Obsah (7)

§ 1046§ 134§ 113§ 1043§ 1045§ 127§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-24-7475 T

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Kõrveküla Põhikoolis

1. c klassi klassiõpetajana. Hageja tagastas
2. aprillil 2024 pärast tunde
3. c klassi õpilastele eesti keele tööd. Kostja lapse töö hinnati puuduliku hindega. Õpilane tundis huvi, kas ta saab töö järgi vastata. Õpetaja vastas õpilasele: „Kulla laps, õpi natuke, lähen viin pikapäevarühma õpilased sööma ja tulen kohe tagasi.“ Klassi tulles õpilast ei olnud. Hageja sai kell 13:18 õpilase emalt Stuudiumisse kirja, milles tundis huvi, mis põhjusel ei saanud õpilane eesti keele tööd vastata. Lapsevanemale jäi lapse kiusamise mulje. Hageja vastas lapsevanemale ja selgitas, et lapsele sai selgitatud, et töö on vaja enne ära õppida ja keegi ei keelanud õpilasel õppima jääda. Pärast
4. tundi lähevad pikapäevarühma õpilased sööma ja lapsed, kes soovivad vastata/õppida, teavad seda ja ootavad vahetunni ära. Hageja vastas, et tema eesmärgiks ei ole kedagi kiusata ja mittelubamise juttu ei olnud. Andmaks lapsevanemale lisaselgitusi, helistas hageja õpilase emale ja selgitas muu hulgas, et laps sai arenguvestlusel kiita. Lapsevanema etteheide oli, et hageja kiusab ainult tema last ja pöördub lapse poole ees- ja perekonnanimega. Hageja tegi ka Stuudiumi kaudu teatavaks, et õpilane saab reedel
5. aprillil
6. tunni ajal vastama tulla. Kostja (õpilase isa) helistas
7. aprillil 2024 kell 18:00 hagejale koju ja süüdistas hagejat tema poja kiusamises ja pere terroriseerimises, laskmata hagejal sõnagi vahele öelda. Hageja üritas mitu korda öelda „stopp“. Kostja ärritus ja ütles hagejale: “Sina lits mulle stopp ei ütle. Sa lits veel kahetsed seda ja maksad selle eest valusalt. Kena pensionipõlve Sulle!“ Õpilase isa lisas, 2 et töötab väga kõrgel kohal. Antud vestlust kuulis pealt hageja abikaasa, kes sekkus ja sai samuti lapsevanemalt sõimata. Kostja telefoninumbrilt saadeti
8. aprillil 2024 kell 21:11 hageja telefoninumbrile SMS, kus oli väljavõte Eesti õigekeelsussõnaraamatust termini „lits” kohta. Kostja saatis samal päeval kell 21:20 SMS-i, kus süüdistas hagejat ebapädevuses, vääritus käitumises, liiderdamises jms. Kostja saatis
9. aprillil 2024 kell 08:01 SMS-i, kus lubas pöörduda kooli juhtkonna poole ja eeldas, et hageja vabandab. Hageja esitas
10. aprillil 2024 kostjale kohtueelse nõudekirja isikuõiguste rikkumise lõpetamiseks. Hageja soovis kostjalt kirjalikku vabandamist 7 päeva jooksul. Kostja vastas hagejale
11. aprillil 2024, jäädes oma arvamusele kindlaks. Kostja kahjustas enda väljaütlemistega hageja isiklikke õigusi, teotas tema au ja andis ebakohaseid väärtushinnanguid (

§ 1046lg 1).

Hageja taotleb

§ 134

lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja on hageja abikaasa juuresolekul hageja au ja väärikust alandanud, sõimates teda litsiks. Kostja süüdistas hagejat vääritus käitumises, lapse/laste kiusamises, liiderdamises, manipuleerimises ja ebavõrdes kohtlemises, andes sellega väärtushinnangu hageja ametikohustuste täitmise kohta. Kostja on olnud hageja suhtes ähvardav. Kõik see on tekitanud hagejale psüühilisi kannatusi, alaväärsustunnet, jõuetust, hingelist valu, unetust. Hageja saab psühholoogilist abi ja teraapiat traumaterapeudi juures.

1. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles avaldas kahetsust juhtunu osas ja avaldas soovi lahendada vaidlus läbirääkimiste teel. Kohus andis kostjale korduvalt tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kuid kostja hageja poole kompromissi sõlmimiseks ei pöördunud.
2. Asjas toimus kohtuistung
3. septembril
4. Kostja tunnistas kohtuistungil, et ta kasutas hageja kohta järgmiseid sõnu ja väljendeid: lits, inimesena julm, vääritu, valelik, ebakompetentne, alavääristav, bipolaarne ning psüühiliste häiretega isik. Kostja leiab, et tema ei pea millegi pärast vabandama, vaid tema ees peab vabandama hoopis hageja, kuna hageja kiusas ja alavääristas tema last. Kostja arvates oli tema sõnakasutus õigustatud. MAAKOHTU LAHEND
5. Tartu Maakohus rahuldas
6. oktoobri
7. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1620 eurot ja viivise menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on tuginenud sellele, et kostja rikkus tema isiklikke õigusi, avaldades tema kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nõude aluseks on

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046.

§ 1046

lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid või kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 3

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 kohaldamise eeldused on järgmised: kas kostja on tekitanud hagejale kahju tema isiklike õiguste rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (

§ 1046

) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (

§-d 1043 ja 1050) (vt RKTKo 09.03.2022, 2-202032, p 12). Kohus peab väärtushinnangu puhul tuvastama selle avaldamise õigusvastasuse

§ 1045lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11).

Selleks, et väärtushinnangu avaldamine oleks õigusvastane, peab väärtushinnang olema kannatanu au teotav. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p 11). Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel helistanud, saatnud SMS-e ja e-kirja nimetades hagejat litsiks, inimesena julmaks, väärituks, valelikuks, ebakompetentseks, alavääristavaks, bipolaarseks ning psüühiliste häiretega isikuks. Kostja ei ole vaielnud vastu hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ja toimunud sündmuste kirjeldusele. Kostja tunnistas ka

1. septembri
2. a kohtuistungil, et ta on hageja suhtes eelnimetatud sõnu ja väljendeid kasutanud. Kostja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei kahetse ta toimunud sündmusi ega oma käitumist. Kostja on arvamusel, et tema ei pea hageja ees vabandama, vaid hoopis hageja peab kostja ees vabandama, sest hageja on tema last kiusanud ja alavääristanud. Kostja leiab siiani, et tema sõnakasutus oli õigustatud. Maakohus leidis, et kostja on avaldanud hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et kostja kasutatud väärtushinnangud on au teotava iseloomuga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida iga sõna ja väljendi au teotavat iseloomu eraldi ja põhjalikumalt. Kohus on seisukohal, et eeltoodud sõnade ja väljendite kasutamine kostja poolt ei olnud õigustatud. Kohtu hinnangul oli
3. aprillil
4. a toimunud sündmuse näol tegemist arusaamatusega. Kohtule ei nähtu asjas esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatud seisukohtadest, et hageja oleks last kuidagi kiusanud või alavääristanud. Kohtuistungil küsis kohus korduvalt, milles täpsemalt seisnes lapse kiusamine või alavääristamine, kuid kostja ei osanud seda täpsemalt selgitada. Kostja tõi üksnes välja, et hageja on kiusanud tema last sellega, et hageja pani temale puuduliku hinde. Puuduliku hinde panemist ei saa pidada lapse kiusamiseks või alavääristamiseks ning kostja sõnakasutus ei olnud kohtu hinnangul sellises olukorras õigustatud. Siinjuures selgitas hageja koheselt lapse emale, mis täpsemalt juhtus ning andis selgitused selle kohta, kuidas ja millal saab laps uuesti vastama tulla. Maakohus leidis, et sellises olukorras ei olnud kostja sõnakasutus ja ebatsensuursete väljendite kasutamine põhjendatud. Kohtu hinnangul rikkus kostja hageja isiklikke õigusi, teotades tema au. Isikliku õiguse rikkumine on

§ 1046

lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul

§ 1046lg 1 teise lause ja lg 2 järgi teha kaalutlusotsus.

Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi (

§ 1043ja § 1050).

Praegusel juhul on hageja isiklike õiguste rikkumine

§ 1046lg 1 alusel õigusvastane.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (

§ 1046lg 2) ning kostja vastutab hageja isiklike õiguste rikkumise eest.

4

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (vt nt RKTKo 4.10.2017, nr 2-1516007/50, p 18 ja 25.10.2017, nr 2-18-15284/52, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt RKTKo 25.09.2013, nr 3-21-80-13, p-d 19 ja 20).

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt RKTKo 04.10.2017, nr 2-15-16007/50, p 18). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt RKTKo 26.06.2013, nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni ja väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ning on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Maakohus saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist ning hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas. Riigikohus on analüüsinud mittevaraliste kahju hüvitiste suurust isiklike õiguste rikkumisel ja leidnud, et

1. a kuni
2. a kohtupraktika kohaselt jäid väljamõistetud hüvitised vahemikku 100 – 20 000 eurot, keskmine hüvitis oli 1502 eurot (vt Riigikohtu kohtupraktika analüüs: Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–
3. a, lk 13). Maakohus leidis, et praegusel juhul tuleb mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust, sh kestust ning kostja käitumist ja suhtumist hageja isikusse pärast rikkumist. Kohus arvestas kahjuhüvitise suuruse määramisel asjas esitatud ja tuvastatud asjaolusid: kostja ei piirdunud ühe telefonikõnega või ühe e-kirja või SMS-i saatmisega, vaid kostja sõimas hagejat esiteks telefonikõnes, seejärel saatis õhtu jooksul pärast tööaega mitu SMS-i, siinjuures kirjutas ka veel e-kirja, kasutades väga vulgaarseid väljendeid; kostja saatis hagejale SMS-i väljavõttega Eesti õigekeelsussõnaraamatust sõna „lits“ kohta, mis on kohtu hinnangul käsitletav mõnitamisena; kostja mitte üksnes ei sõimanud hagejat, vaid ähvardas ka töö kaotamisega; hageja saatis kostjale kohtueelse nõudekirja, paludes vabandada, kuid kostja ei nõustunud sellega; kohus andis korduvalt kostjale võimaluse sõlmida kompromiss, kuid kostja ei pöördunud kordagi hageja poole kompromissläbirääkimiste pidamiseks; kostja ei kahetse juhtunut siiani, vaid peab hageja õiguste rikkumist õigustatuks, siinjuures arvab kostja endiselt, et hoopis hageja peaks tema ees vabandama. Ka
4. septembri
5. a kohtuistungil jäi kostja endiselt selle juurde, et tema sõnakasutus oli õigustatud ning tema ei ole kuidagi käitunud ebatsensuurselt. Mõistetavalt on sellised sündmused ja kostja käitumine põhjustanud hagejale psüühilisi kannatusi, alaväärsustunnet, hingelist valu ja unetust. Hageja on selgitanud, et ta käib siiani terapeudi juures abi saamas. Arvestades eeltoodut ja seda, et kostja ei kahetse juhtunut ega ole hageja ees ka vabandanud, leiab kohus, et mõistlik ja õiglane hüvitis on 2000 eurot. Praegusel juhul esineb ka vajadus mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuna kostja ei mõista siiani, et ta on ebaviisakalt käitunud ja selline sõnakasutus ei olnud õigustatud. Kohus ei saa praegu kahju suuruse määramisel hinnata kostja varalist seisundit, kuna kostja ei esitanud kohtuistungil oma varalise seisundi kohta usaldusväärseid andmeid. Kostja avaldas esmalt, et tema varaline seisund on väga hea, kuna ta teeb koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Hiljem muutis kostja oma seisukohti, selgitades, et ta on Eestis hoopiski töötu ja temal 5 puudub üldse sissetulek. Mingil hetkel arvas kostja, et miinimumpalka ta ilmselt siiski saab. Maakohus ei pea kostja avaldatut usaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 1620 eurot Vastavalt hageja taotlusele märkis maakohus, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest ei arvestanud kahjuhüvitise määramisel asjaoluga, et kostjal on XXXXX. Maakohtu istungil
2. septembril 2024 viitas hageja XXXXXXXXXX (protokolli esimene leht), kuid see jäi kohtu poolt tähelepanuta. XXXXX arvestamine on selle vaidluse lahendamisel oluline, sest esinevad alused

§ 140

lg 1 kohaldamiseks.

§ 140

lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Apellant on seisukohal, et kahjuhüvitise väljamõistmine XXXXX isikult summas 2000 eurot oleks äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Maakohtu otsus ei ole kooskõlas TsMS §-ga

2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus on järginud menetlusnorme ja arvestanud mittevaralise kahju hüvitamise suuruse määramisel kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ajateljel vaadatuna on kostja tegu tahtlik, mitte hetkeemotsioonist tingitud. Seega on kostja tegu olnud teadlik ja sihipärane õpetaja halvustamine, ähvardamine ja tema inimväärikuse alandamine abikaasa silmis. Kostja on sellest praeguseks ka ise aru saanud ja ennast õigustama asunud. Hageja esindaja vestles hageja abikaasaga ja ta on kirjeldanud kostja käitumist, millest tema osa sai, ja avaldanud, et tundis abikaasana jõetust, et ei saanud telefoni kaudu oma õpetajana töötavat abikaasat kaitsta. Võimaliku XXXXX kohta pole kostja esitanud ühtegi tõendit, nagu ka sissetulekute kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ja viivise sellelt. Kostja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
5. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6 Maakohus on põhjendatult tuvastanud hageja isikuõiguste rikkumise kostja poolt – kostja on avaldanud telefonikõnes kohatu ja au teotava väärtushinnangu hageja kohta, kasutades põhjendamatult ebatsensuurset väljendit hageja abikaasa ehk kolmanda isiku kuuldes. Asjaolu, et tegemist oli hageja perekonda kuuluva isikuga, kes kostja väljendatut kuulis, ei muuda õigusvastast käitumist õigustatuks. Lisaks tungis kostja hageja privaatsfääri ja rikkus hageja eraelu puutumatust (

§ 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 mõttes) sellega, et saatis hagejale põhjendamatult solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid ka pärast telefonivestluses avaldatut. Ringkonnakohus märgib mh, et eraelu kaitsealasse on hõlmatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mh vaimne puutumatus (vt nt EIKo Bensaid vs Ühendkuningriik, 06.02.2001). Ringkonnakohtu hinnangul saab selliselt sisustada eraelu puutumatust ka

§ 1046lg 1 mõttes.

Asjaolusid, mis kostja sellist käitumist õigustanuks, pole asjas tuvastatud. Kostja on menetluses esitatud materjalide kohaselt ka kõike oma väljendatut tunnistanud (vt mh dtl 15, 29, 87). Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud peamiselt sellele, et tal on XXXXX ja seda tulnuks maakohtul hüvitise väljamõistmisel arvestada. „XXXXXXXXXX“ on kostja viidanud põgusalt ka maakohtu istungil (dtl 87). Samas pole kostja ei maakohtus ega ka ringkonnakohus oma väiteid tõendanud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja on maakohtu menetluses istungil leidnud, et ta on õigesti käitunud ja hoopis hageja peab vabandama. Maakohus on põhjendanud piisavalt ka mittevaralise kahju hüvitise suurust. Asjas nähtub, et hagejal on tekkinud kostja käitumise tõttu reaalsed terviseprobleemid, millega peab tegelema. Hüvitise suuruse juures on maakohus arvestanud erinevaid asjaolusid (mh kostja käitumist pärast rikkumist ja suhtumist hagejasse menetluse ajal) ning ringkonnakohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel pole menetlusnorme rikutud. Kuivõrd kostja pole esitanud oma väidetava haiguse kohta tõendeid, jäävad kostja väited XXXXX osas paljasõnalisteks ning ringkonnakohus ei saa seda tõendatuks lugeda ega ka sellega arvestada. Õige on hageja väide, et kostja pole ka oma sissetuleku kohta tõendeid esitanud, mistõttu ei saa ka sellega hüvitise määramisel arvestada. Asjas ei esine ringkonnakohtu hinnangul alust hüvitise vähendamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebuse on esitanud kostja, mitte hageja, ei ole ringkonnakohtul alust kaaluda ka hüvitise suurendamist.

1. Kuna maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks alust pole, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
3. Kuivõrd maakohus määras kohtulahendis kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab ringkonnakohus kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse apellatsioonimenetluses. Hageja
4. juunil 2025 esitatud taotluse kohaselt on hageja apellatsioonimenetluse kulud kokku 975 eurot ning õigusabi osutamisele kulus 6,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu määra 150 eurot võib pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjas olemust ja tehtud toiminguid, võib hageja lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi pidada põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 975 eurot (6,5 tundi * 150 eurot) ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7 (allkirjastatud digitaalselt) 8