Obsah (8)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 236§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17. aprill 2025.a, Tallinnas Tsiviilasi N.M hagi S.X-i vastu elatise v

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 12.01.2024.a kohtule hagi S.X-i vastu elatise nõudes. Hageja elab koos emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude hagi esitamisest 12.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Hageja igakuised kulud on 552 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2. S.X-i isadus hageja suhtes on tuvastatud 17.04.2025 kohtuotsusega, 08.11.2024 läbi viidud põlvnemise tuvastamise ekspertiisi põhjal. S.X võttis nõude põlvnemise tuvastamise osas õigeks. S.X ei vaidle vastu elatise välja mõistmise nõudele, kuid vaidlustab lapse kulusid. Kostja vastuväited ja põhjendused
3. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja leiab, et elatis tuleks määrata proportsionaalselt lapse tegelikele kuludele ning mõlemad vanemad peaksid panustama võrdselt lapse ülalpidamisse. Kostja on seisukohal, et pelgalt väide Eestis kehtiva elatise alammäära kohta (575,44 eurot, millest 50% moodustab 287,72 eurot) ei ole piisav põhjendus elatise suuruse määramiseks. Elatis peab vastama lapse tegelikele kuludele ja olema jagatud proportsionaalselt mõlema vanema rahaliste võimalustega. Kostja on esitanud taotluse nõuda hageja seaduslikult esindajalt T.S-ilt välja oma sissetulekuid kajastavad pangakontode väljavõtted viimase kolme kuu kohta. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Kostja vaidleb vastu elatise summale.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj).
3. Kohus on pooltele 26.03.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate 2 toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Hageja veedab kostja juures vähem kui 7 päeva, kostja seda vaidlustanud ei ole. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja ema on avaldanud, et tema saab lapse eest lapsetoetust 80 eurot kuus (dtl 5).
4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
5. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust.
6. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates 12.01.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
7. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.
8. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse nõuda hageja seaduslikult esindajalt T.S-ilt välja oma sissetulekuid kajastavad pangakontode väljavõtted viimase kolme kuu kohta. Kostja on avaldanud, et pangakontode väljavõtted on olulised põhjusel, et hageja seaduslik esindaja ei kasutaks kostjalt välja mõistetavat elatist laste huvides, vaid kasutaks seda muuks otstarbeks. Kohtule jääb nimetatud asjaolu tõendamise vajadus arusaamatuks.

§ 236

lg 2 ja 3 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud, millise vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks kostja nimetatud taotluse on esitanud. Kohus märgib selgituseks, et PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Eeltoodust tulenevalt on vanema varanduslik seisund elatise väljamõistmisel oluline, kui hageja nõuab miinimumelatisest suuremat elatist, mida käesolevalt ei esine. 14.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks 3 määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette, hiljemalt eelneva kuus viimaseks päevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXXXXXXXX, Swedbank AS. 15. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1 16.

§ 442lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2507,31 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 17. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 4