Obsah (7)

§ 314§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Tsiviilasja number 2-24-147733 Tsiviilasi No

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja esitas hagiavalduses laenu tagasimakse ümberarvestus, mille järgi on kõik võlgniku poolt tehtud maksed on arvestatatud põhisumma katteks. Samuti ei nõua hageja kostjalt lepingulist viivist, intressi. Asjaolude kohaselt sõlmisid xxx OÜ (esialgne võlausaldaja) ja K T interneti vahendusel 22.03.2020.a kliendilepingu nr xxx (lisa nr 1 – kliendileping). Kostja on tuvastanud enda digitaalselt (lisa nr 2- isikuandmete tuvastuse ankeet). Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikul taotleda laenu ja vajaduse korral täiendavat laenuosa saamist lubatud krediidilimiidi piires.Perioodil 23.03.2020 – 08.02.2021 taotles kostja 9 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks:

1. 23.03.2020- laen summas 300,00 eurot; perioodil 23.03.2020– 02.07.2020 tagasi makstud kokku 85,47 eurot, millest põhiosa katteks 85,47 eurot. Põhisumma jääk 300,00 – 85,47 = 214,53 eurot;
2. 02.07.2020 -täiendav laenuosa 600,00 eurot. Uus põhisumma: 814,53 eurot; perioodil 02.07.2020 -17.07.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 814,53 eurot;
3. 17.07.2020 -täiendav laenuosa 900,00 eurot. Uus põhisumma: 1714,53 eurot; perioodil 17.07.2020 -02.08.2020- tagasi makstud kokku 118,18 eurot, millest põhiosa katteks 118,18 eurot. Põhisumma jääk 1596,35 eurot;
4. 02.08.2020 -täiendav laenuosa 150,00 eurot. Uus põhisumma: 1746,35 eurot; perioodil 02.08.2020 -20.08.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1746,35 eurot;
5. 20.08.2020 -täiendav laenuosa 130,00 eurot. Uus põhisumma: 1876,35 eurot; perioodil 20.08.2020 -01.09.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1876,35 eurot;
6. 01.09.2020 -täiendav laenuosa 50,00 eurot. Uus põhisumma: 1926,35 eurot; perioodil 01.09.2020 -02.09.2020 - tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1926,35 eurot;
7. 02.09.2020-täiendav laenuosa 54,57 eurot. Uus põhisumma: 1980,92 eurot; perioodil 02.09.2020 - 17.09.2020- tagasi makstud kokku 250,00 eurot, millest põhiosa katteks 250,00 eurot. Põhisumma jääk 1980,92-250=1730,92 eurot;
8. 17.09.2020 - täiendav laenuosa 50,00 eurot. Uus põhisumma: 1780,92 eurot; perioodil 17.09.2020 -20.09.2020- tagasi makstud kokku 0,00 eurot. Põhisumma jääk 1780,92 eurot;
9. 20.09.2020 - täiendav laenuosa 110,00 eurot. Uus põhisumma: 1890,92 eurot; 2 perioodil 20.09.2020 - 08.02.2021- tagasi makstud kokku 893,31 eurot, millest põhiosa katteks 893,31 eurot. Põhisumma jääk 1890,92-893,31= 997,61 eurot.
10. 08.02.2021 esitas kostja vastavalt 22.03.2020 kliendilepingule nr xxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 1200,00 euro saamiseks. Kostja kinnitas peale laenutaotluse esitamist täiendavalt ka kliendilepingu ja uued laenutingimused ja kostjale saadeti uuesti kinnitatud kliendileping. Täiendavalt taodeldud laenuosale lisandus ka 23.02.2020 – 20.09.2020 taodeldud ja xxx OÜ-i poolt kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 997,61 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (997,61+1200,00 = 2197,61) 2197,61 eurot (lisa nr 5Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht 10). Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist, rahuldas xxx OÜ kostja poolt esitatud taotluse ja xxx OÜ kandis 08.02.2021.a kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusummas 1200,00 eurot (lisa nr 6 – maksekorraldus). Peale kostjale laenu ülekandmist saatis esialgne võlausaldaja kostjale uus arve (lisa nr 7, arve 10), et kostjat veelkord teavitada laenu tagasimakse tähtajast. Kostja ei maksnud võla katteks perioodil 08.02.2021 - 20.01.2022 (ülesütlemine) ühtegi osamakset. Esialgne võlausaldaja pöördus meeldetuletustega kostja poole, milles palus kostjal võlg likvideerida (lisa nr 8- Meeldetuletused). Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja jäi xxx OÜ-le võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu ültes xxx OÜ 20.01.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu üles lepingu punkti 16.3 alusel üles (lisa nr 9, lepingu ülesütlemiseavaldus) ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Sellega muutus võlg sissenõutavaks. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovus nõude Nord Collect OÜ-le (lisa nr 10- teade nõudeõiguse loovutamise kohta). Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Kostja kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale saadetud tagasimakse maksegraafikule, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Perioodil 08.02.2021 - 20.01.2022 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Seega Kostja võlgnevus Hagejale seisuga 12.02.2025.a tagastamata laenupõhiosa eest on (2197,61-0,00=2197,61) 2197,61 eurot. Kostja laenuvõlg on 08.02.2021 lepingu tingimuste järgi 2197.61 eruot, mille palub haegja kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust 2197,61 eurot ja hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 13.02.2025 viivist seadusjärgses määras võlalt kuni selle tasumiseni, menetluskuludena lõivu 350 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 06.03.2025 kättetoimetamisprotaali kaudu isiklikult ja hageja selgitus 08.04.2025 vastavalt 22.05.2025 (

§ 314.1 järgi maksekäsu kiirmenetluses saadetud vastuväite eposti aadressil).

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse põhjendused. 3 Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgne krediidi kulukuse määra mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2019,a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Seega on 22.03.2020 sõlmitud lepingus krediidi kulukuse määr 53,77%, mis vastab Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ja leping ei ole tühine. Hageja nõudis vaid põhivõlga ega nõudnud intressi, tegi ümerarvestuse ja seega pole vaja kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 350 eurot ja ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4