Obsah (5)

§ 172§ 657§ 654§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-23-6446 Tsiviilasi B.B. kaebus

§ 172lg-st 1 ja § 172 lg-st 10.

Kuna lahend tehakse kohtutäituri kahjuks, jättis maakohus avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus jättis teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja riigilõivu 15 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 585 eurot. VÕLGNIKU MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse kaebuse rahuldamise osas tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus hindas menetlusosaliste esitatud argumente ja tõendeid valesti ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Kohtutäituril puudub õiguslik alus võlgniku kohustuste ümberarvutamiseks. Võlgnik nõustub ringkonnakohtu arvamusega tsiviilasjas nr 2-20-15229 elatise nõude sissenõudmise kohta, kuid märgib, et avaldaja elatise ümberarvutamise nõude kaalumisel peab kohtutäitur juhinduma täitemenetluse seadustiku normidest. Avaldusele antud vastuses selgitas kohtutäitur, miks ta kehtivate õigusaktide seisukohast avaldaja nõuet ei täitnud ning võlgnik nõustub nende põhjustega. Võlgnik taotles menetluskulude jaotust ja esitas menetluskulude nimekirja. Maakohus jättis võlgniku avalduse tähelepanuta. Maakohus ei märkinud menetluskulude jaotust võlgniku menetluskulude osas maakohtus.
2. Avaldaja palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning võlgniku määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Vaidlust ei ole selles, et täiteasjas nr 066/2005/3432 on elatis täies mahus võlgnikult sisse nõutud. Täitemenetluse nr 066/2005/3432 lõppemine ja kohtutäituri otsuse vaidlustamata jätmine ei oma käesolevas asjas tähtsust ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt nõustub võlgnik kohtutäituri vastuses kaebusele antud selgitustega, miks ta ei täitnud avaldaja nõuet ümberarvestuse tegemiseks. Avaldaja märgib, et kohtutäitur 6 viitas vastuses kaebusele vaid sellele, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata vaidlustamistähtaja möödalaskmise tõttu. Maakohus asus õigele seisukohale, et kaebus on esitatud õigeaegselt. Antud asjas tuleb lähtuda sellest, et tegemist on ühe elatise nõudega, ning pidada silmas, et kokkuvõttes saaks täidetud elatisenõue kogu perioodi ulatuses. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et avaldaja kasuks on välja maksmata elatis summas 3158 eurot 5 senti, mitte 1401 eurot 86 senti, nagu tuleneb kohtutäituri tehtud arvestustest. Maakohus on menetluskulude jaotamist piisavalt põhjendanud. Maakohus jättis õigesti võlgniku menetluskulud tema enda kanda. KOHTUTÄITURI MÄÄRUSKAEBUS
3. Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse kogu ulatuses, saata sissenõudja kaebus uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda. Kohtutäitur lähtus kahe erineva täitetoimiku menetlemisel Tartu Ringkonnakohtu selgitusest tsiviilasjas nr 2-16-5722, kuni vastupidise otsuse langetamiseni
4. oktoobril
5. Võlgnik esitas
6. märtsil 2019 täitemenetluses nr 066/23016/214 kaebuse, mille nõudeks oli muu hulgas tunnistada võlgnevuse jääki summas 1875 eurot. Võlgnik lisas kaebusele täitemenetluses nr 066/2005/3432 tasutud summade maksekorraldused. Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse
7. aprilli
8. a otsusega rahuldamata ning tuvastas, et võlgnevuse suurus on 3935 eurot 71 senti. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
9. oktoobri
10. a määrusega võlgniku kaebuse, tühistas kohtutäituri
11. aprilli
12. a otsuse ning kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Tartu Ringkonnakohus rõhutas määruse p-s 9, et kohtutäitur on alusetult arvestanud tasutud summad täitemenetluse nr 066/2005/3432 katteks. Ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal oli täitemenetlus täiteasjas nr 066/2005/3432 juba lõpetatud seoses nõude täitmisega, st nii jooksev elatis kui ka elatise võlgnevus oli täies ulatuses sisse nõutud. Kuna täitemenetlus nr 066/2005/3432 oli juba lõpetatud, pakkus kohtutäitur alustada uue täitemenetluse täiteasjas nr 066/2005/3432 tasumata jäänud summa sissenõudmiseks. Sissenõudja täitmisavalduse alusel alustati täitemenetlus nr 066/2020/
13. Võlgnik esitas sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2020/
14. Tartu Ringkonnakohtu
15. juuni
16. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-15229 tunnistati sundtäitmine lubamatuks. Ringkonnakohus rõhutas otsuse p-s 7.2, et Narva Linnakohtu
17. septembri
18. a otsusest tulenev nõue on täies ulatuses rahuldatud täiteasjas nr 066/2005/3432 ja seega puudub täiteasjas nr 066/2020/828 täitmata nõue ning maakohus on õigesti tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks. Kohtud on seega tuvastanud, et: - võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 ei moodusta 3935 eurot 71 senti ning kõik võlgniku esitatud maksekorraldused tuleb arvestada täitetoimiku nr 066/2016/214 katteks; võlgnevus täiteasjas nr 066/2005/3432 on täies ulatuses tasutud; uue täitemenetluse alustamine Narva Linnakohtu
19. septembri
20. a otsusest tsiviilasjas nr 2-894/05 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole lubatud. 7 Kohtutäitur on
21. aprillil 2019 tuvastanud, et võlgnevus täiteasjas nr 066/2016/214 moodustab 3935 eurot 71 senti. Kohtutäituri poolt kaebuse uuel läbivaatamisel sissenõudja kaebuses toodud nõudesumma tunnistamisel teeks kohtutäitur sisuliselt
22. aprilli
23. a otsusega sarnase otsuse, mille põhjendamatust on juba tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu
24. oktoobri
25. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-
26. Maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna maakohus sunnib kohtutäiturit alusetult langetama ebaseaduslikku otsust, mis oli juba varasema menetluse käigus tehtud ning mille põhjendamatust on kohus tunnistanud.
27. Võlgnik leiab, et kohtutäituri määruskaebus on põhjendatud.
28. Avaldaja palub jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda. Väär ja paljasõnaline on määruskaebuse väide, mille kohaselt kohtud on tuvastanud, et täitemenetluses nr 066/2016/214 võlgnevus ei moodusta 3935 eurot 71 senti ja kõik võlgniku esitatud maksekorraldused tuleb arvestada täitetoimiku nr 066/2016/214 katteks ning et Tartu Ringkonnakohus rõhutas
29. oktoobri
30. a määruse p-s 9, et kohtutäitur on alusetult arvestanud tasutud summad täitemenetluse nr 066/2005/3432 katteks. Tsiviilasjade nr 2-16-5722 ja nr 2-20-15229 menetluses pole kohtud võlgnevuse suurust täitemenetluses nr 066/2016/214 ega kohtutäituri poolt eespool väidetut tuvastanud. Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-20-15229 tuvastanud, et hageja on täiteasjas nr 066/2005/3432 kohustused täitnud ja kostja nõude täies ulatuses rahuldanud, täitemenetlus on nõude rahuldamisega ka lõpetatud. Kostja vastuväide, et kohtutäitur on hageja avalduse alusel osa täiteasja nr 066/2005/3432 makseid arvestanud täiteasja nr 066/2016/124 võlgnevuse kustutamiseks, ei ole tõendatud. Täiteasjade nr 066/2005/3432 ja 066/2016/124 toimikutes ei ole maksete ülekannete kohta midagi märgitud, ka ei tõenda seda kohtutäituri otsused, avaldust kohtule esitatud ei ole. Kostja pangakontode väljavõtted ei tõenda, et kohtutäitur oleks täiteasjas nr 066/2005/3432 maksnud kohtutäiturile laekunud summasid välja täiteasjas nr 066/2016/
31. Kontodel on märgitud kohtutäituri maksete juures nii maksja kui ka täiteasja number, milles makse on teostatud. Maakohus on õigesti tuvastanud Viru Maakohtu
32. novembri
33. a määruse järgi tsiviilasjas nr 2-15-1567 avaldajale kokku tasumisele kuuluva elatise ja elatise võlgnevuse suuruse. Tartu Ringkonnakohus pidas
34. oktoobri
35. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-5874 p-s 9 ebaõigeks arestimisaktis näidatud võlasummat sel põhjusel, et arestimisakt, milles oli võlasumma ära toodud, oli koostatud ainult täiteasjas nr 066/2016/214, aga võlasumma oli arvestatud kohtutäituri poolt kahes täiteasjas (nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432). Ringkonnakohus ei analüüsinud arvelduskonto väljavõtteid ega andnud hinnangut sellele, kas kohtutäitur arvestas võlgniku makseid õigesti või valesti. Tartu Ringkonnakohus viitab
36. oktoobri
37. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-5874 p-s 9 otsesõnu, et kohtutäituri seisukoht on ebaõige selles osas, et olukorras, kus ühe nõude kohta on algatatud kaks erinevat täiteasja, ei oma tähtsust, millises konkreetses täiteasjas võlgnik elatist maksis. Järelikult, kui kohtutäitur maksis avaldajale välja summad ühes täiteasjas, ei saa ta neid summasid hiljem teises täiteasjas näidata. Kõik kohtutäiturilt laekunud väljamaksed sisaldavad selgituses viidet täiteasja numbrile ja kohtulahendile. Lähtudes kohtutäituri selgitustest väljamaksetele, tegi maakohus mõlemas täiteasjas (nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432) makstud elatise arvestuse õigesti ja jõudis 8 õigele järeldusele, et elatise võlgnevus on 3158 eurot 5 senti, mitte 1401 eurot 86 senti, nagu tuleneb kohtutäituri arvestustest. Antud asjas tuleb lähtuda sellest, et tegemist on ühe elatise nõudega, ning pidada silmas, et kokkuvõttes saaks täidetud elatisenõue kogu perioodi ulatuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebustes toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Kohtutäitur esitas koos määruskaebusega Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määruse tsiviilasjas nr 2-16-5722, võlgniku
3. märtsi
4. a kaebuse täiteasjas nr 066/2016/214 ja kohtutäituri
5. aprilli
6. a otsuse võlgniku
7. märtsi
8. a kaebuse kohta. Ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja võis taotleda kohtutäiturilt elatise ümberarvestamist. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise sissenõudmiseks on algatatud kokku kolm täitemenetlust. Asjas vaieldakse selle üle, milline on elatise võlgnevuse jääk täiteasjas nr 066/2016/
10. Täitemenetlused täiteasjades 066/2005/3432 ja 066/2020/828 olid algatatud tsiviilasjas nr 2-894/05 tehtud Narva Linnakohtu
11. septembri
12. a otsuse täitmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2005/3432 lõpetati nõude täitmise tõttu ja sundtäitmine täiteasjas nr 066/2020/828 tunnistati tsiviilasjas nr 2-20-15229 kohtu poolt lubamatuks, kuna täitedokumendist tulenev nõue oli täies ulatuses rahuldatud täiteasjas nr 066/2005/
13. Täitemenetlus täiteasjas nr 066/2016/214 on algatatud tsiviilasjas nr 2-15-1567 tehtud Viru Maakohtu
14. novembri
15. a määruse täitmiseks. Ringkonnakohus jääb varem ülalnimetatud täiteasju puudutavates vaidlustes väljendatud seisukohtade juurde, millest on lähtunud ka maakohus. Praegusel juhul on tegemist ühe elatise nõudega, vaatamata sellele, et selle kohta on kaks täitedokumenti, millest esimest täideti täiteasjas nr 066/2005/
16. Täitemenetluse nr 066/2016/124 läbiviimisel tuleb pidada silmas, et kokkuvõttes saaks täidetud elatise nõue kogu perioodi ulatuses, s.o alates
17. juulist 2005 kuni avaldaja täisealiseks saamiseni, s.o
18. juulini
19. Vaatamata elatise nõude sissenõudmiseks kahe täitemenetluse algatamisest tulenevale võimalikule segadusele summade arvestuses, on sissenõudjal kokkuvõttes õigus kogu alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatis kahe kohtulahendi järgi täies ulatuses kätte saada (vt TrtRnKm 14.10.2019, 2-19-5874, p 10; TrtRnKo 17.06.2022, 2-20-15229, p-d 7.1–7.3). Võlgnik nõustub määruskaebuses ülaltoodud seisukohtadega, kuid leiab, et elatise ümberarvutamise nõude kaalumisel peab kohtutäitur juhinduma täitemenetluse seadustiku normidest. Võlgnik nõustub kohtutäituri põhjendustega, miks ta avaldaja nõuet ei täitnud.
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole täiteasja nr 066/2016/214 võlgnevuse jäägi arvestamisel eksinud. Maakohus on kohtutäiturilt laekunud maksete arvestamisel lähtunud õigesti makse juures olevast viitest täiteasja numbrile ja/või kohtulahendile. Määruskaebustes ei tugineta sellele, et maakohus oleks teinud arvutusvigasid. Kohtutäitur oli kohtuistungil sissenõudja võlgnevuse arvestusega nõus, kuid oli seisukohal, et ei saa eirata kohtulahendit, millega osa võlgnevuse osas on sundtäitmine lubamatuks tunnistatud (dtl 305). Kohtutäitur keeldus täitemenetluse läbiviimisest 1401 eurot 86 senti 9 ületavas osas, viidates sellele, et kohus on tunnistanud sundtäitmise täiteasjas nr 066/2020/828 lubamatuks, mistõttu ei saa seda nõuet enam täita (dtl-d 8, 138). Maakohus on määruse p-s 15 õigesti märkinud, et sellel, et sundtäitmine on lubamatuks tunnistatud täiteasjas nr 066/2020/828, ei ole tähtsust täiteasjas nr 066/2016/
21. Täiteasjas nr 066/2005/3432 enam laekunud elatise (148 eurot 33 senti) arvestamine kogu elatise nõude täitmisena ei saa kahjustada võlgniku õigusi, kuna selle võrra väheneb täiteasjas nr 066/2016/214 elatise võlgnevus.
22. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu kohtutäituri määruskaebuse väide, mille kohaselt kaebuse uuel läbivaatamisel sissenõudja kaebuses toodud nõudesumma tunnistamise korral teeb kohtutäitur sisuliselt
23. aprilli
24. a otsusega (dtl 349 jj) sarnase otsuse, mille põhjendamatust on juba tunnistatud Tartu Ringkonnakohtu
25. oktoobri
26. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-
27. Ringkonnakohus tühistas
28. oktoobri
29. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-5874 (dtl 187 jj) kohtutäituri
30. aprilli
31. a otsuse täiteasjas nr 066/2016/124 ja kohustas kohtutäiturit võlgniku
32. märtsi
33. a kaebust uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus ei ole selle määruse p-s 9 rõhutanud, et kohtutäitur on alusetult arvestanud tasutud summad täitemenetluse nr 066/2005/3432 katteks. Võlgnik vaidlustas selles asjas kohtutäituri
34. veebruari
35. a arestimisakti. Avaldaja märgib õigesti, et ringkonnakohus pidas ebaõigeks arestimisaktis näidatud võlasummat sel põhjusel, et arestimisakt, milles oli võlasumma ära toodud, oli koostatud ainult täiteasjas nr 066/2016/214, aga võlasumma arvestamisel oli kohtutäitur lähtunud kahe täiteasja võlgnevusest (täiteasjad nr 066/2016/214 ja 066/2005/3432). Ringkonnakohus ei andnud eelmärgitud lahendis hinnangut sellele, kas arvestas võlgniku makseid õigesti või valesti. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kohtud ei ole tuvastanud võlgnevuse suurust täiteasjas nr 066/2016/
36. Erinevalt kohtutäituri määruskaebuses märgitust, ei ole kohtud tuvastanud, et võlgnevus ei moodusta 3935 eurot 71 senti ning kõik võlgniku esitatud maksekorraldused tuleb arvestada täitetoimiku nr 066/2016/214 katteks.
37. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta võlgniku taotlust menetluskulude jaotamiseks ja menetluskulude nimekirja. Maakohus on märkinud menetluskulude jaotuse muu hulgas võlgniku menetluskulude osas. Võlgniku menetluskulud maakohtus jäid tema enda kanda. Maakohus jättis põhjendatult avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
38. Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad

§ 171

lg 1 alusel määruskaebuste esitamisest tingitud avaldaja menetluskulud 50% ulatuses võlgniku kanda ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda ning võlgniku ja kohtutäituri menetluskulud nende endi kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 400 eurot. Avaldaja esindaja ajakulu seoses määruskaebustele vastuste esitamisega oli 4 tundi, esindaja tunnitasu oli 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja kulud on asja liiki, keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu arvestades põhjendatud ja vajalikud (

§ 175lg 1).

Seega määrab ringkonnakohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses 400 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab ringkonnakohus võlgnikult ja kohtutäiturilt kummaltki avaldaja kasuks välja 200 eurot. 10 (allkirjastatud digitaalselt) 11