2-22-7750/42

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-7750 Otsuse kuupäev Tartu, 6. august 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal Kohtuasi FL Transport OÜ (pankrotis) hagi Erki Lastiku ja Marko Lastiku vastu dokumentide ja tarkvara üleandmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Erki Lastiku kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja FL Transport OÜ (pankrotis), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja Erki Lastik, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-7750.

Tühistada Harju Maakohtu 10. jaanuari 2023. a otsus samas asjas osas, milles maakohus hagi rahuldas. Saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. FL Transport OÜ (pankrotis) (hageja) esitas 24. mail 2022 Harju Maakohtule hagi Erki Lastiku (kostja 1) ja Marko Lastiku (kostja 2) vastu. Pärast hagi täpsustamist palus hageja kostjat 1 hagejale üle anda kostja 1 valduses olevad FL Transport OÜ raamatupidamise algdokumendid ajavahemikust 6. detsember 2016 kuni 7. juuli 2021, samuti samast ajavahemikust pärinevad kontoplaanid, siseeeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega / täitmata jätmisega seostuvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, 2-22-7750 detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite ettekirjutused FL Transport OÜ-le, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud toetusega seotud dokumendid ja FL Transport OÜ-le kuuluv Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuse eest arendatud IT-tarkvara.

Hageja palus kohustada kostjat 2 üle andma tema valduses olevad samasisulised dokumendid ajavahemikust 17. august 2010 kuni 22. august 2018.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja 1 hageja juhatuse liige 6. detsembrist 2016 kuni 7. juulini 2021 ja kostja 2 22. septembrist 1997 kuni 26. novembrini 2003 ja 17. augustist 2010 kuni 22. augustini 2018.

7.juulist 2021 kuni 2. novembrini 2021 oli hageja juhatuse liige Reet Lääne. Praegune juhatuse liige vajab oma ülesannete täitmiseks hageja raamatupidamisdokumente. Reet Läänel ei olnud võimalik uuele juhatusele midagi üle anda, sest kostja 1 ei andnud talle dokumente, kuigi Reet Lääne nõudis neid temalt 2. septembri 2021. a nõudekirjaga. 3. detsembril 2021 saatis hageja kostjale 1 uue nõudekirja, milles nõudis raamatupidamisdokumentide ja muu hageja vara üleandmist. Kostja 1 väitis, et ta andis kõik dokumendid üle hageja pankrotihaldurile. See ei ole tõsi, sest haldurile anti üle üksnes osa dokumente.

Hageja põhivara seisnes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel tehtud IT-arenduses (edaspidi IT-tarkvara), mis ei ole samuti hageja valduses. See on jäänud kostjate valdusse.

2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Nende valduses ei ole hageja raamatupidamisdokumente ega vara.

Eeldus, et raamatupidamisdokumendid on kostja 1 valduses, kehtib üksnes juhul, kui hageja raamatupidamise korraldamise kohustus oli kostjal 1. Kostja 2 ei ole hageja juhatuse liige juba alates 22. augustist 2018 ja ta andis kõik enda valduses olnud dokumendid üle uuele juhatusele.

Kostja 1 andis kõik hageja dokumendid üle hageja pankrotihaldurile. Hageja majandusaasta aruandeid ei ole esitatud alates 2018. aastast. Kui need oleks olnud olemas, oleks need ka äriregistrile esitatud ning pankrotihaldurile üle antud. Hageja ei ole tõendanud, et IT-tarkvara on kostjate valduses.

3.Harju Maakohus jättis 10. jaanuari 2023. a otsusega hagi kostja 2 vastu rahuldamata. Kostja 1 vastu rahuldas maakohus hagi osaliselt ja kohustas kostjat 1 üle andma kõik hageja nõutud dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia. Samuti jättis maakohus hagi rahuldamata IT-tarkvara üleandmise osas.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulutati hageja pankrot välja 7. märtsil 2019 ja pankrotimenetlus lõppes 16. juuni 2020. a määrusega, millega kinnitati võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromiss. Kostja 1 oli hageja juhatuse liige 6. detsembrist 2016 kuni 7. juulini 2021.

Pärast seda oli hageja juhatuse liige Reet Lääne, kes saatis 4. septembril 2021 kostjale 1 nõudekirja, milles nõudis hageja raamatupidamisdokumentide, muude hagejaga seotud dokumentide ja vara üleandmist. Sellele kirjale kostja 1 ei reageerinud. 2. novembril 2021 valiti hageja juhatuse liikmeks Tarmo Repp, kes saatis 3. detsembril 2021 kostjale 1 uue nõudekirja. 4. jaanuaril 2022 saadetud vastuses märkis kostja 1, et ta andis hageja pankroti väljakuulutamisel raamatupidamisdokumendid üle pankrotihaldurile. Pankrotihaldur on kinnitanud, et on saanud kostjalt 1 hageja raamatupidamisdokumente, kuid need ei kajastanud halduri hinnangul hageja majandustegevust terviklikult.

Juhatus on kohustatud korraldama äriühingu raamatupidamist. Hageja on põhistanud, et ainuüksi 2018–2019 on hageja varaga tehtud märkimisväärses ulatuses tehinguid ning suures osas ei ole kostja 1 hagejale dokumentatsiooni üle andnud. Seega tuleb eeldada, et hagiesemeks olev dokumentatsioon on valdavas osas jätkuvalt kostja 1 valduses. Kostja 1 ei ole vastupidist tõendanud.

2(5) 2-22-7750 Hagi jääb rahuldamata IT-tarkvara osas, sest hageja ei ole tõendanud, et see oleks üldse valminud või hagejale millalgi üle antud. Samuti jääb hagi rahuldamata majandusaasta aruannete ja taksonoomia osas, sest kuni 2017. aastani valminud aruanded on kättesaadavad äriregistrist ja edaspidiseid aruandeid ei ole koostatud.

Kostja 2 vastu esitatud hagi on alusetu, sest ta väitis ja kostja 1 kinnitas, et kostja 2 andis kõik tema valduses olevad dokumendid 22. augustil 2018 üle kostjale 1. Seega ei ole alust arvata, et kostja 2 valduses võib olla veel mingeid hagejat puudutavaid raamatupidamisdokumente.

4.Kostja 1 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi tema vastu osaliselt rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata või läbi vaatamata. Kostja 1 ei olnud hageja viimane juhatuse liige. Enne Tarmo Repi valimist oli juhatuse liikmeks Reet Lääne. Kostja 1 valduses ei ole hageja raamatupidamisdokumente.

Hageja endine pankrotihaldur on kinnitanud, et raamatupidamisdokumendid anti temale üle ning pankrotihaldur andis need tagasi Tarmo Repile.

5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostja 1 valduses, sest äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.

Kuigi kostja 1 väitel andis ta dokumendid üle pankrotihaldurile, siis arvestades raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid raamatupidamise korraldamisele, ei saanud hageja dokumentatsioon koosneda ainult pankrotihaldurile üle antud dokumentidest. Samuti ei vasta haldurile üleantud dokumentide maht hageja majandustegevuse mahule. See järeldub muuhulgas ainuüksi hageja käibeandmetest. Hageja 2017. a käive oli 3 334 530 eurot, kuid haldurile on esitatud selle aasta kohta üksnes üks arve, kaks kassa sissetuleku orderit ja üks kassa väljamineku order. Hageja 2018. a I kvartali käive oli 465 911 eurot ja 2018. a II kvartali käive 611 226 eurot, kuid selle aasta kohta ei ole esitatud ühtegi arvet.

Sellest saab järeldada, et kostja 1 andis hageja majandustegevusega seotud dokumendid pankrotihaldurile üle üksnes väheses osas. Kostja 1 ei ole tõendanud, et tema valduses ei ole rohkem hageja dokumente perioodist, mil ta oli hageja juhatuse liige. Seega on maakohus hagi õigesti rahuldanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja 1 esitas maakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või läbi vaatamata.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jaotanud valesti tõendamiskoormise.

Kostja 1 ei olnud hageja viimane juhatuse liige, mistõttu ei saa lähtuda eeldusest, et raamatupidamisdokumendid on tema käes. Kostja 1 andis dokumendid üle pankrotihaldurile, kes andis need omakorda Reet Läänele. Hageja peaks dokumente küsima Reet Lääne käest.

3(5) 2-22-7750 Välja saab nõuda üksnes dokumente, mis on olemas. Nõude sisu ei saa olla dokumente koostama kohustamine. Kuna hageja nõutud dokumente ei ole olemas, on hagi perspektiivitu ja oleks tulnud jätta läbi vaatamata.

8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED 9. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ja määras kindlaks kohtulahendi täitmise korra.

Tühistatud osas tuleb asi saata TsMS § 691 p 4 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles hagi jäi kostja 1 vastu osaliselt rahuldamata ja kostja 2 vastu rahuldamata, samuti kostja 2 vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse p-d 3, 4 ja 7). Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

10.Hageja nõuab kostjalt 1 kui oma endiselt juhatuse liikmelt raamatupidamisdokumentide üleandmist. Kostja 1 peamine vastuväide on see, et tal ei ole dokumente, mida üle andma kohtud teda kohustasid, ja et dokumentide olemasolu peaks tõendama hageja. Riigikohus nõustub kostjaga 1, et kohtud on tõendamiskoormise valesti jaotanud.

Juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel (vt ka RKTKo 07.03.2018, 2-16-11889/42, p 14). Sellest tulenevalt on hageja väljaandmisnõude õiguslik alus eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1, lisaks võiks asjade puhul nõudenorm olla ka asjaõigusseaduse § 80 lg 1. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 626 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse tegevusala ja teenuse iseärasusi (vt RKTKo 11.10.2017, 2-16-1988/38, p 19).

VÕS § 626 lg 1 kohaselt võivad väljaandmiskohustuse objektiks olla kõik esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõttes (RKTKo 21.06.2023, 2-20-9760/94, p 19).

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 626 lg-st 1 tuleneva väljaandmisnõude puhul peab käsundiandja vaidluse korral tõendama käsunduslepingu olemasolu poolte vahel, asjaolu, et käsundisaaja on käsundi täitmise käigus käsundi täitmiseks midagi saanud või loonud ning et käsundi täitmise käigus saadu või loodu on läinud käsundisaaja valdusesse.

Käsundisaaja vabaneb väljaandmiskohustuse täitmisest juhul, kui ta tõendab, et käsundi täitmise käigus saadu või loodu ei ole enam tema valduses. Sellisel juhul on väljaandmine võimatu, kuid käsundisaaja peab hüvitama käsundiandjale kahju VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 21.06.2023, 2-20-9760/94, p 19). See kehtib ka juhatuse liikme puhul ÄS §-st 187 tulenevate erisustega.

Kohtud osutasid õigesti, et ÄS § 183 järgi on osaühingu raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. Samuti tuvastasid kohtud, et kostja 1 oli hageja juhatuse liige 6. detsembrist 2016 kuni 7. juulini 2021. Siiski järeldasid kohtud eelnevast ebaõigesti, et kostja 1 juhatuse liikmeks oleku aja raamatupidamisdokumendid on kostja 1 valduses. Sellist eeldust seadusest ei tulene.

Riigikohus on osaniku teabenõude puhul leidnud, et kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492/39, p 14.2). Sarnane tõendamiskoormise jaotus kehtib ka VÕS § 626 lg-st 1 tuleneva väljaandmisnõude puhul. VÕS § 626 lg 1 alusel eseme (sh dokumendi) väljaandmist nõudev hageja peab lisaks käsundussuhte (juhatuse liikme ametisuhte) olemasolule 4(5) 2-22-7750 tõendama nii eseme (dokumendi) olemasolu kui ka asjaolu, et ese (dokument) on käsundi täitmise käigus sattunud käsundisaajast (juhatuse liikmest) kostja valdusesse. Käsundisaajast (juhatuse liikmest) kostja peab nõudest vabanemiseks tõendama, et ese (dokument) ei ole enam tema valduses nt põhjusel, et ta on eseme (dokumendi) edasi andnud kolmandale isikule või et eset (dokumenti) enam ei eksisteeri, kuna see on hävinud.

Kolleegium selgitab kohtupraktika ühtlustamiseks täiendavalt, et juriidilisel isikul on VÕS § 624 lg 1 järgi õigus nõuda juhatuse liikmelt ka teavet käsundi täitmise kohta, mis hõlmab nii tegevusi, mille kohta on koostatud dokumendid, kui ka selliseid toiminguid, mille kohta ei ole dokumente koostatud.

11.Kohtute otsuste tühistamise tingib ka asjaolu, et maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, kas otsus on täidetav. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15). Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26; RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15;

RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). See tähendab, et kui hageja esitab hagi, mida ei oleks võimalik rahuldamise korral täita, siis peab maakohus seda hagejale selgitama. Praegu on maakohus asjakohaselt kohustanud hagejat täpsustama oma nõuet 31. mai 2022. a määrusega, kuid hageja nõue ei ole täpsustatud kujul ikkagi täidetav.

12.Eelkõige mitterahalise nõude puhul on vaja silmas pidada, et kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, peab selle täitmine olema kohtutäituri jaoks võimalik. Praegu ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, millal on kostja 1 üle andnud hageja nõutud nt „lepingute täitmisega / täitmata jätmisega seonduvad dokumendid“ või „osanike/juhatuse otsused“. Seda põhjusel, et kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, kui palju või kas üldse selliseid dokumente eksisteerib, mistõttu ei saa ka hinnata, millal kohtuotsus on täidetud. Kohtul tuleb vältida sellise otsuse tegemist, mille (täielik) täitmine sõltub üksnes kostja suvast. Praegu on see nii, sest kostja 1 võib anda täiturile üle hulga dokumente, kuid täituril ei ole võimalik kontrollida, kas kostja 1 on üle andnud kõik dokumendid, mis tema valduses on.

13.Eelnevast tulenevalt oleks maakohus pidanud hagejale selgitama, et tema nõue ei ole vähemalt osaliselt ka pärast täpsustamist täidetav, ja andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja nõude täpsustamiseks. Kui hageja seda ei tee, esineb alus jätta hagi mittetäidetava nõude osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Selleks, et hageja nõue oleks täidetav, peaks ta konkretiseerima dokumendid, mida ta kostjalt 1 välja nõuab. Selleks saab hageja nõuda nt oma pangakonto väljavõttest nähtuva konkreetse makse aluseks olnud lepingut. Kuivõrd maakohus jättis hagejale eelneva selgitamata ja ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohtul tuleb eelnevat hagejale selgitada ja võimaldada hagejal oma nõuet täpsustada.

14.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.