lg 1, § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5, § 73 lg 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P koostas 07.04.2025.a väärteoasjas nr. 2317,25,000634 K Ki suhtes väärteootsuse ning KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1, 3 alusel karistas K Ki
lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ning
lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot ja
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse kohaldamise osas ning alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmine asendada üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja töötab autojuhina ning juhtimisõigusest ilma jäämisel kaotaks ta ka töökoha. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et ta soovib, et tema rahaline karistus jääks samaks, aga et talle jääksid load alles. Ta on nõus juhtimisõiguse äravõtmise asemel sooritama üldkasulikku tööd. Ka selgitas, et tal on raske tööd hoida ja tööd leida, kuna ta on xxx, tal on xxx ja kui ta on kohas, kus on palju rahvast, siis tal xxx. xxx töö on selline, kus ta saab üksi olla. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitaja on kõik temale etteheidetavad rikkumised toime pannud, määratud karistused on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kellel on varasemalt olnud korduvalt kokkupuuteid politseiga, tema suhtes on varasemalt kriminaalasjas kohaldatud mõjutusvahendit. Antud juhul sõitis kaebuse esitaja vastu teist autot ning isegi ei proovinud välja selgitada, mida sündmuskohal teha ja mis moodi antud olukorda lahendada. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 133 ning VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja K K oli isik, kes 19.12.2024.a kella 01:32 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kivila tn 34 juures, juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr XXX, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ning ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul teeolusid ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht 2 pidi ette aimama. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja sõitis vasakule vastu pargitud sõidukit XXX reg märk XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K B’ile (varaline kahju fikseeritud fotodega ja sõiduki vaatlusprotokolliga). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kasutatud mootorsõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Eelnimetatud rikkumisi kaebuse esitaja ka ei eita ning need asjaolud nähtuvad üheselt väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud kirjalikest tõenditest ning kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud K Bi ütlustest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud kõigi kolme väärteo toimepanemine K Ki poolt. K Ki süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud esmalt kaebuse esitaja enese antud selgitustega selle kohta, et ta sõitis ning kaotas juhitavuse, lume all oli kiilakas jää ning ta sõitis teisele sõidukile otsa (tl 46). Vastusena kohtule selgitas, et avarii tagajärjel puutusid kokku tema ja pargitud sõiduki esiosad (tl 48). Kohtuistungil vaadeldi vaatlusprotokolli (lk 12) lisaks olevat videosalvestist (External 2_kivila15_20241219021438_20241219025514_174195916.mp4), mis samuti kinnitab väärteo toimepanemist. Kohus selgitab, et tulenevalt vaatlusprotokollist on videosalvestis kellaajaliselt 1 h ajast eest. Salvestiselt nähtub, et kell 02:32:36 ilmub paremal üleval nurgas kaamera vaatevälja halli värvi sõiduauto, mis sõidab esiosaga vastu pargitud sõidukit. On tuvastatav, et sõidukijuht ei arvesta ilmastikuoludega (kaotab juhitavuse ning otsejoones sõidab vastu pargitud sõidukit). Videosalvestiselt nähtub, et liiklusolud on talvised, maa on kaetud lumekihiga ning kergelt tuiskab lund. Lisaks eelrefereeritud tõenditele (kaebuse esitaja ütlused, videosalvestis), on kaebuse esitaja süü tõendamist leidnud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 1), millest nähtuvad avariis osalenud sõidukite ja sündmuskoha andmed. Süüteoteatest ja lisatud fotodest nähtub, et sõidukil XXX reg nr. XXX on kahjustatud sõiduki parempoolne esinurk, parem velg, ratas (lk 2, fotod CD-plaadil). Sõiduki XXX reg nr. XXX vaatlusprotokollist (lk 10) ja sellele lisatud fotodest (CD-plaadil) nähtub, et sõidukil on kahjustatud parempoolne esinurk, parem esiratas, velg, amort. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka mootorsõiduki XXX reg nr. XXX omanik K B, kes küll avariid pealt ei näinud, kuid kes selgitas, et hommikul ta avastas, et ta auto on katki, ta helistas politseisse, seejärel kirjutas politseile avalduse ning hakkas ka ise aktiivselt otsima sõidukit, kes tema autole otsa sõitis. Ta selgitas, et käesolevaks hetkeks on auto korda tehtud (tl 49), kuid algselt ei olnud võimalik autoga sõita, kang, rehv, velg olid katki (tl 50). Kohus peab tunnistaja ütlusi usaldusväärseks ja arvestab neid tõendina, sest need riimuvad kohtus uuritud sõiduki vaatlusprotokolliga tekitatud vigastuste kohta. Niisamuti selgitas tunnistaja, et ta kaebuse esitajat isiklikult ei tunne, seega puudub põhjus ebaobjektiivsuseks. Kaebuse esitaja süü on eelnimetatuga tõendamist leidnud, tõendid on omavahel riimuvad ja kohtul puudub alus nende usaldusväärsuses kahelda ning on tõendatud, et K K ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul teeolusid, kaotas sõiduki üle juhitavuse ning põhjustas liiklusõnnetuse, tekitas varalise kahju.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas leiab kohus samuti, et K Ki süü on tõendamist leidnud. Kaebuse esitaja ise selgitas, et kuna see oli esimene kord (teisele sõidukile otsa sõitmine), siis ta ei teadnud, mida teha, tal tekkis paanikahoog ja ta sõitis ära (tl 46-47). Lisaks on ka antud episoodis tõendiks kohtuistungil vaadeldud vaatlusprotokolli lisaks olev videosalvestis (faili nimi eelnevalt kajastatud), millest nähtub, et hall sõiduk peale pargitud sõidukile otsasõitmist tagurdab, seejärel liikudes edaspidi, lahkub sündmuskohalt (aeg salvestisel 02:32:41 alates). Kohtus leidis tõendamist, et kaebuse esitaja põhjustas liiklusõnnetuse, seda ta ka ise ei eita, kuid ei ole eluliselt usutav, et kaebuse esitajal tekkis paanikahoog ning seetõttu ta ei teadnud mida teha. Antud väite kohta pole mitte mingisugust meditsiinilist dokumentatsiooni esitatud. Kaebuse esitajal oli kohustus autost väljuda, 3 sõidukid üle vaadata ning üritada välja selgitada kahju saanud sõiduki omanik, kuid selle asemel nähtub videosalvestisest, et kaebuse esitaja isegi ei üritanud sündmuskohal mingit lahendust leida, kuivõrd koheselt peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõiduk lahkub sündmuskohalt. Seega oli lahkumine pahatahtlik ning ilmselge soov tehtut varjata. Niisamuti leidis tõendamist, et kaebuse esitaja poolt kasutatud mootorsõiduk ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, s.o kaebuse esitaja süü leidis tõendamist ka
Kaebuse esitaja vastates kohtule selgitas, et tal ei olnud sel ajal tehtud tehnoülevaatust (tl 49), sõiduki andmeid käsitleb päring (lk 17). Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud K Ki poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 1; § 50 lg 3 p 1; § 169 lg 4 p 4, 5; § 169 lg 5 ja § 73 lg 2 kohustusi.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Käesoleval juhul K K mootorsõiduki juhtimisel ei hoidnud kõigest, mis võib kahjustada vara (teist sõidukit), samuti ei kohandanud oma sõidukiirust olukorrale vastavaks, samuti ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolude ja muude liiklusoludega, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoole nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama, mistõttu oma tegevusega põhjustas varalise kahju parkiva sõiduki omanikule. Samuti on tõendamist leidnud, et K K ei täitnud
lg 5 kohustust, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Sellega seonduvalt ei olnud täidetud ka
lg 4 p 4, 5 nõuded, mis on liiklusõnnetusest mitteteatamise lubatavuse eelduseks. Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos kaebuse esitaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamise ja sellest teatamata jätmise kohustuse rikkumise vahel. Ka leidis tõendamist, et K K ei täitnud
73 lg 2 kohustust, s.o liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning - otsuses sedastatud viisil. Kuivõrd kaebuse esitajale on väljastatud kehtiv juhiluba, pidanuks ta liiklusteooria kohustusliku õppeprogrammi läbinuna olema ka teadlik sellest, kuidas liiklusõnnetuse korral käituda, sh sellest, et olukorras, kus kahju saaja ei olnud talle teada, tuleb koheselt teavitada politseid. Kaebuse esitaja selgitas, et tal tekkis paanika ja ta ei teadnud, mida öösel teha. Kohus selgitab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebuse esitajal oleks pädevust andmaks meditsiinilist hinnangut oma terviseseisundile, ka on üldteada, et politseile saab helistada 24/7, seega jääb antud isiku väide tagajärjetuks. Liiklusseaduse rikkumised on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 1,
lg 1,
lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju; liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena, kui teatamine oli kohustuslik; tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine. Kohus asub seisukohale, et K Ki poolt
lg 1,
lg 1,
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. 4 Kohus asub seisukohale, et K K on
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist (varalise kahju tekitamist ja liiklusõnnetuse toimumist) ja seda ka möönma.
Antud juhul pidi kaebuse esitaja kohustusliku liiklusteooriaõppe läbinud isikuna mõistma, et põhjustas liiklusõnnetuse ning kuna varalise kahju saaja ei olnud teada, nimetatud ei olnud kahju tekitamise eest vastutav isik, pidi ta olema teadlik kohustusest teavitada politseid liiklusõnnetuse toimumisest.
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et mootorsõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisude olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lgs 1,
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatavad teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1, § 50 lg 3 p 1; § 169 lg 4 p 4, 5, § 169 lg 5, § 73 lg 2 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärtegudega vastavalt
lg 1, § 236 lg 1, § 207 lg 1 mõttes ja need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-19-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et käesoleva väärteootsuse kohaselt pani kaebuse esitaja toime 3 liiklusrikkumist, ta jättis kahju kandja olukorda, kus kahju tekitaja oleks jäänud tuvastamata teiste isikute mittesekkumisel (isik iseseisvalt politseisse ei pöördunud). Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Järgnevalt peatus kohus karistusel. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd Kener K pani
S § 63 lg 1 kohaselt
lg 1 järgi.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtus leidis tõendamist, et K K pani toime kolm tahtlikku väärtegu, milledest neist kaks pani toime ühe teoga. Arvestades, et kaebuse esitaja pani toime kolm väärtegu, sh ühiskonnaohtliku teo (liiklusõnnetuse põhjustamine), on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja süü on keskmisest suurem. Karistusmäärasid puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 5 otsusega K Kile määratud karistus,
lg 1 järgi 105 trahviühiku ulatuses, s.o summas 420 eurot ja
Põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on kaebuse esitaja tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus asub seisukohale, et isikule mõistetud rahatrahvide suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise.
lg 1 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
lg-s 1 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni ning
236 lg 2 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
Väärteootsusega kohaldati K Kile juhtimisõiguse äravõtmist
lg 2 alusel üheks kuuks ja
Seega on kohtuväline menetleja antud juhul, leides, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud, kohaldanud seda mõlema rikkumise puhul sanktsiooni alammääras. Lisakaristust puudutavalt nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega selle kohta, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on toime pandud ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Ka nõustub kohus kohtuvälise menetleja toodud põhjendustega selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste elu ning tervis ja nagu kohtuväline menetleja õigesti viitab, on riik nii liiklusõnnetuse põhjustamisele kui ka sündmuskohalt lahkumisele vastavalt reageerinud ja näinud antud rikkumiste eest ette ranged karistusmäärad, sh nii põhi, kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise võimaluse. Karistusregistrist nähtuvalt on K Kil üks kehtiv väärteokaristus ja seda samuti liiklusseaduse sätete rikkumisega seonduvalt (
Hoolimata varasemast väärteokaristusest ei ole kaebuse esitaja teinud järeldusi käituda seadusekuulekalt ning on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, seejuures on tema teod läinud raskemaks. Kaebuse esitaja käitumine ilmestab isiku ükskõikset suhtumist liiklusreeglite täitmisesse ning seega ei täidaks lisakaristuse kohaldamata jätmine ka karistuse eesmärke. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, et justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Kaebuse esitaja rõhutas korduvalt, et tal on juhtimisõigust vaja seoses töökoha säilitamisega (autojuht). Ka selgitas, et tulenevalt tema terviseseisundist saab ta teha ainult autojuhi tööd ning ta palus lisakaristuse jätta kohaldamata ning asendada see üldkasuliku tööga. Esmalt selgitab kohus, et seadus ei näe võimalust lisakaristuse asendamist üldkasuliku tööga. Teiseks, KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud asjaolu käesoleval hetkel ei esine ning kaebuse esitajal esinev terviseseisund ei takista kasutamast ühistransporti. Väärtegude toimepanemise ajal pidi ta arvestama võimalusega, et pannes toime etteheidetavad väärteod võib ta jääda juhtimisõigusest ilma. Kindlasti on ka teisi töökohti, millistel ei ole juhtimisõigus obligatoorne ja mis sobib kaebuse esitaja terviseseisundiga. Samuti tuleb arvestada, et kuna tegemist on üsna noore ning vähese kogemusega autojuhiga, tuleb seda enam olla liikluses tähelepanelik ning järgida liikluseeskirju. Mõistetav karistus ei peagi olema mugav, vastupidiselt peab mõistetav karistus eripreventiivselt panema isikut mõtlema oma tegude ohtlikkusele ja sellega kaasneda võivatele tagajärgedele. Samuti sellele, milline käitumine on mootorsõiduki juhile liikluses lubatav ja milline mitte. Arvestades eelloetletud asjaolusid (süü suurus, varasem karistatus, eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused) on isiku karistamine kohtuvälise menetleja otsuses toodud alustel ja ulatuses põhjendatud. Kohtus ei ilmnenud täiendavaid asjaolusid, mis tingiksid karistuse kergendamise. 6 Repliigina selgitab kohus, et kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvaidlustes viitas isiku varasemale kokkupuutele politseiga (sh intsidentidele, millised ei kajastu karistusregistris), kuid kohus jätab need väited tähelepanuta, kuivõrd kohus saab lähtuda vaid kohtuistungil uuritud ja avaldatud tõenditest, kuid kohtule kohtuvälise menetleja esindaja poolt mingit täiendavat dokumentatsiooni antud osas ei esitatud. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus jätab K Ki kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 07.04.2025.a otsuse väärteoasjas nr. 2317,25,000634 muutmata. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.