2-25-3319/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-3319 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi G.J ja X.I vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks, abikaasade ühisvara jagamiseks ning tahteavalduste andmiseks kohustamiseks Tsiviilasi Menetlustoiming Hagi tagamise taotluse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.J ja X.I määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitajad (kostjad): G.J (isikukood XXX) X.I (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja Martin Napa Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), lepinguline esindaja Dmitri Koroljov esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta G.J ja X.I
4. aprilli 2025 määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. märtsi 2025 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 390 lg 1 teine lause). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (hageja) esitas
8. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagi G.J (kostja I) ja X.I (kostja II) vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks, abikaasade ühisvara jagamiseks ning tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja I
9. aprillil 2024 residendist füüsilise isiku
10. aasta tuludeklaratsiooni (FIDEK 2023), milles deklareeris
11. aastal saadud tulu muu vara võõrandamisest summas 600 000 eurot. Kostja I tulumaksukohustus FIDEK 2023 alusel oli 120 000 eurot, mis oleks tulnud tasuda hiljemalt
12. oktoobril
13. Kostja tulumaksu tähtaegselt ei tasunud. Lisaks tasumata tulumaksule on kostjal I tähtaegselt tasumata maamaks maksustamisperioodi 2023 eest 340,53 eurot ja
14. oktoobri 2023 intressinõue nr 13-3/125306 50 eurot. Hageja (kui maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 5 lg 1 tähenduses) arestis
15. detsembril 2024 kostja I pangakontod Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides, s.t algatas täitemenetluse MKS § 130 jj tähenduses. Hageja hinnangul ei ole kostjal I piisavalt vara hageja nõude täielikuks täitmiseks: - - - kostjal I puudub kinnisvara; kostjal I puudub sissetulek; kostjal I puudub väärtpaberikonto; kostjal I puuduvad mootorsõidukid ja väikelaevad; kostja I on XXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu. Äriühingul on osakapitali sissemakse tegemata. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates
16. aastast ning äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti ei ole äriühingul töötajaid. Äriühingu osa on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks; kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates
17. aastast ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid alates
18. märtsist
19. Äriühingul on tasumata sunniraha summas 200 eurot. Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on äriühingu osa koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei ja Advokaadibüroo Sorainen AS kasuks; kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu. Äriühingul on osakapitali sissemakse tegemata. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates
20. aastast ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on äriühingu osa koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks. Lisaks eeltoodule on kostja I vastu
21. jaanuaril 2015 algatatud täitemenetlus nr 084/2010/
22. Täitemenetluses sissenõutava kohustuse saldo oli hagiavalduse esitamise seisuga 6255,53 eurot. 2 Kostja I ja kostja II on abielus alates
23. detsembrist
24. Abielu ei ole lahutatud. Kostjad sõlmisid
25. oktoobril 2000 abieluvaralepingu. Kostjate abielu kestel enne abieluvaralepingu sõlmimist omandatud ja õigusaktides sätestatud registrites registreerimisele kuuluv igasugune vallas- ja kinnisvara, sõltumata vara väärtusest ja asukohast, kuulub eelduslikult kostjate ühisvara hulka. Kostja omandas
26. mai 1995 ostu-müügilepingu ja
27. mai1999 ehitiste kaasomandi lõpetamise ning reaalosadeks jagamise lepingu alusel elamu ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX. Maaameti
28. märtsi 2024 korralduse nr 1-17/24/650 „Maa ostueesõigusega erastamine (XX)“ alusel erastati elamu juurde maa katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXX (aadress: XXXXXXXXXX). Kostja I ja kostja II ning Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu sõlmisid
29. juunil 2024 lepingu (kokkulepe), mille kohaselt elamu juurde erastatav maa hakkab kuuluma kostja II lahusvara hulka ning kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja II. Kostja II kanti kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna kinnistusraamatusse
30. juulil
31. Hageja taotleb hagis kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist osas, milles kostja I andis üle katastriüksusest nr XXXXXXXXXXXXXX talle kuuluva osa omandi ja kostja II võttis omandi vastu (omand hakkas kuuluma kostja II lahusvara hulka) ning kinnistusraamatusse kanti kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna kostja II. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles taotles kanda hagi tagamise korras kinnistusraamatu registriossa numbriga XXXXXXXXX eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Hagi tagamata jätmise korral võib hageja nõude rahuldamine kostja I ja kostja II suhtes muutuda täielikult võimatuks, kuivõrd kostja II on vaba võõrandama tema ainuomandis oleva kinnistu kolmandatele isikutele või koormama seda kolmandate isikute kasuks asjaõigustega. MAAKOHTU MÄÄRUS
32. Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ja lasi
33. märtsi 2025 määrusega kanda hagi tagamise korras kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXXX kostjale II kuuluvale kinnistule eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgnevalt: - Eelmärge hageja I ja hageja II vahel
34. juunil 2024 sõlmitud maa erastamise lepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise hagi ja haeja I ja hageja II ühisvara jagamise hagi tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks; - Märkus: tsiviilasjas nr 2-25-3319 on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitanud hageja I ja hageja II vastu hagi tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks
35. juunil 2024 sõlmitud maa erastamise lepingu ja ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu osas, milles hageja I andis üle katastriüksusest nr XXXXXXXXXXXXXX talle kuuluva osa omandi ja hageja II võttis omandi vastu ning kinnistusraamatusse kanti kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna hageja II. Maakohtu hinnangul vastavad nii hagi tagamise taotlus kui hagiavaldus seaduse nõuetele. Ka on hageja lähtudes TsMS § 381 lg-st 2 põhistanud oma nõuet, mille tagamist ta soovib, samuti ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus leidis, et hagi on lubatav ning hageja nõue õiguslikult perspektiivikas. Hageja on esile toonud, et kostjal I puudub muu vara, millega maksuvõlga tasuda ning et muu vara arvelt ei ole maksuvõla täitmine õnnestunud. Pangakonto arestimine ei ole andnud tulemusi. Maa erastamise lepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja 3 asjaõiguslepingu sõlmimisest ei ole hagi esitamise hetkeks möödas rohkem kui kaks aastat. Hageja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Hageja on hagi tagamise taotluses välja toonud, kuidas kostjatel oleks põhimõtteliselt võimalik hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoida (kinnistu võõrandamine või kinnisasja koormamine kolmandate isikute kasuks). Maakohus nõustus, et seesuguste tehingute tegemine võib teha lõppjärgus hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise võimatuks, mistõttu eksisteerib alus hagi tagada. Maakohus leidis, et praegusel juhul ei saa pidada kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid kostjatele liigselt koormavaks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõusid võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on AÕS § 63 lg 3 järgi tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärge ei takista AÕS § 63 lg 3 teise lause järgi kannete tegemist kinnistusraamatusse. Eelmärge ei mõjuta seega eelmärkega tagamata õiguste kandmist kinnistusraamatusse ja tegemist ei ole kostjate huve ebaproportsionaalselt kahjustava abinõuga. Märkus kinnistusraamatus tagab seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
36. Kostjad esitasid
37. aprillil 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu määrus täies ulatuses. Hagi tagamise taotlus kui ka hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele. Hageja pole lähtudes TsMS § 381 lg-st 2 piisavalt põhistanud oma nõuet, mille tagamist ta soovib, samuti ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu ei saa hageja nõue olla õiguslikult perspektiivikas. Hageja on kohtule esitanud ebapiisavaid väiteid, et kostjal I puudub muu vara, millega maksuvõlga tasuda. Hageja ja maakohtu hinnang, et kostjal I ei ole piisavalt vara hageja väidetava nõude täitmiseks, ei vasta tõele. Kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates
38. aastast ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon, kuna OÜ-le 100% kuuluv XXXXX OÜ-l (registrikood XXXXXXXX) on käimasolev haldusasi nr 3-22-598, mis ei võimalda kuni haldusasjas otsuse jõustumiseni esitada vastavaid aruandeid. XXXXX OÜ-le kuuluva põlevkivi väärindamiseks arendatava tehnoloogia ainuesindusõiguse alusel on osaühingu väärtus kindlasti vähemalt summas, millest piisaks mis iganes hageja nõuete ja sellega seotud võimalike täiendavate maksunõuete rahuldamiseks. Nimetatud väite põhistamiseks esitab kostja I lähiajal valmiva teaduspõhise ekpertiisiakti. Seetõttu hageja seisukoht, et äriühingu osa on väärtusetu, pole põhjendatud. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Praegusel juhul on hagi tagamise abinõud kostjatele liigselt koormavad. Hageja taotletud hagi tagamise abinõusid ei saa pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
39. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta see tervikuna rahuldamata. Väited XXXXXXXXX OÜ ainuosa väärtuse kohta on paljasõnalised, mida kinnitavad järgmised asjaolud: - XXXXXXXXX OÜ ainuosa on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks alates
40. septembrist 2023 (seega ligikaudu 1,5 aasta jooksul) ning seda ei ole 4 - - nimetatud aja jooksul (sund)enampakkumisel, kohtutäituri kontrolli all või muul viisil võõrandada saanud; XXXXXXXXX OÜ-l on tasumata Tartu Maakohtu registriosakonna määratud trahvid; XXXXXXXXX OÜ-le on tehtud kustutamishoiatus; XXXXX OÜ-l on alates
41. majandusaastast esitamata majandusaasta aruanded;
42. majandusaasta kohta esitatud XXXXX OÜ majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu põhitegevuseks mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamine ning tegevusalaks on tööhõiveagentuuride tegevus; XXXXX OÜ-l on maksuvõlg 30 361,11 eurot (millele lisandub jooksev maksuintress vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule) ning alates septembrist 2024 kohtutäituri nõue 558,60 eurot täiteasjas nr 047/2024/
43. XXXXX OÜ-l on tasumata äriseadustiku alusel määratud trahvid kogusummas 1600 eurot; XXXXX OÜ pangakontod on arestitud; XXXXX OÜ ei ole käibemaksukohustuslane; töötamise registri andmetel on XXXXX OÜ-l neli töötajat, kelleks on tugitöötaja (kostja II), õigusnõunik (kostja I) ning kaks ehitus- ja remonditöötajat, samas ei tee XXXXX OÜ töötamise registris registreeritud töötajatele väljamakseid, vaid ainult deklareerib ja jätab tasumata sotsiaalmaksu; XXXXX OÜ-l ja XXXXXXXXX OÜ-l puudub registervara. Isegi kui asuda seisukohale, et XXXXX OÜ ainuosal on mingi väärtus väidetava ainuesindusõiguse tõttu, mis omakorda mõjutab positiivselt XXXXXXXXX OÜ ainuosa, on käsilolevas tsiviilasjas tagasivõidetavate tehingute ese palju likviidsem ja sellele saab mõistliku aja jooksul pikemate toiminguteta sissenõude pöörata võrreldes XXXXXXXXX OÜ osaga. Hagiavaldus on piisavalt põhjendatud ning hagi tagamise taotlus on põhistatud. Kostjate vastupidine ja konkretiseerimata seisukoht on alusetu. Kohaldatud hagi tagamise abinõud ei ole kostjaid liigselt koormavad. Omandi üleandmisele suunatud nõue on tagatav eelkõige eelmärkega. Hagejat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Seejuures ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Seega on eelmärge omandi üleandmisele suunatud nõuete puhul kõige leebem hagi tagamise abinõu.
44. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
45. mail 2025 TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ja kostja II määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu
47. märtsi 2025 määrus hagi tagamise kohta on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu hagi tagamise määruse tühistamiseks.
48. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega hagi tagamisel ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Kostjad on määruskaebuses tuginenud eelkõige väitele, et kostjal I on piisavalt vara hageja väidetava nõude täitmiseks, sest kostja I on XXXXXXXXX OÜ ainuosanik ja see äriühing on omakorda XXXXX OÜ ainuosanik. 5 Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et määruskaebuse väited kostja I varalise seisundi kohta on paljasõnalised ja et mõlema nimetatud äriühingu osa väärtus on kohtule esitatud andmete kohaselt sümboolne. Väited XXXXX OÜ-le kuuluva põlevkivi väärindamiseks arendatava tehnoloogia ainuesindusõiguse kohta on põhistamata ja sellise õiguse väärtust ei ole võimalik hagi tagamise taotluse lahendamise menetluses hinnata.
49. Hageja hagiavaldus on piisavalt põhistatud ning hagi ei ole perspektiivitu. Kostjad ei ole määruskaebuses esitanud põhjendusi, mis võimaldaksid ringkonnakohtul asuda hagi tagamise vajalikkuse osas maakohtust teistsugusele seisukohale.
50. Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud ei ole kostjaid liigselt koormavad. Eelmärge on omandi üleandmisele suunatud nõude puhul sobiv hagi tagamise abinõu (RKTKm 06.06.2018, 2-17-15902/22, p 9). Eelmärge ei takista, erinevalt keelumärkest, kannete tegemist kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 3). Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega.
51. Ka märkuse kinnistusraamatusse kandmine ei ole kostjaid liigselt koormav abinõu. Kostjad ei ole määruskaebuses selgitanud, mis viisil märkus kinnistusraamatus nende või kellegi teise õigusi riivab. AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel kinnistusraamatusse kantud märkuse eesmärk on õigusvaidluse toimumise nähtavaks tegemine. Märkus tagab, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks (RKTKm 06.06.2018, 2-1715902/22, p 11). Seega on märkus praegusel juhul sobiv hagi tagamise abinõu ega koorma kostjaid liigselt.
52. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 386 lg 1 kohaselt on kostjatel võimalik taotleda ühe tagamise abinõu asendamist teisega või pakkuda tagatis, mille tulemusel on võimalik hagi tagamise määrus tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) 6