KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,
- juuli 2025 Tsiviilasja number 2-24-18034 Tsiviilasi Aini transport OÜ ja Ain Länniku hagi Kaido Moseni vastu kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kaido Moseni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): (isikukood XXXXXXXXXXXX) esindajad Kaido Mosen Vastustajad (hagejad):
- Aini transport OÜ (registrikood 14111074)
- Ain Lännik (isikukood XXXXXXXXXXXX) Vastustajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata.
- Jätta Kaido Moseni määruskaebus rahuldamata.
- Jätta määruskaebuse menetlemisega menetluskulud Kaido Moseni kanda. seotud
- Määrata Aini transport OÜ ja Ain Länniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot (ilma käibemaksuta).
- Mõista Kaido Mosenilt solidaarselt Aini transport OÜ ja Ain Länniku kasuks välja menetluskulud 180 eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Aini transport OÜ ja Ain Lännik (hagejad) esitasid
- novembril 2024 Tartu Maakohtule hagi Kaido Moseni (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled esitasid
- aprilli
- a kohtuistungil kohtule taotluse poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamiseks ja palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Kohus protokollis poolte kompromissi. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Tartu Maakohus kinnitas
- aprilli
- a määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetas asjas menetluse. Maakohus jättis kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda ja tagastas poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Maakohus leidis, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. MÄÄRUSKAEBUS
- Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt kostja ei ole nõus menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamisega. Määruskaebuse kohaselt on selgunud tunnistajad, kes saavad tunnistada kostja poolt avaldatud asjaolusid. Kostja leiab, et ta on käitunud õiguspäraselt ja ta ei ole nõus hüvitama riigilõivu.
- Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks ei ole alust. Asjaolu, et kostja soovib tõendada oma väiteid tunnistajate ütlustega, ei anna alust määruse tühistamiseks. See 2 võimalus oli kostjal enne kompromissi sõlmimist. Maakohus ei ole kompromissi kinnitamisel rikkunud menetlusõiguse normi. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadustega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
- Maakohus kinnitas vaidlustatud määrusega poolte
- aprilli
- a kohtuistungil sõlmitud kompromissi. Kostja ei ole määruskaebuses esile toonud ning ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka asja materjalidest selliseid asjaolusid, mille tõttu tulnuks maakohtul jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis annaksid alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuistungi helisalvestiselt on kuulda, et kompromissi tingimused arutati kohtuistungil läbi ja kostja nõustus nendega. Kostja nõustus muu hulgas poole riigilõivu hüvitamisega, riigilõivu tasumise tingimused lepiti kokku arvestades kostja võimalusi. Asjaolu, et kostja on leidnud tunnistajad, kes on nõus tema avaldatud väiteid kinnitama, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tugines kostja juba istungil sellele, et tal on olemas tunnistajad, kes saavad tema avaldatud väiteid kinnitada. Seega on määruskaebus esitatud põhjusel, et kostja on kompromissi sõlmimise osas ümber mõelnud. Ringkonnakohus märgib, et pooled võivad kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt RKTKm 21.03.2012, 3-2-1-3-12, p 14). Kui pool mõtleb kompromissi sõlmimise osas ümber pärast seda, kui kohus on kompromissi määrusega kinnitanud, siis üksnes see asjaolu ei anna alust kompromissi kinnitava kohtumääruse tühistamiseks. TsMS 430 lg 8 järgi saab kompromissist taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel ning seda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 300 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa esindaja tunnitasu (120 eurot) sarnase õigusteenuse keskmist hinda ja on põhjendatud, kuid õigusteenuse osutamise ajakulu (kokku 2,5 tundi) on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu arvestades on hagejate lepingulise esindaja ajakulu seoses määruskaebusele vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisega põhjendatud ja vajalik kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 180 eurot (ilma käibemaksuta). 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4