) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja Rediem Capital AB nimel hagiavalduse esitanud Sigrid Rahkema ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 2. Esmalt märgib kohus järgmist. Kohus peab
lg 2 ja 204 lg 1 kohaselt kontrollima menetlusosaliste õigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Kui hageja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse
lg 6 järgi hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta. Hageja on välisriigi äriühing. Kohtul ei ole võimalik kontrollida välismaa äriühingu olemasolu ja õigusvõimet vastavast registrist. Kohtule tuli esitada hageja registrikaardi ärakiri, registri väljavõte, registreerimistunnistus või muud hageja olemasolu ja õigusvõimet kinnitavad tõendid. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. 3.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument.
lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (
Hageja esitas kohtule V. S. poolt allkirjastatud volikirja, millest nähtub, et Rediem Capital AB esindajana tegutseb 04.09.2024 notariaalselt kinnitatud volikirja alusel V. S. . Kohus selgitas hagejale, et esmalt tuleb hagejal esitada kohtule hageja registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kust nähtuvad hageja seaduslikud esindajad. Seejärel tuleb hagejal esitada kohtule V. S. poolt allkirjastatud volikirjas nimetatud notariaalne volikiri, millest nähtub, et V. S. esindab hagejat ja tal on õigus anda edasivolitus, arvestades, et V. S. ei ole hageja seaduslik esindaja. Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat volitust ei esitanud. Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hagile ei ole lisatud hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti.
lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd 2
4. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud
Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. 5.
lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.