) § 403 4 lg-le 7 nõude ümberarvestus 7. Hageja selgitas täiendavalt kohtu nõudele vastates, et hagejal ei ole esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja esitas nõude ümberarvestuse kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid vastavalt
Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 2550 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2667 eurot 16 senti.
lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud
tähenduses, siis on võlausaldajal õigus
lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei ole, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmiti 14. aprillil 2021 laenuleping, millega krediidiandja andis kostjale laenu 2550 eurot (dtl 36-42). Kostja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 2667 eurot 16 senti (dtl 126). Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping
13. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud laenulepingu (dtl 36-42), maksekorralduse laenu väljamaksmise kohta (dtl 47), laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 48), laenulepingu ülesütlemise teate (dtl 49), nõude loovutamise teatise (dtl 50), krediidianalüüsi (dtl 51-64), võlainfo tabeli (dtl 65-79), meeldetuletuskirjad (dtl 80-88), viivisearvestuse (dtl 89), tööprogrammi väljavõtte (dtl 128-263). 14.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Algne krediidiandja edastas 30. septembril 2024 kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 23. oktoobrini 2024 andmisest (dtl 48). Sama kirjaga andis krediidiandja kostjale teada, et võlgnevuse täiendava tähtaja jooksul tasumata jätmisel loetakse lepingu ühepoolselt üles öelduks. Seega järgis algne krediidiandja
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Algne krediidiandja on loovutanud oma nõude hagejale ning kostjat on sellest teavitatud 31. oktoobril 2024 (dtl 50). 16. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (
) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
lg 4 sätestab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lõigetele 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. Sama §-i lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja või -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja selgitas hagiavalduses, et tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile ja laenutaotluse esitamise ajal kostjalt kehtivaid maksehäireid Taust.ee ja Krediidiinfo kohaselt polnud (dtl 28, 29). Hageja kinnitas, et ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (dtl 121). Täiendavalt selgitas hageja, et hageja arvestas kostja sissetulekuks 564 eurot ja väljaminekuks kostja poolt taotluses märgitud 100 eurot (dtl 28). Hageja selgitas, et andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel (dtl 29). Alternatiivselt leidis hageja, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis
lg 7 ümberarvestuse kohaselt on kostja krediidisumma krediidiandjale tasunud (dtl 126). Kohtu hinnangul ei ole kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist tõendanud.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt TlnRnKo 8.11.2021, nr 220-106661, p 55). 18. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt
lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt laenutaotlusel esitatud andmete, Maksu- ja Tolliametile teostatud päringu ja avalike andmebaaside põhjal. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi hageja päringud Krediidiinfosse ja Taust.ee-sse. Coop Grupi siseste süsteemide CCS, Tank ja Lennuk kohaselt ei olnud kostjal varasemaid lepinguid algse krediidiandja juures ja kostja ei olnud kasutanud ka muid finantsteenuseid (dtl 29). Hageja on kinnitanud, et krediiditaotluse esitamise ajal kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 28). Hageja on seisukohal, et laenutaotlemise ajal maksehäirete puudumisel võis hageja järeldada kostja võimet täita laenulepingut. Maksu- ja Tolliametist teostatud päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 564 eurot (dtl 28). Hageja arvestas kostja väljaminekuna 100 eurot (dtl 28). Kohtu hinnangul ei tõenda Krediidiinfo (dtl 29), Taust.ee (dtl 28) ja krediidianalüüs (dtl 51-64) väljavõtted vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimist. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud Krediidiinfo, Taust.ee ja Maksu- ja Tolliameti päringute tulemusi hagiavalduse lisadena vaid on need kopeerinud hagiavaldusse, kust ei nähtu päringute tegemise tegelik aeg ning kelle osas antud päringud on teostatud. Hageja on kinnitanud vastuses kohtunõudele selgitada ja esitada tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta, et hagejal ei ole täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendeid esitada (dtl 125). 5
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (
See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).
Vastavalt
lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). Laenulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmimisel 14. aprillil 2021 intressmäära 23,90% aastas.
§-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis 6
Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 2550 eurot (dtl 36), kohustusega laen tagastada 72 kuu jooksul igakuiselt osamaksena 68 eurot 48 senti (dtl 36). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 2667 eurot 16 senti (dtl 126). Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 649 eurot 38 senti, intressi võlgnevus 126 eurot 73 senti, haldustasu võlgnevus 6 eurot, viivise võlgnevus 63 eurot 34 senti ja võla sissenõudmiskulu võlgnevus 40 eurot. Arvestades asjaolu, et hagejal ei ole seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega õigus nõuda kostjalt intresse ega muid tasusid, siis tuleb arvestada kostja poolt juba hagejale tasutud maksed 2667 eurot 16 laenu põhisumma, s.o 649 euro 38 sendi katteks. 22. Kuna laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuli krediidiandjal vastavalt
⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu ülesütlemise ajal viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei olnud alust. Arvestades kostja tehtud tagasimakseid (2667 eurot 16 senti) ja lepingu tingimusi, ei oleks kostja uue maksegraafiku määramise korral tagasimaksetega viivituses olnud. Hageja on täiendavas seisukohas märkinud, et kui krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis
lg 7 ümberarvestuse kohaselt on kostja krediidisumma krediidiandjale tasunud (dtl 126). Seega on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.