Obsah (4)

§ 242§ 239§ 33§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-1129 Kohtunik Triin Harak Kohtuistungi sekretär Teele Masing Vä

§ 242lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

3. Süüdi tunnistada Urmas Muug

§ 239järgi ja karistada teda rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. 4. Kar

S § 66 lg 2 alusel võimaldada Urmas Muugil tasuda rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 5 kuu vältel, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

1. Rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.03.2025 otsuses nr 2780,24,019726 märgitud arvelduskontole, kasutades otsusel märgitud viitenumbrit. Edastada käesolev kohtuotsus Urmas Muugile ja PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaevatava otsuse sisu
2. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 03.03.2025 otsusega väärteoasjas nr 2780,24,019726 määras eriasjade uurija Tarvo Säälik liiklusseaduse (

) § 33 lg 3 ja § 33 lg 11 p 1 rikkumiste eest juhindudes KarS § 63 lg-st 1

§ 239alusel Urmas Muugile karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 120 eurot. Väärteootsuse kohaselt juhtis Urmas Muug 30.12.2024 kell 15:25 Riia tn 92 Tartu linnas mootorsõidukit nii, et juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Urmas Muug rikkus sellega otsuse kohaselt

§ 33

lg 3 nõudeid, pannes toime

§ 239

järgi kvalifitseeritava väärteo ning

§ 33

lg 11 p 1 nõudeid, pannes toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kuna

§ 239

ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod olid toime pandud ühe teoga, määrati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 239järgi.

Kaebuse esitaja taotlus ja sisu

1. Menetlusalune isik on 24.03.2025 esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse (täiendused 03.04.2025, 24.04.2025 ja 25.04.2025), milles märgib, et Tarvo Säälik fabritseeris talle trahvi, mida tal ei ole õigus teha. Turvavöö kohta saatis talle kirja, et tal on klaustrofoobia ja kirjutas seoses antud asjaga selgituse, kuid menetleja pole suvatsenud seda lugeda ega soostunud tegema lisa järelpärimisi. Klaustrofoobia tekitab ahistamistunde, mis segab täielikult auto juhtimist, kuid samas ei takista kui turvavöö on kinnitamata. Temal pole ühtegi avariid, staaži on rohkem kui 40 aastat ning on sõitnud ja sõidab edasi eriliigiliste mootorsõidukitega. Urmas Muug soovib trahvi tühistamist kuna lisaks on menetlemise käigus tehtud vigu, mis on tema kahjuks. Ühes dokumendis on üks summa ja süütegu, teises dokumendis juba lisatud uus süüdistus koos suurema summaga. Soovib asja arutamist kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas
2. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et menetlusaluse isiku osas tehtud lahendi muutmiseks puuduvad alused ning põhjused. 30.12.2024 kella 15:25 ajal teostasid patrullpolitseinikud liiklusjärelevalvet Tartu maakonnas, Tartu linnas, Soinaste tänaval ning seistes kella 15.25 ajal Soinaste tänava ja Riia tänava ristmikul sooritas nende nähes Riia tänavalt Soinaste tänavale vasakpööret sõiduk Ford Transit reg nrXXX XXX , mis oli neile väga lähedal. Pöörde sooritamise hetkel oli näha, et sõidukijuht kasutas sõidu ajal telefoni ja lisaks sellele oli sõidukijuhil turvavöö kinnitamata, mis rippus vabas olekus juhi kõrval. Politseiametnikud peatasid sõiduki ja kontrollimisel selgus, et sõidukijuhiks oli Urmas Muug, kes viibis sõidukis üksinda. Tunnistaja sõnul tunnistas Urmas Muug vestluse käigus oma rikkumist täielikult ja oli nõus lühimenetluse otsusega. Turvavöö mitte kinnitamist selgitas ta tunnistaja sõnul sellega, et sõidutee oli lühike. Väärteoprotokolli koostamise ajal antud ütlustes on Urmas Muug omakäeliselt kirjutanud, et telefoni ta ei kasutanud vaid ta võttis selle auto armatuurlaualt ära. Telefoni kasutamine mootorsõiduki juhtimise ajal on tõendatud nii tunnistaja ütluste kui ka menetlusaluse isiku enda kirjutatuga.

§ 33

lg 11 p 1 järgi on juhil keelatud muuhulgas sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega ei ole oluline, kas 2 menetlusalune isik hoidis üksnes telefoni käes või lisaks sellele tegeles ta veel telefonis teiste toimingutega, sest liiklusseadus keelab sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Kuigi korduvalt on Urmas Muug selgitanud, et tal on diagnoositud klaustrofoobia, siis ei ole ta selle kohta ühtegi vastavasisulist dokumenti esitanud. Liiklusseaduse § 33 lg 6 p 3 sätestab, et juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud, kui tal on kaasas käesoleva seaduse § 101 lõike 91 kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Sama seaduse § 101 lõige 91 kinnitab, et liiklusseaduse § 33 lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sellist arsti kirjalikku otsust menetlusalune isik turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta esitanud ei ole. Kohtuväline menetleja selgitab, et kuigi esmalt koostati menetlusalusele isikule lühimenetluse otsus, kus heideti ette isikule üksnes turvavöö kinnitamata jätmist, siis hiljem on väärteomenetluse käigus selgunud, et lisaks sellele kasutas Urmas Muug sõiduki liikumise ajal ka telefoni hoides sõiduki liikumise ajal telefoni käes. Koostatud lühimenetluse otsuses pole aga mõlemad rikkumised kajastatud, sest menetlusalune isik pani rikkumised toime samaaegselt ja lühimenetluse otsuses ei ole võimalik märkida mitut rikkumist ning seetõttu on patrullpolitseinik koostanud lühimenetluse otsuse raskema rikkumise kohta (

§ 239

), milleks on turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine menetlusaluse isiku poolt. Täiendava rikkumise lisandumine üldmenetluses on kooskõlas väärteomenetluse seadustiku § 5412 lg-s 5 sätestatuga. Sarnaselt väärteomenetlusega lähtutakse lühimenetluse koostamisel raskemast rikkumisest. Hinnates määratud karistuse suurust, on näha, et kohtuväline menetleja on siinkohal hinnanud kõiki asjaolusid, kaasaarvatud seda, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kaks rikkumist. Lisaks on karistusregistri väljavõttest näha, et menetlusalusel isikul on kehtivad karistused. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1 taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Poolte seisukohad kohtuistungil

1. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud talle etteheidetud väärteod ja need on ka tõendatud tunnistaja ütlustega ning mõlemat rikkumist on tunnistanud menetlusalune isik ka ise. Rikkumised pandi toime Riia tn 92, see asubki Riia tn ja Soinaste tänava ristmikul. Seega kohtuväline menetleja ei ole nõus, et oleks rikkumise asukoht valesti määratletud. Kuigi menetlusalune isik on selgitanud, et tal on tervislikud põhjused, miks ta turvavööd ei kinnitanud, siis vastavat arstitõendit ta ei ole esitanud. Üksnes diagnoos ei tähenda seda, et ta tohiks ilma turvavööd kinnitamata sõita. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus vastab isiku süü suurusele.
2. Menetlusalune isik tõi välja, et tema kinnipidamise asukoht ei vasta tegelikkusele. Peatamisel oli pakkumine, et kui oled turvavööga nõus, siis telefoni sisse ei pane, kuidas saab nii kaubelda. Tervis ei kannata rihma välja, jah dokumenti ei ole, aga see diagnoos on juba aastaid tal olnud. Telefon oli käes, aga ei rääkinud sellega. Menetlusalune isik avaldas, et on XXX ja teab, et on võimalik mõista ka väiksemat summat. Sooviks ositi tasuda, 10 eurot kuus suudab maksta. 3 KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. (I)

§ 239etteheide 7.

Väärteomenetluse otsuse kohaselt juhtis Urmas Muug 30.12.2024 kell 15:25 Riia tn 92 Tartu linnas mootorsõidukit nii, et juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. 8.

§ 33

lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt on ette nähtud vastutus

§ 239alusel.

1. Kohtu hinnangul on Urmas Muugi poolt toimepandud väärtegu nõuetekohaselt tõendatud.
2. Politseiametnik Z.Q selgitas kohtuistungil, et eelmise aasta
3. detsembril teostasid nad koos patrullpolitseinik Sten Edalaga liiklusjärelevalvet Tartu linnas. Ootasid valgusfoori taga Soinaste tänaval, kuna oli keelav punane tuli. Riia tänavalt sooritas vasakpööret Soinaste tänavale mootorsõiduk Ford Transit, mille juhil oli turvavöö kinnitamata ja samuti kasutas juht sõidu ajal telefoni. Kuna sõiduk tegi kohe nende nina eest vasakpööret siis oli visuaalselt näha, et turvavöö ei olnud tal kinnitatud, turvavöö rippus külje peal. Tegemist oli kaubikuga ehk seda on näha päris kaugele ja hästi, kas see turvavöö on kinni või ei ole. Seda turvavöö metallist kinnituskohta oli ka näha rippumas. Telefoni hoidis rooli kõrgusel käes. Järgnesid sõidukile ja andsid peatumismärguande. Juhiks osutus Urmas Muug, kes tunnistas oma rikkumist turvavöö osas ja telefoni osas ning oli nõus lühimenetlusega. Oma õigusrikkumist põhjendas sellega, et tegemist oli lühikese otsaga, mida oli vaja sõita. S.E koostas isikule lühimenetluse otsuse. Tegemist oli talvise ajaga, mingid pikemad riided, jope, oli seljas juhil, aga täpselt ei mäleta, mis.
4. Menetlusalune isik selgitas, et ta tuli mööda Riia tänavat linna poolt lõunakeskuse suunas ja tegi vasakpööret Soinaste tänavasse, mitte Ravilasse. Peatati ta Soinaste tänaval. Lennati selga. Pidi viima tööandja auto Võru tn töökotta, kus rehve vahetatakse. Öeldi, et 80 euri, vaatas, et ju ta ei ole sellega hästi nõus, siis öeldi, et jäetakse telefon välja. Kuidas ta siis sai välja jätta kui ta nüüd räägib, et ainult ühe asja sai kirja panna. Öeldi, et kui oled nõus selle summaga siis telefoni kirja ei pane. Kuna ta pidi auto ära viima Võru tänavale siis tuli nõus olla, et saada neist lahti. Menetlusalune isik selgitab, et teda Riia 92 ei peatatud vaid peatati Soinaste tänaval. Tööandja elab XXX , kus tõsteti rehvid peale. Turvavöö oli lahtiselt peal. Nõuetekohaselt kinnitamata jah. Tõmbas peale, püüab ikka, aga tekib selline poomistunne. Lahtiselt püsib, sest ta jääb kuskile jope taha kinni. Lukustatud ei olnud. Arsti poole on pöördunud selle murega, aga ei ole paberi suhtes seda lõpuni viinud. Menetlusalune isik ei mäleta, et oleks öelnud, et turvavööd ei olnud peal, kuna oli lühike ots. Riia XXX hakkas sõitma Võru tänavale, see nii lühike ots ei ole.
5. Urmas Muug on vaidlustanud, et teda ei ole peatatud Riia tn 92 aadressil, see asukoht ei vasta tõele ja ka väide Ravila tänavasse sõitmisest tunnistaja poolt on väär, kuivõrd pööras Soinaste tänavale. 4 Kohus, tutvudes ka Google.com kaardirakenduse andmetega, leiab, et rikkumise toimepanemise koht on menetleja poolt märgitud õigesti ning kooskõlas nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kaardirakenduselt nähtuvalt asub Riia 92 aadress Riia ja Soinaste tänava ristil.1 Et Tunnistaja oleks öelnud, et Urmas Muug sõitis Ravila tänaval, ütlustest ei tulene. Kirjeldused on erinevad, kuna kasutatakse erinevaid tänava nimesid selgitamaks, kust kuhu suunduti. Tunnistaja on öelnud, et sõiduk tuli Vaksali tn poolt Ravila tn suunas. Vaksali tn jääb kesklinna poole ja Ravila tänav (mis läheb üle Soinaste tänavaks), jääb lõunakeskuse poole. Urmas Muug on ka ise selgitanud, et sõitis Riia tänaval linna poolt Lõunakeskuse poole ja tegi vasakpöörde Soinaste tänavale. Just selle pöörde tegemise ajal Riia 92 maja juures punase foori tule taga Soinaste tänaval patrullsõidukis asuv tunnistaja ka märkas, et kinnitamata turvavöö rippus külje peal. Lisaks märgib kohus, et rikkumise toimepanemise koht, ei ole samane isiku peatamise kohaga, vaid on koht, kus menetleja tuvastas rikkumise. Riia tn 92 on rikkumise tuvastamise ja toimepanemise koht Riia ja Soinaste tänava nurgal. Kui Urmas Muug on selgitanud, et teda ei peatatud Riia tänaval, seal ta ei olnud, sõitis mööda Soinastet enne kui politsei ta peatas, siis ka see langeb kokku tunnistaja kirjeldustega sündmustest rikkumise märkamise osas ning seejärel sõiduki peatamiseks sõidukile järgnemise kohta. Seega ei ole kokkuvõtlikult kohtu hinnangul menetleja eksinud rikkumise toimepanemise koha märkimisega.
6. Kokkuvõtlikult on tuvastatav, et 30.12.2024 kell 15:25 juhtis Urmas Muug Tartu linnas Riia tn 92 aadressil mootorsõidukit Ford Transit reg nr XXX XXX ja tal ei olnud sõidu ajal turvavöö kinnitatud. 14.

§ 33

lg 3 tulenevalt peab üldreegli kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

§ 33

lg 6 p 3 sätestab, et juhil ei pea turvavöö olema kinnitatud kui tal on kaasas

§ 101

lõike 9¹ kohane arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta.

§ 101

lg 9¹ kohaselt kehtestab

§ 33

lõike 6 punktis 3 nimetatud arsti otsuse vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sellist arsti kirjalikku vormikohast otsust Urmas Muugil kaasas ei olnud ning politseile ta seda esitanud ei ole. Kohtuistungil on isik selgitanud, et sellist otsust ka olemas ei olnud. Pelgalt diagnoosi olemasolu, mis võib, aga ei pruugi anda aluse tõendi väljastamiseks, ei ole asjaoluks, mis vabastaks turvavöö kandmise kohustusest. Seega oli Urmas Muug kohustatud 30.12.2024 kell 15:25 sõidukit juhtides kinnitama nõuetekohaselt turvavöö. 15. Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. 16. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Urmas Muugil ei olnud mootorsõiduki juhina 30.12.2024 kell 15:25 Tartu linnas Riia tn 92 sõites turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, millega ta rikkus

§ 33

lg 3 nõudeid ja täitis

§ 239objektiivse koosseisu. 17. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Urmas Muug süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Urmas Muug oli teadlik, et tal pole turvavöö kinnitatud nõuetekohaselt ning tal puudub ka vastav tõend, mis seda 1 https://www.google.com/maps/place/Riia+tn+92,+50406+Tartu/@58.3639049,26.6962407,17z/data=!3m1! 4b1!4m6!3m5!1s0x46eb3716d907a7eb:0x51f1827a364efc09!8m2!3d58.3639049!4d26.6988156!16s%2Fg %2F11c219d4kb?entry=ttu&g_ep=EgoyMDI1MDYzMC4wIKXMDSoASAFQAw%3D%3D 5 lubaks. Isik teadis, et jättes turvavöö korralikult kinnitamata, teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. (II)

§ 242lg 1 etteheide 18.

Samuti heidetakse isikule ette väärteomenetluses, et ta mootorsõiduki juhtimise ajal kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes. Urmas Muug rikkus sellega otsuse kohaselt

§ 33

lg 11 p 1 nõudeid, pannes toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

19.

§ 33

lg 11 p 1 sätestab, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

§ 242

lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis.

1. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Urmas Muug 30.12.2024 juhtides mootorsõidukit hoidis telefoni käes. Seda tunnistab ka menetlusalune isik ise, selgitades, et telefon oli armatuuri peal. Vaatas, et hakkab libisema, võtab ära, muidu ei saa teda üldse kätte. Kui läheb alla ära klaasi juurde siis hakkab sõitma seal. Tahtis kõrvale panna, et ei kukuks. Ei rääkinud sellega. Teab, et rääkida ei tohi ja mis on selle tagajärjed. Telefonihoidjat ei olnud veel selles autos.
2. Politseiametnik Z.Q selgitas kohtuistungil antud rikkumise kohta, et juht hoidis telefoni rooli kõrgusel käes, seda oli näha läbi esiklaasi ja küljeklaasi ka, kuna ta tegi nende ees vasakpööret. Telefoni hoidis isik käes, aga mida ta selle kohta ütles, ei ole meeles. Tunnistaja selgitas, et lühimenetluses kui nad koostavad seda elektrooniliselt on võimalik märkida ainult üks rikkumine, seetõttu nad märkisid ainult turvavööta sõitmise, kuna see on liiklusseaduse mõistes raskem õigusrikkumine ehk suurem sanktsioon on selle eest ette nähtud.
3. Ka telefoni käes hoidmine mootorsõiduki juhtimise ajal rikub

§ 33lg 11 p-s 1 sätestatud kohustust.

Nimetatud sättes on kirjas, et juhil on keelatud muuhulgas sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega ei ole määrav, mida isik telefoniga teeb. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude tajumist. Selle nõude rikkumisel võivad olla halbade asjaolude kokkulangemisel rasked tagajärjed. 23. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Urmas Muug mootorsõiduki juhina 30.12.2024 kell 15:25 Tartu linnas Riia tn 92 sõidu ajal hoidis telefoni käes, millega ta rikkus

§ 33

lg 11 p 1 nõudeid ja täitis

§ 242lg 1 objektiivse koosseisu. 24. Väärteona on Kar

S § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani Urmas Muug süüteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Urmas Muug oli teadlik, et hoides sõidu ajal telefoni käes teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. (III) Õigusvastasus, süülisus ja menetlust välistavad asjaolud 6

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Urmas Muugi väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
3. Aset on leidnud tegu, milles Urmas Muugi süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et Urmas Muug on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
4. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.
5. Urmas Muug taotleb antud asjas trahvi tühistamist kuna lisaks on menetlemise käigus tehtud vigu, mis on tema kahjuks. Ühes dokumendis on üks summa ja süütegu, teises dokumendis juba lisatud uus süüdistus koos suurema summaga.
6. Kohus olles tutvunud väärteoasja toimikuga märgib, et Urmas Muug vaidlustas 30.12.2024 tehtus lühimenetluse otsuse ja väärteomenetlus on uuendatud seaduslikult. VTMS § 54¹² lg 1 sätestab, et kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Kohtuväline menetleja võib jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse lühimenetluse otsuse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, kui esineb VTMS § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu. Seega on kohtuvälisel menetlejal õigus teha täiendavaid menetlustoiminguid, sh koguda tõendeid ning seejärel otsustada, kas on alust koostada väärteoprotokoll ja teha lahend üldmenetluses või lõpetada menetlus kui esineb VTMS § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu. See tähendab, et uuendatud üldmenetluses teeb kohtuväline menetleja uue otsuse, lähtudes kogutud ja vormistatud tõenditest. VTMS § 54¹² lg 5 kohaselt ei ole uuendatud menetluses kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad. Menetlust uuendades oli menetleja õigustatud selgitama välja kõik sündmusega seotud asjaolud ning täiendama ka süüteoetteheidet vastavalt sellele.
7. Küll aga on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lõpetada Urmas Muugi väärtegu

§ 242lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et antud rikkumise puhul Urmas Muugi süü ei ole suur. Urmas Muug selgitas kohtuistungil, et võttis auto armatuurlaualt telefoni, et vältida selle libisemist ja maha kukkumist. Seega ta telefoniga ei rääkinud, vaid lihtsalt hoidis käes. Ta on teadlik, et sõidu ajal ei tohi telefoni kasutada. Kohtul puudub alus kahelda isiku ütluste usaldusväärsuses. Need langesid kokku ka tunnistaja ütlustega, kes selgitas, et Urmas Muug hoidis telefoni käes rooli kõrgusel, mitte nt pea küljel kõrva juures. Kuigi Urmas Muug oleks pidanud sõitu alustades kohe paigutama oma telefoni sellisesse kohta, kust see sõidu ajal libisema ei hakka, on kohtu hinnangul antud asjaoludel toime pandud rikkumise osas Urmas Muugi süü siiski väike. Tegemist oli lühiajalise telefoni kätte võtmisega eesmärgiga takistada selle libisemist ja kukkumist. Isik selgitas, et mõistab, et telefoniga rääkida ei tohi juhtimise ajal, ja et Urmas Muug seda oleks teinud või hoidnud pikemaajaliselt telefoni käes kasutades seda, materjalidest ka ei ilmne. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude tajumist, ent materjalidest ei nähtu, et Urmas Muug oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra ning nagu tuvastatud, oli tegemist hetkelise tegevusega telefoni asukoha 7 muutmiseks. Samuti ei tingi karistamist avalik menetlushuvi, arvestades rikkumise kerget ja lühiajalist iseloomu. 32.

§ 239

rikkumise osas Urmas Muugi väärtegu lõpetamisele ei kuulu ning selle eest tuleb mõista Urmas Muugile karistus. (IV) Karistuse kohaldamisest 33. Leidis tõendamist, et Urmas Muug on toime pannud

§ 239sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt.

34.

§-s 239 sätestatu kohaselt karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi või sõitja poolt rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

1. Isiku poolt teo toimepanemise ajal, s.o 30.12.2024 kehtinud KarS § 47 lg 1 sätestab, et trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
2. Rahatrahvi keskmine määr on

§-st 239 tulenevalt 25 trahviühikut, millele vastab 100 eurot. Kohtuväline menetleja on Urmas Muugile määranud rahatrahvi 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot.

1. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
2. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
3. Käesolevalt eiras kaebaja liiklusseaduse nõuet, mille kohaselt peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Liiklusohutuse seisukohast on väga oluline, et autojuhid järgiksid neile seatud kohustusi ja piiranguid. Liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Menetlusalune isik tunnistas oma rikkumist ning selgitas, et ta ei saa kasutada turvavööd kuna tal on diagnoositud klaustrofoobia, turvavöö peale panemisel tekib ahistuse tunne, kuid vastavat arstitõendit tal ei ole. Kohus arvestab sellega, et menetlusalune isik sai sõita üsna lühikest aega ning selle teoga mingit kahju kellelegi ei tekkinud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul isiku süü keskmine.
4. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Karistuse kaudu on võimalik mõjutada liiklusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ja õigeid liiklusharjumusi. Karistus peab mõjutama ka konkreetset menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on 8 Urmas Muugil 3 kehtivat väärteokaristust. Neist kaks on määratud liiklusnõuete rikkumise eest, mis viitab isiku teatavale hooletusele liiklusnormide järgimisel. Samas turvavöö sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest teda varem karistatud ei ole ning eelnevad liiklusseaduse rikkumised on toime pandud vastavalt 17.09.2021 ja 19.11.
6. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Urmas Muugi süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud isikule määrata

§ 239

rikkumise eest karistus keskmises määras ehk 25 trahviühiku ulatuses summas 100 eurot.

1. Tulenevalt Urmas Muugi poolt kohtuistungil avaldatust, et trahvi tasumine ühekordse maksena käib talle üle jõu, kuivõrd ta on XXXXXXX ning tal on mitmeid lisakulusid mh ravimitele ja kütusele, peab kohus põhjendatuks anda menetlusalusele isikule KarS § 66 lg 2-st tuleneva võimaluse tasuda trahvi ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 5 kuu jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 20 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.
2. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.03.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,24,019726 osaliselt ja teeb uue otsuse. Kohus lõpetab Urmas Muugi väärteoajas menetluse

§ 242lg 1 järgi otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kohus tunnistab Urmas Muugi süüdi

§ 239järgi ja karistab teda rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 9