RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-7750 Otsuse kuupäev Tartu, 6. august 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo P

) § 626 lg 1, lisaks võiks asjade puhul nõudenorm olla ka asjaõigusseaduse § 80 lg 1.

§ 626

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Riigikohus on leidnud, et

§ 626

lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse tegevusala ja teenuse iseärasusi (vt RKTKo 11.10.2017, 2-16-1988/38, p 19).

§ 626

lg 1 kohaselt võivad väljaandmiskohustuse objektiks olla kõik esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõttes (RKTKo 21.06.2023, 2-20-9760/94, p 19). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 626

lg-st 1 tuleneva väljaandmisnõude puhul peab käsundiandja vaidluse korral tõendama käsunduslepingu olemasolu poolte vahel, asjaolu, et käsundisaaja on käsundi täitmise käigus käsundi täitmiseks midagi saanud või loonud ning et käsundi täitmise käigus saadu või loodu on läinud käsundisaaja valdusesse. Käsundisaaja vabaneb väljaandmiskohustuse täitmisest juhul, kui ta tõendab, et käsundi täitmise käigus saadu või loodu ei ole enam tema valduses. Sellisel juhul on väljaandmine võimatu, kuid käsundisaaja peab hüvitama käsundiandjale kahju

§ 115lg 1 alusel (RKTKo 21.06.2023, 2-20-9760/94, p 19).

See kehtib ka juhatuse liikme puhul ÄS §-st 187 tulenevate erisustega. Kohtud osutasid õigesti, et ÄS § 183 järgi on osaühingu raamatupidamise korraldamine juhatuse ülesanne. Samuti tuvastasid kohtud, et kostja 1 oli hageja juhatuse liige

1. detsembrist 2016 kuni
2. juulini
3. Siiski järeldasid kohtud eelnevast ebaõigesti, et kostja 1 juhatuse liikmeks oleku aja raamatupidamisdokumendid on kostja 1 valduses. Sellist eeldust seadusest ei tulene. Riigikohus on osaniku teabenõude puhul leidnud, et kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492/39, p 14.2). Sarnane tõendamiskoormise jaotus kehtib ka

§ 626

lg-st 1 tuleneva väljaandmisnõude puhul.

§ 626lg 1 alusel eseme (sh dokumendi) väljaandmist nõudev hageja peab lisaks käsundussuhte (juhatuse liikme ametisuhte) olemasolule 4

§ 624

lg 1 järgi õigus nõuda juhatuse liikmelt ka teavet käsundi täitmise kohta, mis hõlmab nii tegevusi, mille kohta on koostatud dokumendid, kui ka selliseid toiminguid, mille kohta ei ole dokumente koostatud.

1. Kohtute otsuste tühistamise tingib ka asjaolu, et maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, kas otsus on täidetav. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15). Seetõttu peab selliselt olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 14.06.2023, 2-19-8221/69, p 26; RKTKm 24.11.2021, 2-20-15376/34, p 14.3). Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selge resolutsiooniga lahendit (RKTKm 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 15; RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11). See tähendab, et kui hageja esitab hagi, mida ei oleks võimalik rahuldamise korral täita, siis peab maakohus seda hagejale selgitama. Praegu on maakohus asjakohaselt kohustanud hagejat täpsustama oma nõuet
2. mai
3. a määrusega, kuid hageja nõue ei ole täpsustatud kujul ikkagi täidetav.
4. Eelkõige mitterahalise nõude puhul on vaja silmas pidada, et kui kostja ei täida kohtuotsust vabatahtlikult, peab selle täitmine olema kohtutäituri jaoks võimalik. Praegu ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, millal on kostja 1 üle andnud hageja nõutud nt „lepingute täitmisega / täitmata jätmisega seonduvad dokumendid“ või „osanike/juhatuse otsused“. Seda põhjusel, et kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, kui palju või kas üldse selliseid dokumente eksisteerib, mistõttu ei saa ka hinnata, millal kohtuotsus on täidetud. Kohtul tuleb vältida sellise otsuse tegemist, mille (täielik) täitmine sõltub üksnes kostja suvast. Praegu on see nii, sest kostja 1 võib anda täiturile üle hulga dokumente, kuid täituril ei ole võimalik kontrollida, kas kostja 1 on üle andnud kõik dokumendid, mis tema valduses on.
5. Eelnevast tulenevalt oleks maakohus pidanud hagejale selgitama, et tema nõue ei ole vähemalt osaliselt ka pärast täpsustamist täidetav, ja andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja nõude täpsustamiseks. Kui hageja seda ei tee, esineb alus jätta hagi mittetäidetava nõude osas TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või juba menetlusse võetud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Selleks, et hageja nõue oleks täidetav, peaks ta konkretiseerima dokumendid, mida ta kostjalt 1 välja nõuab. Selleks saab hageja nõuda nt oma pangakonto väljavõttest nähtuva konkreetse makse aluseks olnud lepingut. Kuivõrd maakohus jättis hagejale eelneva selgitamata ja ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb eelnevat hagejale selgitada ja võimaldada hagejal oma nõuet täpsustada.
6. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 5