lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).Hagejat esindas menetluses
lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. 9 Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1050 eurot. Riigilõiv on tulenevalt
Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 8 tundi 30 minutit. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; kohtule esitamine 3 tundi; -13.09.2024 seisukoha ettevalmistamine, koostamine, esitamine 1 tund 30 minutit; -24.01.2025 seisukoha ettevalmistamine, koostamine, esitamine 1 tund; -26.03.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit; -26.03.2025 kohtuistungil osalemine 10 minutit; -10.04.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine, esitamine 2 tundi 20 minutit. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentides on eksitavad ja üksteisele vastukäivad väited, samuti on täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse tinginud hageja enda tegematajätmine (ei ole esile toodud kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid). Kohus märgib, et hageja majandustegevuseks on võlgade kokkuostmine ning hageja esindaja esindab hagejat üldjuhul kõikides tarbijakrediidi lepingutest tulenevates võlanõuetes. Seega on hagejal (ja tema esindajal) olnud aega viia ennast kurssi muutunud kohtupraktikaga ning hagejal oli algusest peale võimalus vähendada enda menetluskulusid seeläbi, et esitada puudusteta ja täpsustamist mitte vajavad menetlusdokumendid. Samuti oli olukord, et asja ei saanud esimesel korral kohtuistungil ära lahendada, tingitud hagejast endast. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350 eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1400 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv ja 350 eurot on lepingulise esindaja kulu.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 04.07.2024 esitatud hagi hind oli 19 785,08 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 12 406,82 eurot, intressinõude 26,87 eurot, hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1204,35 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 12 406,82 eurot edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 6,9% aastas (0,02% päevas), mis ühe aasta eest arvestatuna on 856,07 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 14 494,11 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (19 785,08 eurot) 73,26%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus
lg 1 alusel hageja menetluskulud 73,26% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 26,74% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 73,26% hageja põhjendatud menetluskuludest 10 (1400 eurot), millele vastab summa 1025,64 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.