← Eesti

2-24-10550/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-24-10550 Tsiviilasi Jelena Starostina hagi VKG OIL AS-i vastu saamata jäänud tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1068 eurot 84 senti Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jelena Starostina apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja Jelena Starostina (isikukood esindajad XXXXXXXXXXXX), lepinguline vandeadvokaat Roman Golovenko esindaja Kostja VKG OIL AS (registrikood 10528765), lepinguline esindaja Jüri Pool RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-10550 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada Jelena Starostina hagi VKG OIL AS-i vastu saamata jäänud tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise saamiseks ning mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja saamata jäänud tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivis tulemustasult, millelt on maksud maha arvatud, alates
  7. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtus kantud menetluskulud jätta VKG OIL AS-i kanda. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1281 eurot (sh käibemaks) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
  8. Rahuldada Jelena Starostina apellatsioonkaebus.
  9. Jätta apellatsioonimenetluse kulud VKG OIL AS-i kanda.
  10. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 622 eurot 20 senti (sh käibemaks).
  11. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt apellatsioonimenetluse kuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
  12. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine: 6.
  13. Rahuldada Jelena Starostina hagi VKG OIL AS-i vastu saamata jäänud tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise saamiseks. 6.
  14. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja saamata jäänud tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivis tulemustasult, millelt on maksud maha arvatud, alates
  15. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 6.
  16. Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud VKG OIL AS-i kanda. 6.
  17. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1281 eurot (sh käibemaks) ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 622 eurot 20 senti (sh käibemaks), kokku menetluskulud 1903 eurot 20 senti (sh käibemaks). 6.
  18. Mõista VKG OIL AS-lt Jelena Starostina kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1903 eurolt 20 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  19. Jelena Starostina (hageja) esitas
  20. juulil 2024 Viru Maakohtule hagi VKG OIL AS-i (kostja) vastu saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 1068 euro 84 sendi (bruto) ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel
  21. aprillil 1999 sõlmitud tööleping nr
  23. veebruaril 2024 esitas hageja kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tööleping lõpetati samal päeval töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel. Kostja on kinnitanud „VKG OIL AS TULEMUSTASU MAKSMISE KORRA“, mis reguleerib VKG OIL AS töötajatele tulemustasu maksmise tingimusi ja korda. Tulemustasu on tasu, mida makstakse töötajale püstitatud eesmärkide täitmise eest (p. 2.2). Tulemustasu koosneb kvartaalsest tulemustasust ja aasta tulemustasust. Kvartaalne tulemustasu moodustab 50% aasta maksimaalsest tulemustasust ehk iga kvartali eest eraldi kuni 12,5% aasta maksimaalsest tulemustasust ning aasta tulemustasu on kuni 50% aasta maksimaalsest tulemustasust, mida makstakse üks kord aastas, kui ettevõtte ja kontserni tulemuseesmärgid on täidetud ja likviidsuspositsioon on piisav (p-d 2.4, 2.6 ja 5.4).
  24. aasta eest maksis kostja hagejale kvartaalset tulemustasu neli korda:
  25. mail 2023 – 361 eurot 93 senti (bruto);
  26. augustil 2023 – 213 eurot 82 senti (bruto);
  27. novembril 2023 – 285 eurot 7 senti (bruto);
  28. veebruaril 2024 – 208 eurot 2 senti (bruto). Seega
  29. aasta kvartaalne tulemustasu oli kokku 1068 eurot 84 senti (bruto). Arvestades, et kvartaalse ja aastase tulemustasu vahekord on 50%:50%, siis aastase tulemustasu suurus on ka 1068 eurot 84 senti (bruto).
  30. a tulemustasu kostja hagejale välja ei maksnud. Korra p 9.7 ei saa olla aluseks tulemustasu tasumata jätmiseks. Poolte töösuhteid ei lõpetatud töötaja töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja ei ole ka rikkunud oma töökohustusi. Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et
  31. veebruaril 2024 tuli hageja tööle joobeseisundis, ehkki kontrollimisel näitas alkomeeter 0,2 mg/l, s.o 0,42 promilli. Korra p 9.7 on käsitatav tüüptingimusena, mis kahjustab töötajat ebamõistlikult ja see on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 esimese lause alusel. Tulemustasu on osa hageja töötasust. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-118-10 tehtud lahendis leidnud, et tööandja (sh ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu (lisatasu) maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja muutub seega töölepingu osaks ning seetõttu ei saa tööandja seda ühepoolselt muuta. Tartu Ringkonnakohus on asjas nr 2-15-7759 leidnud, et lisatasu muutus palgatingimuseks, mida kostja oleks võinud muuta vaid poolte kokkuleppel. Töötasu on Riigikohus käsitlenud asjas nr 2-21-
  32. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivise põhinõudelt alates
  33. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
  34. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on täitnud TLS § 28 lg 2 p-st 2 tuleneva tööandja kohustuse maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tulemustasu töötasuna käsitamiseks puudub alus. Tulemustasu makstakse püstitatud eesmärkide täitmise eest (p 2.2) ja eesmärgiks ei tohi olla juba aastaid korduvalt saavutatud eesmärk (p 3.1.4). Seega ei saa tulemustasu maksmise aluseks olla töötaja tavapäraste tööülesannete täitmine ega muutumatute eesmärkide täitmine. Tegemist ei ole töötajale garanteeritud tasuga (punkt 2.2). Tulemustasu maksmine on tööandja üksikotsustus, diskretsiooniotsustus (punkt 2.2). Tulemustasu ei maksta, kui töötajaga on lõpetatud töösuhe töökohustuste rikkumise tõttu peale hindamisperioodi lõppemist ja enne tulemustasu väljamaksmise hetke saabumist (punkt 9.7). Töötaja ei järginud Elupäästvate reeglite reeglit nr 8, ettevõtte territooriumil /../ alkoholijoobes /../ viibimine /../ on rangelt keelatud.
  35. veebruaril 2024 oli töötaja väljahingatavas õhus 0,2 mg/l, s.o 0,42 promilli etanooli. Aastase tulemustasu suurus kujuneb erinevate eesmärkide täitmise hindamisest, mida käesoleval juhul polnud töötaja käitumisest tulenevalt võimalik ega vajalik hinnata. Töötaja kvartaalsed tulemustasud ei ole ühesuurused ning moodustavad väga väikese osa töötaja töötasust. Töölepingu lõppemisel ei olnud aasta tulemustasu sissenõutav. Tulemustasu maksmise korra p 7.1 alusel makstakse aasta tulemustasu VKG AS-i nõukogu otsusel ja VKG AS-i nõukogu otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale kontserni majandustulemuste kinnitamist. Hageja töölepingu lõppemisel, s.o
  36. aprillil 2024 ei olnud aasta tulemustasu sissenõutav. MAAKOHTU LAHEND
  37. Viru Maakohus jättis
  38. oktoobri
  39. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tegemist on lihtmenetluses lahendatava hagiga. Hageja ütles töölepingu üles
  40. veebruaril
  41. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja peab maksma aasta

(2023)tulemustasu töötajale, kellega töösuhe on lõpetatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tulemustasu (lisatasu) maksmise kord on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja ka töölepingu osa, kuid tulemustasu olemus ja selle väljamaksmine erineb põhipalgast. Asja materjalidest järeldub, et iga kvartal ja aasta makstava tulemustasu suurus muutub. Selle suurus ei põhine töötatud ajal, vaid see sõltub hoopis püstitatud tööeesmärkide täitmisest (korra p 2.2) ja tööandja majandustulemustest (korra p-d 6.1, 7.1). Õige on kostja viide korra p-le 3.1.4 ja väide, et tulemustasu ei maksta töötaja tavapärase töö eest. Samuti ei maksta tulemustasu tasu aluseks olnud töö tegemise ajal, vaid nõukogu otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale kontserni majandustulemuste kinnitamist (korra p 7.1). Korra p 7.1 ühtib TLS §-ga 30, mille kohaselt, kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. TLS § 33 lg 3 kohaselt tuleb tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Seega sõltub tulemustasu maksmine ka tööandja majandustulemustest (korra p 7.1). Korra p 7.1 järgi makstakse aasta tulemustasu kõikidele VKG OIL AS-i töötajatele VKG AS-i nõukogu otsusel. Puudub vaidlus, et nõukogu pole vastu võtnud otsust hagejale tulemustasu 4 maksmiseks ja selle suuruse kinnitamiseks, st sellist otsust ei ole. Töötajale tulemustasu maksmise aluseks on tulemuskaart (korra p 2.8). Hageja ei ole ka tõendanud, millised oleksid pidanud olema korra p-s 2.2 sätestatud eesmärgid ning kas ta täitis need. Seega on õige kostja väide, et hageja aasta tulemustasu ei olnud töölepingu lõpetamisel sissenõutav, st hagejal ei ole õigust saada tulemustasu. Õige on hageja väide, et korra p 9.7 ei ole praegusel juhul aluseks tulemustasu maksmata jätmiseks. Korra p 9.7 kohaldamise eelduseks on tööandja poolt töötajaga töösuhte lõpetamine töötaja töökohustuste rikkumise tõttu, kuid antud juhul lõpetas töölepingu töötaja, mitte tööandja. Eeltoodud põhjendustele tuginedes ei oma tähtsust poolte väited selle kohta, kas korra p 9.7 on käsitatav tüüptingimusena, kas see on tühine, kas hageja viibis töökohal joobeseisundis, kuidas joobeseisundit tuvastati ning kas hageja rikkus töökohustusi. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et esineksid korrast tulenevad eeldused talle tulemustasu maksmiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning seega ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu (tulemustasu) 1068 eurot 84 senti (bruto) ning viivis saamata jäänud töötasult (s.o 1068 eurolt 84 sendilt) alates
  2. juulist 2024 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole järginud TsMS §-des 229, 232, 436 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. Maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja valesti hinnanud tõendeid ning see on kaasa toonud asjas ebaõige kohtulahendi. Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, mis ei ole otseselt seotud kostja esitatud väidetega. Maakohus eksis tõendamiskoormise jaotamisega. Kostja poolt töötajatele makstav tulemustasu on töötajate töötasu osa. Maakohus nõustus hageja väitega, et korra p 9.7 ei ole praegusel juhul aluseks tulemustasu maksmata jätmiseks. Kostja leiab ekslikult, et hageja nõuete rahalised arvestused on tõendamata ning ebaselged. Isegi kui sellega nõustuda, ei ole see aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kuna töötasu maksmise kohustus ja tööaja arvestuse pidamise kohustus on TLS § 28 lg 2 p 2 ja p 4 järgi tööandjal ehk kostjal, peab kostja mh arvestama hageja tulemustasu suuruse ning seda vajaduse korral tõendama (vt nt TLS § 28 lg 2 p 2, p 4 ja p 12). Arvestades, et töötaja on töösuhte nõrgem pool, peab töötasu koosseisu TLS § 5 lg 1 p-st 4, lg-test 2 ja 5 ning TsMS § 5 lg-st 2 ja § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama tööandja. Seejuures on tööandjal võimalik põhjendada muude väljamaksete tegemist ja tõendada, et tegemist oli tööandja ühepoolse otsuse alusel tehtud maksetega, mis ei ole käsitatav töötasuna. Pärast seda, kui tööandja on oma tõendamiskohustuse täitnud, on töötajal võimalik tööandja esitatu ümber lükata Kostja pole hageja arvestusi ümber lükanud, s.o ei ole pakkunud muud alternatiivset arvestust. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et hagejal puudub õigus
  3. a eest tulemustasu saamiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata sel põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, et esineksid korrast tulenevad eeldused talle tulemustasu maksmiseks. Selliseid vastuväiteid ei ole kostja hagiavaldusele esitanud. Hagi esitamisele eelnevas kirjavahetuses (hageja
  4. septembri
  5. 5 a seisukoha lisa 1) märkis kostja hagejale aastase tulemustasu maksmata jätmise põhjuseks üksnes korra p 9.7 (hagiavalduse lisa 4). Arvestades kostja vastuväidet, et aasta tulemustasu ei makstud välja p. 9.7 alusel, saab järeldada, et see oli kostja seisukoha järgi hageja teenitud. Kostja ei ole kordagi (enne kohtumenetluse algatamist ega ka kohtule esitatud vastuses) väitnud, et hageja ei täitnud korras sätestatud tingimusi aastase tulemustasu saamiseks. Maakohus leidis ekslikult, et hageja peab tõendama täiendavalt aastase tulemustasu saamisega seotud asjaolud. Apellant tõendas, et
  6. aasta jooksul maksis kostja talle kvartaalsed tulemustasud (4 korda). Kvartaalsete tulemustasude väljamaksmine hagejale kinnitab, et hageja täitis kõik püstitatud eesmärgid. Tulemustasu on tasu, mida makstakse töötajale püstitatud eesmärkide täitmise eest (korra p. 2.2). Korra p 7.2 sätestab, et tulemustasu aasta osa väljamaksmise hindamise korral võetakse arvesse strateegiliste eesmärkide täitmist aasta lõikes, vaatamata nende mittetäitmisele eraldi kvartalites (kui sellised olukorrad esinevad). Töötaja või töötajate kollektiivile kalendriaastaks püstitatud ülesanded on kvartali eesmärkide summa. Tulemustasu suuruse arvestamise ja tõendamise kohustus on kostjal, sh tulemustasu maksmata jätmise aluste puhul. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja nõutav tulemustasu on tööandja majandustulemuselt makstav tasu (TLS § 30). Korra alusel tulemustasu maksmine töötajale sõltub püstitatud eesmärkide täitmisest. Hageja täitis ülesanded ning eesmärgid. Ülesannete täitmisel ja eesmärkide saavutamisel ei saa loobuda lubatud tulemustasu maksmisest. See oleks vastuolus TLS § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2 ja töölepingu pga 5.
  7. Eeltoodut arvestades tuleb hagi rahuldada.
  8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kõik hageja väited ja tõlgendused tulemustasu suuruse arvutamise ja tulemustasu kui sellise kohta tuginevad valele arusaamisele, et tulemustasu saamine on hageja vaikimisi õigus. Seadusest, vaidlusalusest tulemustasu maksmise korrast ning muudest eelneva kohtumenetluse raames esitatud materjalidest ja kostja põhjendustest nähtuvalt nii ei ole. Tulemustasu olemus ja selle väljamaksmine erineb põhipalgast oluliselt – selle suurus ei põhine töötatud ajal ning iga kvartal ja aasta makstava tulemustasu suurus muutub. Tulemustasu oleneb püstitatud eesmärkide täitmisest ja tööandja majandustulemustest. Kord sätestab ühetähenduslikult, et tulemustasu makstakse püstitatud eesmärkide täitmise eest (punkt 2.2), ning eraldi rõhutab, et eesmärk peab soodustama töötajat pingutama, mistõttu eesmärgiks ei tohi olla juba aastaid korduvalt saavutatud eesmärk (punkt 3.1.4). Tulemustasu saamine ühe perioodi eest ei tähenda automaatselt, et hagejal tekiks õigus saada tulemustasu ka järgmise perioodi eest – korraga on selline olukord sõnaselgelt välistatud. Korra järgi on tulemustasu maksmise eelduseks ja aluseks iga kord eraldi tehtav nõukogu otsus, millele eelneb püstitatud eesmärkide ja muude korras määratletud tingimuste täitmise hindamine ja fikseerimine. Hageja töölepingu lõppemisel
  9. veebruaril 2024 ei olnud ühtegi nimetatud eeldustest täidetud ning hageja pole vastupidist tõendanud ega veenvalt põhistanud ei maakohtu menetluse raames ega apellatsioonkaebuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) ja viivis tulemustasult, millelt on maksud maha arvatud, alates
  11. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 1281 eurot (sh käibemaks) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning apellatsioonimenetluse kulud 6 tuleb jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 622 eurot 20 senti (sh käibemaks) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  12. Hageja nõuab kostjalt tasumata tulemustasu 1068 euro 84 sendi (bruto) ning viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tulemustasu (lisatasu) maksmise kord on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja ka töölepingu osa (vt ka nt RKTKo 30.11.2010, 3-2-1-118-10, p-d 9 ja 10). Õige on ka hageja poolt kogu menetluses viidatu, et töötasu komponente peaks tõendama tööandja.
  13. Õige on maakohtu viide, et tulemustasu suurus sõltub korra järgi püstitatud töö eesmärkide täitmisest ja tööandja majandustulemustest. Õige on ka maakohtu viide, et korra p 7.1 sätestab, et aasta tulemustasu makstakse kõikidele VKG OIL AS-i töötajatele VKG AS-i nõukogu otsusel ja otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale kontserni majandustulemuste kinnitamist. VKG kontserni nõukogul on õigus ühepoolses korras keelduda tulemustasu väljamaksmisest või lükata selle maksmine edasi kontserni majandusolukorra ootamatu halvenemise korral.
  14. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult leidnud, et kuivõrd hageja pole tõendanud, millised oleksid pidanud olema töölepingu korra p-s 2.2 sätestatud eesmärgid ning kas ta need täitis, samuti, et kuna ei nähtu, et nõukogu oleks võtnud vastu otsuse hagejale tulemustasu maksmise ja selle suuruse kinnitamiseks, siis ei ole hagejal õigust tulemustasu saada.
  15. Töölepingu p 5.1 kohaselt makstakse töötajale tema tööülesannete täitmise eest palka, mis koosneb põhipalgast, lisatasust ja juurdemaksetest. Töölepingu p 5.4 viitab sellele, et lähtudes töötaja töötulemustest võib tööandja oma otsuse alusel maksta töötajale lisatasu ja juurdemakseid, samuti ühekordseid toetusi, preemiaid ja teostada teisi ühekordseid väljamakseid. Vaidlust ei ole, et tulemustasu maksmist reguleerib VKG OIL AS-i tulemustasu maksmise kord (dtl 52–56). Korra p 2.2 järgi on tulemustasu tasu, mida makstakse töötajale püstitatud eesmärkide täitmise eest. Tegemist ei ole töötajale garanteeritud tasuga. Tulemustasu võib maksta nii kvartali kui ka aasta eesmärkide täitmise eest. Kalendriaastas töötajale välja makstava tulemustasu maksimaalne summa on 20% töötaja sama kalendriaasta põhitöötasu kogusummast. Kuigi korra p 2.2 järgi ei ole tulemustasu töötajale garanteeritud tasu, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul korrast, et kui tulemustasu maksmise tingimused on täidetud ja alust maksmiseks keeldumiseks pole, on töötajal õigus tulemustasu saada. Maakohus on viidanud sellele, et lisaks töö eesmärkide täitmisele sõltub tulemustasu maksmine ja selle suurus ka tööandja majandustulemustest, viidates korras märgitud p-dele 6.1 ja 7.1, millest tulenevalt on VKG kontserni nõukogul õigus ühepoolselt kontserni majandusliku olukorra järsul/ootamatul halvenemisel keelata või edasi lükata tulemustasu väljamaksmine. Praegusel juhul ei ole kostja tuginenud sellele (mh ringkonnakohtus), et hageja ei oleks püstitatud eesmärke täitnud või et tööandja majandustulemused oleks olnud sellised, mis takistanuks tulemustasu väljamaksmist või väljamaksmist sellises summas, nagu seda on nõudnud hageja.
  16. Korra p 7.2 sätestab, et tulemustasu aasta osa väljamaksmise hindamise korral võetakse arvesse strateegiliste eesmärkide täitmist aasta lõikes, vaatamata nende mittetäitmisele eraldi kvartalites (kui sellised olukorrad esinevad). Töötaja või töötajate kollektiivile kalendriaastaks püstitatud ülesanded on kvartali eesmärkide summa. Eelnimetatud korra punkti alusel saab eeldada, et kui kvartali tulemustasud on hagejale
  17. a eest välja makstud (dtl 57–61) ja väiteid ja tõendeid selle kohta, mis annaks alust öelda, et hagejale tulemustasu maksmiseks 7 korrast tulenevalt alust pole, võib eeldada, et hageja on püstitatud eesmärgid täitnud ning tal on alust saada ka aasta tulemustasu.
  18. Muu hulgas nähtub hageja esitatud tõendist – vanemraamatupidaja-palgaarvestaja T. Kuzmina e-kirjast, et tulemustasu ei makstud
  19. a eest välja hagejale põhjusel, et töötajaga on lõpetatud töösuhe töökohustuste rikkumise tõttu peale hindamisperioodi lõppemist ja enne tulemustasu väljamaksmise hetke saabumist (punkt 9.7) (dtl 119–120). Korra p-le 9.7 ja sellele, et töötaja rikkus töökohustusi, mis oli aluseks töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisele, on viidanud menetluses ka kostja (dtl 73–75). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles osas, et korra p 9.7 ei saa olla praegusel juhul aluseks tulemustasu maksmata jätmiseks, kuna selle punkti kohaldamise eelduseks on tööandja poolt töötajaga töösuhte lõpetamine töötaja töökohustuste rikkumise tõttu, kuid antud juhul lõpetas töölepingu töötaja, mitte tööandja TLS § 85 lg 1 alusel (vt dtl 62).
  20. Kostja on tuginenud mh sellele, et töötaja ei ole
  21. aastal tulemusvestlusel osalenud. Vahetu juht ei saanud töötajaga tulemusvestlust läbi viia, kuna töötaja esitas
  22. veebruaril 2024 lahkumisavalduse (dtl 73). Samuti viitas kostja maakohtus, et aastase tulemustasu suurus kujuneb erinevate eesmärkide täitmise hindamisest, mida käesoleval juhul polnud töötaja käitumisest tulenevalt võimalik ega vajalik hinnata. (dtl 75). Kostja viidatud tulemusvestlusega seonduvat reguleerib aasta tulemustasu arvestamisel korra p 7.6, mis sätestab, et kui töötaja töösuhe lõpeb peale hindamisperioodi lõppemist, kuid enne majandusaasta tulemuste selgumist, peetakse töötajaga tulemusvestlus, mille käigus hinnatakse töötaja või kollektiivi individuaalsete eesmärkide täitmist. Sellisel juhul teostatakse tulemustasu väljamakse ainult töötaja või kollektiivi individuaalsete eesmärkide täitmise alusel. Asjaolust, et tulemusvestlust ei ole töötajaga läbi viidud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tal õigust tulemustasu saada polnud. Töötajat ei saa kohustada tõendama eesmärkide täitmist, mille hindamine oli tööandja kohustus ja mille hindamist tööandja töötajaga läbi ei viinud. Mh nähtub nimetatud korra punktist, et olukorras, kus majandustulemusi pole selgunud, tehakse väljamakse ainult eesmärkide täitmise alusel, seega majandustulemusi pole vajagi sellisel juhul arvesse võtta. Seega on põhjendamatu ka kostja viide sellele, et tulemustasu polnud sissenõutav, kuna korra p 7.1 kohaselt makstakse aasta tulemustasu VKG AS-i nõukogu otsusel ja VKG AS-i nõukogu otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui järgmisel kalendrikuul peale kontserni majandustulemuste kinnitamist. Nagu ka eespool viidatud, siis kuna korra p 7.2 järgi on kalendriaastaks püstitatud ülesanded kvartali eesmärkide summa ning kvartaalsed tulemustasud on välja makstud (seega kvartaalsete tulemustasude maksmise eeldused olid täidetud), saab vastupidiste tõendite ja väidete puudumisel järeldada, et ka aasta tulemustasu maksmiseks ettenähtud eesmärgid olid täidetud.
  23. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et asja materjalidest tulenevalt saab järeldada, et tulemustasu maksmise tingimused on praegusel juhul täidetud ning ei saa öelda, et kostjal on õigus hagejale
  24. a eest aasta tulemustasu maksmata jätta. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud aluseid, mis tulemustasu maksmata jätmist hagejale õigustaks.
  25. Kostja on küll viidanud, et tulemustasu suurus on erinev ja tulemustasu fondi suurus ei määra väljamakstava tulemustasu suurust, kuid pole esitanud omapoolset arvestust, missugune oleks pidanud olema hagejale makstav aasta tulemustasu. Sellele on viidanud ka hageja, leides, et kostja ei ole hageja arvestusi ümber lükanud, s.o ei ole pakkunud muud alternatiivset arvestust (dtl 118). Seega saab ringkonnakohus lähtuda tulemustasu suuruse puhul hageja märgitud summast, mille arvestuspõhimõtet on ka hageja korra vastavatele punktidele viidates selgitanud (vt mh korra p-d 2.4, 2.6 ja 5.4).
  26. Kuna hagi tuleb rahuldada saamata jäänud tulemustasu osas, tuleb rahuldada ka viivisenõue. Kuivõrd tulemustasu 1068 eurot 84 senti (bruto) sisaldab ka makse, siis makse 8 puudutavas osas ei ole hagejal õigus viivist nõuda. Maksud tuleb tasuda riigile ja ka intressi saamise õigus maksuosalt on riigil. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tulemustasult, millelt on maksud maha arvatud, alates
  27. juulist 2024 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
  28. Kuna hagi tuleb rahuldada, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka maakohtus kantud hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Hageja on esitanud maakohtu menetluses kantud menetluskulude nimekirja (dtl 133), mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja menetluskulud maakohtus 1281 eurot (sh käibemaks). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 8,75 tunni eest, tunnitasu määraks 146 eurot 40 senti (sh käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades asja olemust, tehtud toiminguid ja nendele kuluvat aega, on hageja märgitud ajakulu 8,75 tundi põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr 146 eurot 40 senti (sh käibemaks). Seega on maakohtus kantud vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile 1281 eurot (sh käibemaks) (8,75 tundi * 146,40 eurot).
  29. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 622 eurot 20 senti (sh käibemaks). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepinguline esindaja osutas hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4,25 tunni eest, tunnitasu määraks oli 146 eurot 40 senti (sh käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Arvestades asja olemust, mahtu, keerukust ning tehtud toiminguid, on ringkonnakohtu hinnangul hageja märgitud ajakulu 4,25 tundi põhjendatud. Nagu eespool märgitud, on põhjendatud tunnitasu määr 146 eurot 40 senti (sh käibemaks). Seega on apellatsioonimenetluses vajalik ja põhjendatud kulu õigusabile 622 eurot 20 senti (sh käibemaks) (4,25 tundi * 146,40 eurot) ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on seega maa- ja ringkonnakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1903 eurot 20 senti (1281 + 622,20).
  30. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.