Obsah (18)

§ 113§ 189§ 188§ 208§ 217§ 218§ 103§ 101§ 221§ 220§ 116§ 118§ 115§ 127§ 128§ 191§ 82§ 111

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse avaldamise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-17413 K. O. hag

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. 5. Mõista A1 Autokeskus OÜlt K. O. kasuks välja viivis tagastatavalt ostuhinnalt (18 081,36 eurot)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud 26% ulatuses K. O. kanda ja 74% ulatuses A1 Autokeskus OÜ kanda.
2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja hagi asjaolud
3. K. O. esitas 25.11.2020 Harju Maakohtule hagi A1 Autokeskus OÜ vastu ostuhinna tagastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt soetas hageja 06.03.2020 kostjalt vastavalt liisinguandja SEB Liising AS, enda ja kostja vahel sõlmitud müügilepingule nr xxxx sõiduki KIA SORENTO. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus sai hageja kinnitust, et vaidlusalune sõiduk on avariivaba auto, mille osas väljastab Kia Eesti esindus kehtiva tootjagarantii. Pärast kõikide hagejapoolsete kohustuste täitmist andis kostja sõiduki hagejale üle 06.03.
4. Üleandmise-vastuvõtmise akti lisas on märgitud, et sõidukiga ei ole toimunud kahjujuhtumeid ega avariisid.
5. Pärast sõiduki kättesaamist ei väljastatud sõidukiga seoses esinduse garantiid. Viking Motors AS’i ehk Kia Eesti esinduse garantiijuht selgitas hagejale, et vaidlusaluse sõiduki teine hooldus ei ole teostatud autoriseeritud töökojas ning hoolduse intervall on ületatud 11 000 km võrra. Hagejale selgitati samuti, et sõidukil on avariijäljed ees paremas nurgas.
6. 09.10.2020 taganes hageja sõiduki müügilepingust põhjusel, et sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele, kuivõrd oli tegelikkuses avariiline. Hageja hinnangul on tegemist olulise lepingurikkumisega eelkõige seetõttu, et kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu jääb hageja kui kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (varjatud avariilisuse järel puudub sõidukil tehasepoolne garantii ohutuse kohta ja varjatud avariilisus vähendab sõiduki turuhinda). Samuti rikkus kostja kohustust (hoolsuskohustuse täitmata jätmine ning teadlik ebaõigete andmete esitamine nii lepingueelses suhtluses kui lepingus) tahtlikult, st ta varjas hageja eest talle teada olevat fakti, et sõiduk on avariiline ja sellele ei saa vormistada tehasegarantii jätkumist. Hageja palus kostjalt sõiduki müügihinna summas 26 500 eurot tagastamist.
7. Hageja täiendas menetluse kestel oma nõuet kostja vastu. Hageja lõplikuks nõudeks lisaks sõiduki ostuhinna summas 26 500 eurot tasumisele nõuab hageja avariilise sõiduki soetamise ja liisingulepingu sõlmimisega seotud kulude (1 954,74 eurot) ja sõidukile tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (4080,95 eurot):  sõiduki registreerimise ja garantiieelse kontrolli tasu kostjale 380,40 eurot;  liisingulepingu sõlmimise tasu SEB-le 113 eurot;  kohtueelne õigusabikulu 873 eurot;  liisingulepingu alusel seni tasutud intress 2 799,21 eurot;  Haldex siduri väljavahetamise ehk nelikveo remondikulu 588,34 eurot;  Viking Motors arve 372536293 summas 537 eurot remonditööle;  seisupidur (PARKING BRAKE ASSY-ELECTRONIC) 480 eurot;  RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 summas 264,74 eurot;  Hageja kaasuvate kahjude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suurus on kokku 6 035,69 eurot.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud ostuhind 26 500 eurot, kahjuhüvitis summas 6 035,69 eurot; hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 211,03 eurot ning viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 06.06.2025 summas 13 355,38 eurot. Mõista kostjalt hageja K. O. kasuks viivis põhinõudelt so 32 535,69 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta kõik menetluskulud kostja A1 Autokeskus OÜ kanda. 2 Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leiab, et ei esinenud mingit mõistlikku põhjendust või asjaolu, mis oleks sundinud kostjat või hagejat järeldama, et sõidukiga on mingil ajal toimunud avarii. Sellekohaseid nähtavaid väliseid märke või otseseid viiteid ei esinenud, neid ei tuvastanud ka hageja. Kostjale ei olnud teada, et sõiduk oleks varem avariis osalenud, nähtavaid ja üksnes avariile omaseid tunnuseid sõidukil ei esinenud.
2. Hageja tuli koos esindajaga 03.11.2020 sõidukiga kostja asukohta. Ühiselt teostati sõiduki väline vaatlus, uuriti KIA esinduse nimetatud avariile viitavaid jälgi. Kostja hinnangul ei ole KIA esinduse nimetatud jäljed sõidukil sellised, millised saavad sõidukil ilmneda üksnes avarii korral. Sõiduki välisel vaatlusel avariile viitavaid tunnuseid kohalolijatest keegi ei tuvastanud. Äärmisel juhul saab tegemist olla varasemate kahjujuhtumitega. Hageja on avaldanud, et tema huvi on avariivaba sõiduk, milleks kostja hinnangul vaidlusalune sõiduk on. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub sõiduki soetamise lepingust taganemiseks alus, mille tõttu on hageja taganemisavaldus tagajärjetu.
3. Kui kohus jõuab asja lahendamisel järeldusele, et müügilepingust taganemise eeldused on täidetud, siis kostja tasaarvestab tagastatavast ostuhinnast hagejal olnud sõiduki kasutamisest tuleneva kasutuseelise. Hageja kasutuseeliseks on hageja kasu, mida ta on sõiduki omandamise tagasitäitmise korral kostja sõidukit tasuta kasutamise ulatuses säästnud. Seadusandja selgituste kohaselt tuleb

§ 189

lg 2 järgi hüvitada mh saadud kasutuseelised, st hüvitada ka auto kasutamine eelduslikult kilometraaži alusel. Sõiduautode puhul hinnatakse kohtupraktikas iga 1000 km kohta hüvitist 0,4-1%-ga auto soetushinnast. Kostja ei nõustu ka hageja kulutuste hüvitamise nõudega. Eelnev menetlus

1. Harju Maakohus jättis 12.08.2022 otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et hageja taganemisavalduse aluseks olnud eeldused ei olnud täidetud. Hageja vaidlustas 12.09.2022 apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 12.08.2022 otsuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.04.2023 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 12.08.2022 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 kohtuotsus on jõustunud. Muuhulgas asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et kostja on müügilepingut rikkunud, kuivõrd sõidukil esines varjatud puudus ning kostja vastutab selle eest. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 seisukoht materiaalõiguse kohaldamisel on maakohtule asja lahendamisel siduv. Kohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et :  Hageja K. O. ostis 06.03.2020 kostjalt A1 Autokeskus OÜ vastavalt liisinguandja SEB Liising AS, hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingule nr xxxx sõiduki KIA SORENTO, mille müügihind oli 26 500 eurot. Sõiduk anti ostjale üle sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktiga 06.03.2020 (I kd tl 11-26, 34-36). 3  Hageja esitas 09.10.2020 kostjale lepingust taganemise avalduse eelkõige põhjusel, et tegelikkuses ei olnud sõiduk avariivaba (I kd tl 37-40).  Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud puudus, mille eest kostja vastutab ning mille tõttu oli hagejal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist. Hagi põhineb asjaolul, et pärast müügilepingu sõlmimist selgus hagejale, et kuigi kostja müüs talle avariivaba sõiduki, on sõiduk siiski sattunud eelnevalt avariisse või on sõidukiga toimunud muu kahjujuhtum ning seega ei ole sõiduk avariivaba ega vasta müügilepingu tingimustele. Hageja hinnangul müüs kostja talle varjatud puudustega sõiduki. Hageja leiab, et ta on lepingust kehtivalt taganenud, nõuab kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist summas 26 500 eurot, kahjuhüvitist summas 6 035,69 eurot ning viidatud summadelt viivise väljamõistmist.
6. Võlaõigusseaduse (

) § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lõike 2 p 1-3 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 15. Lepingust taganemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on poolte lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega ning lepingu lõppemiseks piisab tahte väljendamisest (

§ 188lg 1). Lepingust taganemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega (Ts

ÜS § 69 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja 09.10.2020 avalduse kätte saanud ja sellele vastanud 19.10.2020 (I kd tl 41 pöördel). Seega on lepingust taganemise formaalne eeldus täidetud. 16.

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 218

lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. 17. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15: „… müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav

§ 103mõttes.

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2) ja ostja on teatanud puudusest 4 müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2)“.

1. Selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Selleks, et kontrollida kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb kõigepealt tuvastada, milles pooled lepingus kokku leppisid. Hageja on selgitanud, et tema eesmärk oli soetada avariivaba sõiduk. Müügilepingust tulenevalt on kostja seda hagejale ka lubanud. Nii nähtub pooltevahelise müügilepingu juurde kuuluva üleandmise-vastuvõtmise akti lisast 1, et sõidukiga ei ole on toimunud kahjujuhtumeid või avariisid (I kd, tl 25 ja 34). Seega on kostja hagejale avaldanud, et sõiduk ei ole sattunud avariidesse ega sellega ei ole toimunud kahjujuhtumeid. Kohtu hinnangul on kostja vastav avaldus saanud müügilepingu tingimuseks ja järelikult pidi lepingu esemeks olev sõiduk olema avariivaba.
2. Vaidlust ei ole ka selles, et 27.10.2020 e-kirjaga on Viking Motors AS garantiijuht hagejale teatanud, et sõidukil Kia Sorento, xxx on avarii jäljed ees paremal nurgas (mootoriruumis plastikud katki, esituli vahetatud, p.e tiival avarii jäljed, I kd, tl 29 pöördel). Hageja asjatundja R. P. on sõiduki üle vaadanud 26.01.2021 ja arvamuses nr 1522/2021 asunud seisukohale, et „sõiduk Kia Sorento reg. märk xxxx on esinenud liiklusõnnetuses, milles sõiduk on saanud löögi parempoolsesse esinurka. Avariilised vigastused on praeguseks hetkeks väliselt kõrvaldatud, tööde kvaliteet on rahuldav kuid lohakas. Täiendavat kontrollimist ja vajadusel remonti vajab esiosa kandevkonstruktsioon, millel ilmselt esineb avariiline jääkdeformatsioon.“ (I kd, tl 111). Kohus hindab nimetatud dokumenti dokumentaalse tõendina TsMS § 293 lõike 2 teise lause alusel. Kuigi asjatundja on avaldanud, et „Sõiduki üldine välimus on hea, nähtavad välised avariilised vigastused puuduvad.“, on asjatundja lõppjärelduse avariilisuse osas kujundanud järgmiste asjaolude alusel: värvkatte paksuse mõõtmisel selgub, et sõiduki esiosa (kapott, esitavad, esikaitseraua plast, parem esiuks) on värvitud. Parempoolsel A-piilaril esineb kontaktist esitiivaga tekkinud värvikahjustus, mis on jäänud kõrvaldamata. Ehkki sõiduki esiosa on komplektne on see detaile osandatud ning nende taaskoostamine on tehtud lohakalt – kasutatud on käepäraseid polte (kapoti kinnituspoldid, mille värv on erinev), paigaldamata osad tüüblid (õhuvõtturi ots) ja kruvid (esikaitseraua alumine spoileri ja sisemise resti kinnitused). Parempoolses esinurgas asuva juhtmesiku rüüsil esineb avariilisi vigastusi ja remondi jälgi, need on isoleerlindiga kaetud. Sõiduki konditsioneeri radiaatori parempoolses servas esineb avariiline deformatsioon. Kapoti pilude visuaalsel vaatlusel selgub, et sõiduki kapoti parempoolne taganurk paikneb esitiivast märgatavalt (ca 2-3 mm) tagapool, mistõttu on eksperdil alust arvata, et kõrvaldamata on esiosa kandevkonstruktsiooni avariilised deformatsioonid.(I kd, tl 109 pöördel, 110 ja pöördel). Seega saab sõiduki vigastustest teha järelduse, et tegemist ei ole lihtsalt väikese juhusliku värvikriipimise või plekimõlkimisega, vaid sõiduk on sattunud tõsisemasse liiklusavariisse, kuivõrd asjatundja tuvastas, et kahjustatud on muuhulgas ka sõiduki radiaator ning tekkinud on deformatsioonid sõiduki kandevkonstruktsioonis. 20.

§ 218

lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Asja materjalist nähtub, et sõiduk saadeti garantiikontrolli 05.03.2020 (I kd, tl 27, pöördel). sõiduki esindus pidas sõidukit avariiliseks ja kajastas seda muuhulgas ka kostjale esitatud 06.03.2020 arvel nr 332003645 (I kd, tl 201). Auto tagastati pärast garantiikontrolli teostamist kostjale 06.03.2020 ja arve nr 332003645 saadeti 06.03 kell 13.43 e-posti aadressile xxxx (II kd, tl 18 pöördel). Hageja sõlmis liisingulepingu 06.03.2020 kell 8.45 ja müügilepingu kell 10.27, sõiduki üleandmisevastuvõtmise akt allkirjastati 10.31 ja 12.11 ning arve esitati kell 13.45 (I kd, tl 24, 26, 36). 5 Seega oli lepingutingimustele mittevastavus ehk sõiduki avariilisus olemas sõiduki juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Järelikult ei vastanud sõiduk müügilepingus kokkulepitule, kuivõrd ei olnud avariivaba, nagu kinnitas hagejale kostja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud, kuivõrd müüs hagejale varjatud puudustega sõiduki. Vaatamata kostja vastupidisele kinnitusele oli sõiduk avariiline. 21. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas sõidukil avariilisuse puudumine on müügilepingu oluline tingimus, mille järgimata jätmine andis hagejale õiguse lepingust taganeda (

116 lg 1 mõttes). On üldteada asjaolu, et sõiduki avariilisus on sõidukite müügilepingute sõlmimisel oluline asjaolu. Transpordiameti kodulehel (kättesaadav https://www.transpordiamet.ee/kasutatud-soiduki-ostjale) juhendatakse ostjaid, et enne ostu sooritamist tuleb kontrollida sõiduki päritolu ja ajalugu, hinnata sõiduki tehnilist olukorda ning antakse selleks vastavaid juhiseid. Muuhulgas on Transpordiamet juhtinud tähelepanu, et kõige ohtlikum on peidetud avariilisus. Samuti on avariilisuse olulisust selgitanud hageja asjatundja R. P. (I kd, tl 183-184). Asjatundja selgitas, et avariilisus langetab ostjate ostuhuvi; raskema avarii varjamine tähendab liiklusohtu, kuna teadmata on taastamisremondi kvaliteet ja see, kuidas käituvad sõiduki turvavarustus ja kere konstruktsioonielemendid järgmis(t)e avarii(de) korral. Seega mõjutab avariilisus nii sõiduki hinda kui ohutust. Lisaks kinnitab avariilisuse küsimuse olulisust sõiduki müügilepingu sõlmimisel asjaolu, et kostja müüdud sõiduki üleandmisaktis kajastus selline tingimus. Kui autoasjatundjast kostja peab seda oma kutsealal nii oluliseks, et kasutab sellekohast lahtrit oma müügilepingu lisas (üleandmise aktis), on järelikult tegemist olulise tingimusega, mille suhtes on müügilepingu pooltel huvi. 22. Kuna kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingult lootis (turvaline auto, millele on võimalik saada garantii tootjalt), kostja pidi aga kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette nägema, on tegemist olulise lepingurikkumisega

§ 116lg 2 p 1 järgi.

Kuna avariilise sõiduki müümisega rikkus kostja oluliselt müügilepingut, võis hageja lepingust taganeda (

§ 116lg 1 mõttes).

1. Kohtu hinnangul ei välista ega piira kostja vastutust ka asjaolu, et hageja vaatas sõiduki üle enne müügitehingus kokkuleppele jõudmist. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (RKTKo 26.09.2007.a tsiviilasi nr 3-21-71-07, p 13). Äratuntavad puudused on seega sõiduki kokkuleppelised omadused ja nende esinemine ei too kaasa müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki müükipanekul ega ka müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud välisel visuaalsel vaatlusel võimalik sõiduki avariilisust tuvastada, kuivõrd avarii tunnused olid likvideeritud. Sõiduki avariilisuse on tuvastanud oma ala spetsialistid so nii Viking Motors AS töötajad, kui ka hageja asjatundja R. P., kes on autotranspordi erialal tehnikamagistri kraadiga mehaanikainsener ning kantud registreeritud eraekspertide (varasemalt riiklikult tunnustatud ekspertide) nimekirja. Seega ei olnud neid tunnuseid, millest nähtub sõiduki avariilisus sõiduki välisel vaatlusel võimalik hõlpsasti tuvastada. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (RKTKo 30.05.2017, nr 3-2-1-46-17, p 25; 30.09.2015, nr 3-2-1-100-15, p 31). Ka kostja ise on läbi menetluse rõhutanud, et talle ei olnud sõiduki avariilisus müügilepingu sõlmimisel teada. Ometi on kostja kasutatud sõidukite müügiga tegelev ettevõtja, seega on tema professionaalsed teadmised, oskused ja ka võimalused sõiduki võimaliku varjatud avariilisuse kontrollimiseks paremad kui tarbijast hagejal. 6
2. Riigikohus on selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda

§ 218lg 4 järgi vastutusest üksnes juhul, kui ostja puudustest teadis.

Vaidlusalusel sõidukil tuvastatud avariilisus on selline varjatud puudus, mida hageja ei teadnud ega pidanud sõidukit ostes teadma. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest. Hagejal ei olnud ka kohustust puudusi enne lepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata sõiduki ülevaatusele spetsialist vm asjatundja tuvastamaks võimalikke sõidukil olevaid vigu sh avariilisust. Hageja pidi saama tugineda müüja selgesõnaliselt antud kinnitusele, et sõiduk ei ole sattunud varem avariisse.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat puudustest õigeaegselt teavitanud. Hageja väidete kohaselt sai ta sõiduki avariilisusest teada 24.09.2020 Viking Motors AS e-kirjast, kus Viking Motors AS selgitas, et „Hetkel Kia Sorento /-/ garantiilisus kinnitamata Kia maaletooja poolt, kuna auto teine hooldus teostatud mitte autoriseeritud töökojas ja hooldus intervall ületatud 11 000 km. Lisaks on autol avarii jäljed ees paremal nurgas (mootoriruumis plastikud katki, esituli vahetatud, p.e tiival avarii jäljed).“ (I kd tl 29 pöördel). Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et tegelikkuses sai hageja sõiduki avariilisusest teada varem. Kostja hageja väidet ümberlükanud ei ole. Kuigi asja materjalist nähtub, et hageja käis sõidukiga 13.03.2020 sõiduki sillatestis, ei saa sellest koheselt teha järeldust, et hagejat teavitati muuhulgas ka sõiduki avariilisusest. Ka Viking Motors 13.03.2020 arvel ei ole ühtegi märget sõiduki avariilisuse kohta (I kd, tl 202). Seega nõustub kohus hageja väitega, et hageja sai sõiduki varjatud puudusest teada 24.09.
3. Kuivõrd hageja esitas kostjale 09.10.2020 ehk kaks nädalat hiljem kostjale taganemisavalduse, siis on taganemisavaldus tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama

§ 118

lg 1 p 1 tähenduses ning sellest kostjat teavitanud

§ 220lg 1 mõttes.

Sõiduki avariilisust ei ole ei ole kostjal võimalik puuduse iseloomust lähtuvalt ka kõrvaldada. Seega on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalne eeldus ja hageja on 09.10.2020 kohaselt taganenud müügilepingust ning tal on õigus kostjalt tagasi nõuda 06.03.2020 müügilepingu alusel kostjale üle antud rahasumma 26 500 eurot. Kostjal on omakorda õigus nõuda hagejalt sõiduki tagastamist.

§ 189

lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks müügihinna tagastamisele kostja tegevusest tingitult tekkinud kahju hüvitiseks kokku 6 035,69 eurot, millele lisandub viivis. Hagejal tekkisid järgmised kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab: sõiduki registreerimise ja garantiieelse kontrolli tasu kostjale 380,40 eurot, liisingulepingu sõlmimise tasu SEB-le 113 eurot, kohtueelne õigusabikulu 873 eurot, liisingulepingu alusel seni tasutud intress 2 799,21 eurot, haldex siduri väljavahetamise ehk nelikveo remondikulu 588,34 eurot, Viking Motors arve 372536293 summas 537 eurot remonditööle, seisupidur (PARKING BRAKE ASSY-ELECTRONIC) 480 eurot, RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 summas 264,74 eurot, kokku 6 035,69 eurot.
2. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

§ 115

järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada.

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik 7 vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

29. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ning kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Kuivõrd hageja taganes müügilepingust põhjusel, et kostja müüs hagejale olulise puudusega sõiduki, leiab kohus, et lepingu sõlmimisega seotud kulud tuleb kostjal hagejale hüvitada. Ei ole õige kostja seisukoht, et garantiieelse kontrolli teenuse on hageja saanud ja sellepärast tuleb jätta see summa välja mõistmata. Vastupidi, kuigi sõiduk läbis garantiikontrolli, jäi hagejal saamata oluline info selle kohta, et sõiduk oli tegelikkuses avariiline. Kui hagejani oleks vastav info õigeaegselt, ei oleks hageja müügilepingut ilmselt sõlminud. Seega ei oleks hagejal tekkinud ka sõiduki registreerimisega ja lepingu sõlmimisega seotud kulusid. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et sõiduki eest tasumise viis oli hageja enda valik ning kostja liisingulepinguga seotud kulude eest ei vastuta. Kui kostja oleks lepingueseme müügieelsel kontrollimisel olnud hoolikam ja andnud hagejale teada sõiduki võimalikust avariilisusest, ei oleks hageja otsustanud just selle sõiduki soetamise kasuks ega vastavaid kulutusi teinud (

§ 127lg 4).

Kohus leiab, et sõiduki registreerimise ja garantiieelse kontrolli tasu kostjale 380,40 eurot, liisingulepingu sõlmimise tasu SEB-le 113 eurot, ja liisingulepingu alusel seni tasutud intress 2 799,21 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Tegemist on lepingu rikkumisega tekitatud kahjuga (

§ 115lõike 1 alusel).

Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui selline kehtis kuni taganemisavalduseni (leping ei kao ega ole algusest peale kehtetu või toimetu) ja taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise) kõrval positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui leping oleks täidetud (

§ 127lõige 1).

Ilma kostjapoolse lepingu rikkumiseta ei oleks hageja pidanud eelpoolnimetatud kulusid kandma. Seega tuleb kostjalt vastavad kulud hageja kasuks välja mõista. 30. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabi kulud summas 873 eurot. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest)

§ 115lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule Ts

MS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka

§ 127lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).

31. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus

§ 128

lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et hageja lepingulise esindaja 09.10.2020 kostjale edastatud lepingust taganemise avaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Samuti on esindaja hiljem tutvunud kostja vastusega taganemisavaldusele ning pidanud kostjaga täiendavat kirjavahetust. Kokku on hageja esindaja kulutanud materjaliga tutvumisele ja suhtlusele kostjaga kokku 6 h ja 15 min. Kohtu hinnangul on kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu 8 põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik. Kohus nõustub ka õigusabiteenuse tunnihinnaga. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 873 eurot.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sõidukile tehtud kulutused: haldex siduri väljavahetamise ehk nelikveo remondikulu 588,34 eurot, Viking Motors arve 372536293 summas 537 eurot remonditööle, seisupidur (PARKING BRAKE ASSY-ELECTRONIC) 480 eurot, RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 summas 264,74 eurot.
2. Haldex piduri rikke kõrvaldamise kulude summas 588,34 eurot osas selgitas hageja esimeses maakohtu menetluses sellega, et tegemist oli kostjapoolse müügilepingu rikkumise kõrvaldamise kuludega, tegemist oli veaga, mis oli tegelikkuses olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu selgitusi 27.04.2023 otsuses, et puudus oli kõrvaldatav ega saanud olla müüdud asja olulise puudusega, asus hageja seisukohale, et tegemist on sõiduki nelikveo funktsiooni taastamiseks tehtud kulutusega, kuivõrd see tagab auto algupärasesse koosseisu kuulunud veofunktsiooni – nelikveo. Hageja hinnangul on nelikveolisel autol nelikveolisuse taastamise vajadus üldteada asjaolu. Mittetöötav nelikveolisus muudaks auto vigaseks ning selle väärtus väheneks, sõidumugavus ja liiklusohutus (eriti libedal teel) oleks puudulik. Tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega

§ 191lg 2 mõttes.

34. Hageja palub kostjal hüvitada ka Viking Motors arve 372536293 summas 537 eurot remonditööle (III kd tl 7, 8). Tegemist on pukside ja piduri remondiga, millist kulu tagastava sõiduki omaduste säilitamiseks ning hoolduseks hageja ei oleks pidanud kandma, kui kostja ei oleks tekitanud sundolukorda, kus hageja pidi avariilist autot terve kohtumenetluse jooksul edasi kasutama. Tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega

§ 191lg 2 mõttes.

Hageja hinnangul on auto koosseisu kuuluvate pukside ja piduri osade vahetamise vajadus autodel üldteada asjaolu, mistõttu ei ole auto pukside vahetuse ning piduri remondi vajalikkust vaja tõendada. 35. Viking Motors 15.12.2023 pakkumisel kajastatud seisupidur (PARKING BRAKE ASSYELECTRONIC, III kd tl 9) soetamine eraisikult summas 480 eurot. Tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega

§ 191lg 2 mõttes.

Hageja hinnangul on piduri olemasolu autodel üldteada asjaolu, mistõttu ei ole auto piduritega seonduvate varuosade vajalikkust vaja tõendada 36. Viking Motors 15.12.2023 pakkumisel kajastatud piduritega seonduvad varuosad RAM Varuosad OÜ arve nr 58985 alusel summas 264,74 eurot (III kd tl 10, 11). Hageja leiab, et tegemist on tagastatavale sõidukile tehtud vajaliku kulutusega

§ 191lg 2 mõttes.

Hageja hinnangul on pidurite olemasolu ja toimimine, sh piduri kuluosade vahetamise vajadus autodel üldteada asjaolu, mistõttu ei ole auto piduritega seonduvate varuosade vajalikkust vaja tõendada.

1. Kostja vaidleb kulutustele vastu. Kostja leiab, et pidurid ja puksid on auto kasutamise juures olulised detailid, millised kasutamisega kuluvad, neid peabki ohutuse kindlustamiseks hooldama, ärakulumisel vahetama. Sama kehtib kõigi veorihmade, süüteküünalde, filtrite, õli ja muu sellise kohta. Hageja on sõidukiga sõitnud enam kui neli aastat ja ligi 75 tuhat kilomeetrit, mis viitab sellele, et hooldustarvikud on kulunud ja vajavad vahetamist. KIA garantiitingimused annavad hooldustarvikute kohta selge seletuse, mille kohaselt kehtib hooldustarvikutele (veorihmad, piduriklotsid, pidurikettad, klaasipuhastid, süüteküünlad, filtrid, lambid, jne.) tootjapoolne 24-kuuline garantii, juhul kui tegemist on tootjapoolse paigaldus vea või defektiga. Normaalset kulumist tootjapoolne garantii ei korva. (nähtav https://kia.vikingmotors.ee/teenindus/garantiitingimused). Seega on sõiduki tootja juba ette näinud, et hooldustarvikute hooldamine ja vahetamine on kasutaja enda kulu, milline tuleb temal endal kanda ja tulnuks kanda ka garantii olemasolu korral. 9
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 järgi on vajalikud kulutused, millega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Selle hindamisel, kas kulutused olid vajalikud, on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilimiseks vajalikud või ilma nende tegemiseta oleks sattunud eseme säilimine ohtu. Kohus leiab, et sõiduki nelikveolisuse tagamiseks tehtud kulutused summas 588,34 eurot on iseenesest põhjendatud. On õige hageja väide, et nelikveolisel autol tuleb nelikveolisus selle rikki mineku korral taastada. Mittetöötav nelikveolisus muudaks nelikveolise sõiduki vigaseks ning selle väärtus väheneks, sõidumugavus ja liiklusohutus (eriti libedal teel) oleks puudulik. Seega ei ole kahtlust selles, et tegemist on antud juhul vajaliku kuluga ja see summa tuleb kostjal hagejale hüvitada.
3. Kohus leiab, et ka pidurite ja pukside vahetamise kulu kokku 744,74 (480+264,74) eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada

§ 191lg 2 alusel.

Kuigi hageja on tagastatavat sõidukit kasutanud nüüdseks enam kui 5 a vältel ja iseenesest on tegemist kiirestikuluvate osadega, võib kostjale tunduda, et tegemist on nn kulumaterjalidega, tuleb need kulud kostjal hagejale hüvitada. Vedrustuse ja pidurite korrashoid on oluline nii auto väärtuse säilitamise kui ka ohutuse seisukohalt. Kuidagi ei saa pidurite või pukside vahetamist kasulikuks või toreduslikuks. Seadus ei erista selliste kiirestikuluvate osade asendamist või parandamist teistest vajalikest kulutustest. Sõiduki tagastamisel tekib hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda sõidukile tehtud vajalikud kulutused

§ 191lg 2 tähenduses.

Seadusandja on sidunud kulude tasumise kohustuse selgelt vaid vajalikkusega. Näiteks Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et tagastava sõiduki õlivahetus on vajalikuks kulutuseks

§ 191lg 2 mõttes (Trt

RnKm 13.05.2016, 2-15-18303/15).

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki ostuhind 26 500 eurot ja sõiduki säilitamiseks kantud kulud 6 035,69 eurot, kokku 32 535,69 eurot.
2. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 27.04.2023 otsuses seda, et kostjal on õigus nõuda hagejalt sõidukile tekitatud kahju hüvitamist (selle väärtuse vähenemist muuga kui korrapärase kasutamisega) (

§ 189

lg 4) ja sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliste väljaandmist (

§ 189lg 1).

Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et kattuvas osas saab kohus poolte vastastikused rahalised kohustused tasaarvestada. Kostja on teinud asjas hagejale tasaarvestusavalduse. Kostja lähtub oma tasaarvestuse avalduses sellest, et kasutuseelise protsent iga hageja poolt läbisõidetud 1 000 kilomeetri kohta on 0,6%. Kostja märgib, et kasutuseelise protsendi juures on arvestatud sõiduki hageja poolt kasutamise ajal selle väärtuse vähenemist (kostja vara kahjustamine enam kui loomulik kulumine). Hageja kasutuses olnud avariile viitav juhtum vähendas sõiduki turuväärtust 10-15%, mis keskmise näitajana 12,5% teeb see rahas mõõdetavana kostjale tekitatud kahju suuruseks 3 180 eurot. Seejuures ei ületa kasutuseelis sarnase sõiduki pikaajalise rendi tasu. Sarnase klassi sõiduki pikaajalise rendi tasu taganemisavalduse esitamise ajal oli 32 eurot päeva eest (hagi lisa 11 lk 3), tänaseks on see 35 eurot päeva eest (viimase aja andmed Viking Motors kodulehelt https://vikingmotors.ee/short-rental/kia-sportage-ex-7dct-2wd-3/). 42. Hageja vaidleb kostjale vastu ning märgib, et kostja poolt pakutud kasutuseelise väärtuse protsent 0,6% sõiduki hinnast 1000 km kohta) on ebaõiglane, kuivõrd loob olukorra, kus kostja teenib lepingurikkumise läbi hageja arvelt kasu. Hageja juhib uuesti tähelepanu, et kirjeldatud kostja arvutuse tulemusena järeldub, et puudusega auto müümine ehk lepingu rikkumine on automüüjatele kasumlik, sest lisaks hageja tasutavale kasutuseelisele saab kostja kui lepingurikkuja sõiduki tagasi ning selle uuesti müüa tänase keskmise turuhinnaga 16 950 eurot. Hageja hinnangul on auto avariilisusega korrigeeritud turuhind 23 187,50 eurot; auto 2024 a keskmine turuhind 16 950 eurot; saaks absoluutne maksimaalne kasutuseelis muid asjaolusid olla 6 237,50 (st 23 187,50 - 16 950). Iga järgnev euro, mis ületab seda 6 237,50 eurot, muutub lepingu rikkuja kasuks, st rikkuja finantssfääris toimub läbi lepingu rikkumise rikastumine. Hageja hinnangul oleks selline kostja tulu teenimine rikkumise läbi ja lepingu rikkumise tõttu kahju kannatanud tarbija arvelt, alusetu 10 rikastumine. Hageja leiab, et kostja kasutuseelise õiglane tegur sõiduki väärtusest iga läbitud 1000 km kohta saab antud vaidluse asjaolusid arvesse võttes olla maksimaalselt 0,362% avariilise sõiduki väärtusest, kuivõrd see on ainuke piirväärtus, millisel juhul kostja ei rikastuks kohtumenetluse toel oma rikkumise läbi ning mis võtaks samal ajal arvesse tegelikku olukorda, st sõiduki väärtus on olnud lineaarses languses. Lisaks on hageja jätkuvalt veendunud, et õiglase kasutuseelise leidmisel tuleks arvesse võtta ka mõistlikku kohtumenetluse aega, sest kostja rikkumise tõttu kahju kannatanud hageja kui tarbija ei tohiks olla see pool, kes kannab kohtumenetluse venimisest tingitud rahalisi riske. 43.

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt saab lepingust kehtiva taganemise korral kumbki lepingupool nõuda teiselt poolelt ka saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt hõlmab esemest saadav kasu eseme kasutamisest saadavaid eeliseid (kasutuseeliseid). Käesoleval juhul on kostja menetluses tasaarvestanud hageja rahalise nõudega ka oma nõude hageja vastu sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliste hüvitamiseks. Hageja ei ole pärast Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 otsust vaielnud vastu sellele, et kostjal on

§ 189

lg 1 järgi õigus kasutuseeliseid nõuda, kuid pooled on eriarvamusel kasutuseeliste väärtuse osas. Vaieldakse selle üle, millist kasutuseelise määra antud juhul kasutada ja kas hageja vastutab kohtumenetluse pikkuse eest. 44. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Vallasasjade (nt autode) puhul tuleb aga arvestada nende väärtuse langust kasutamisega (nn amortisatsiooni). Saksa praktikas arvestatakse selliste asjade kasutuseeliste väärtust nn ajaliselt proportsionaalse lineaarse väärtuse vähenemise kaudu, võttes ostuhinna (mida vajadusel tuleb vähendada defektidest tingitud väärtuse vähenemise võrra), jagades selle kogu eeldatava ajaga, mil asja saab kasutada (st kuni selle eeldatava kasutuskõlbmatuks muutumiseni) ning korrutades saadud päevamäära tegeliku kasutuspäevade arvuga. Näiteks autode puhul lähtutakse aga tegelikult sõidetud kilomeetritest ning sõiduautode puhul hinnatakse Saksa kohtupraktikas iga 1 000 km kohta hüvitist 0,4–1%-ga auto soetushinnast.

I kommenteeritud väljaanne,

§ 189, komm 5.5.2, b).

Ka Riigikohus on osundanud, et „hageja saab müügilepingust taganemise kehtivuse korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja

§ 189

lg 1 kolmanda lause järgi ka intressi) tagastamist

§ 189

lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto kasutamisest saadud kasutuseelised (nt autoga sõidetud kilometraaž) (

§ 189lg 2 p 1).

Tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist

§ 189lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvestata.“ (RKTKo 3-2-1-29-06, p 27).

1. Kohus lähtub kasutuseeliste väärtuse arvutamisel järgmisest valemist: (hageja sõidetud km arv ÷ 1000) × (sõiduki väärtus × protsent vahemikus 0,4–1%). Asja materjalist nähtuvalt on hageja sõidukiga sõitnud alates müügilepingu sõlmimisest kuni 10.06.2025 ca 91 000 km (189 567-98 800 = 90 767). Praeguses asjas vaidluse all oleva sõiduki eeldatav kasutusiga on kindlasti rohkem kui 166 666,67 km, mis vastab koefitsiendile 0,6% (1000 km moodustab 0,6% 166 666,67-st), kuivõrd tänaseks on sõiduki läbisõit juba 189 567 km. Keskklassi sõidukite eeldatav kasutusiga on üldteadaolevalt ca 250 000 km. Seega leiab kohus, et koefitsiendiks tuleb võtta 0,4% kuna 1 000 km moodustab 0,4% 250 000 st. Hageja on esitanud ka tõendi, et sõiduki turuväärtus vähenes varjatud avariilisuse tõttu 1015% ja leiab, et seega oli sõiduki tegelik väärtus 23 187,50 eurot (III kd tl 19). Kostja seda väidet vaidlustanud ei ole. Arvestades hageja sõidetud kilomeetrite arvu (90 767 km) ja sõiduki hinnangulist väärtust selle üleandmise ajal (23 187,50 eurot), on hageja saadud kasutuseeliste väärtus seega 8 418,64 eurot ((90 767 ÷ 1000) × (23 187,5 × 0,4%)). Kostjal tuleb seega tagastada hagejale ostuhinnast 18 081,36 eurot.
2. Kohus ei pea võimalikuks vähendada kasutuseeliste summat viidates mõistlikule kohtumenetluse ajale. Iseenesest on õige hageja viide, et mida kauem ta sõidukit kasutab, seda suurem on kostja kasutuseelise nõue. Kuid kohtu hinnangul ei loo see täiendavat ebaõiglust. Hagejal oli võimalus vältida kasutuseelise suurenemist sõiduki mittekasutamisega. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on sõidukit aktiivselt kasutanud, 11 sõitnud viie aasta vältel läbi ca 91 000 km. Auto remondiks ja hoolduseks tehtud kulutused hüvitab hagejale antud juhul kostja. Seega on hageja saanud kasutada sõidukist saadavaid hüvesid, samal ajal kui kostja saab enda valdusse sõiduki, mille vanus ei ole enam 4 vaid 9 aastat ja läbisõit on ca kahekordistunud (98 800 vs 189 567). Sõidukite turuväärtus sõltub teatavasti eelkõige sõiduki vanusest ja läbisõidust. On üldteada asjaolu, et sõidukite hind ajas ja kilometraaži tõustes langeb. Kohus ei näe ka seda, et kostja oleks pahatahtlikult kohtumenetlust kuidagi venitanud, esitanud põhjendamatuid taotlusi või hoidunud menetlusest kõrvale. Seega ei oleks õiglane panna kohtumenetlusest tulenevat kasutuseelise suurenemist ka kostja kanda. Kohtumenetlus võibki kaua kesta, kuivõrd Eesti kohtusüsteem on ülekoormatud. Selle eest ei pea vastutama ka kostja. Nagu kohus eelpool märkis oli hagejal võimalus sõidukile mitte kilometraaži juurde tekitada.
3. Eelnevast tulenevalt tuleb pärast kostja ja hageja tasaarvestusi mõista kostjalt hageja kasuks välja 24 117,05 eurot (26 500 – 8 418,64 + 6 035,69).
4. Hageja nõudis esitatud hagis ka

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates 22.10.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Hagejal oli lepingust taganemise korral õigus nõuda kostjalt

§ 189

lg 1 järgi ostuhinna tagastamist ning kostjal oli õigus nõuda hagejalt

§ 189lg 1 ja lg 2 p 2 alusel ka sõiduki kasutamisest saadud kasutuseeliseid.

Riigikohtu seisukoha järgi muutub lepingust taganemisel tekkiv tagastamisnõue

§ 82

lg-st 3 tulenevalt sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist (RKTKo 3-2-180-10, p 15; nr 3-2-1-57- 11, p 35).

§ 189

lg 1 teise lause kohaselt peavad lepingupooled taganemisest tulenevad kohustused täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse

§-s 111 sätestatut.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 49. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et hageja pakkus kostjale korduvalt sõiduki omandi üleandmist, kuid ei pakkunud kasutuseeliste hüvitamist. Kostja omakorda on korduvalt nõustunud sõiduki vastuvõtma ja nõudnud kasutuseeliste hüvitamist. Hageja ei pakkunud kostjale ka kasutuseeliste hüvitamist kuni Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2023 lahendini, seni nõudis kostjalt kogu tasutud ostuhinna 26 500 euro tagastamist, leides ka ringkonnakohtus, et hageja peab sõiduki tagastama või selle väärtuse hüvitama ning kasutuseelised hüvitama alles siis, kui kostja täidab oma kohustuse tagastada hagejale müügihind. Ka kostja ei pakkunud hagejale oma kohustuse täitmist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kummalgi poolel oli

§ 189

lg 1 teise lause ja § 111 lg 1 järgi õigus keelduda oma kohustuse täitmisest teise poole ees. 50.

§ 113

lg 4 järgi ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Seega ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt

§ 189

alusel tekkinud rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist ajavahemiku eest, mis eelneb käesoleva otsuse tegemisele. Kostja õigus keelduda sõiduki ostuhinna tagastamisest sai langeda ära pärast seda, kui kohus tema menetlusliku tasaarvestusavalduse alusel tasaarvestas tema nõude hageja vastu sõiduki väärtuse ja kasutuseeliste saamiseks. Alles pärast seda lõppesid kostja nõuded hageja vastu ning kostja ei saa enam

§ 111

lg 1 kohaselt keelduda pärast tasaarvestust järele jäänud ostuhinna tagastamise kohustuse täitmisest. Samal ajal tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt pärast tasaarvestust järele jäänud ostuhinna tagastamise kohustuse täitmist ja viivist, juhul kui kostja seda kohustust ei täida (RKTKo 3-2-1-134-06, p 12). 51. Hageja kahju hüvitamise nõude (6 035,69 eurot) õiguslik alus on

§ 115, mitte § 189.

Seega selle nõude puhul tuleks

§ 113

lg 2 järgi arvestada viivist alates ajast, mil hageja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on menetluse kestel oma nõuet korduvalt suurendanud. Nii teatas hageja kostjale 09.10.2020 nõudeavalduses kahjust summas 1 031 12 eurot, 25.11.2020 hagiavalduses nõudis hageja kahju hüvitamist summas 1 366,40 eurot. 12.02.2021 menetlusdokumendis suurendas hageja kahjunõuet summani 1 616 eurot, ja 16.03.2021 menetlusdokumendis summani 2 204,34 eurot. 20.05.2024 menetlusdokumendis suurendas hageja kahjunõuet summani 6035,69 eurot. Seega tuleb kahjunõudelt välja mõista viivis lähtudes nendest kuupäevadest ja hageja nõudest. 52. Hageja nõudis viivist 1 031 euro tasumisega viivitamise eest alates 22.10.2020 kuni hagi esitamiseni 25.11.2020 summas 7,90 eurot. Kohus kontrollis hageja viivisearvutust ja nõustub sellega. Viidatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks viivisena välja mõista. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis summalt 1 366,40 eurot alates 26.11.2020 kuni 12.02.2021 summas 32,89 eurot. Summalt 1 616 moodustab viivis alates 13.02.2021 kuni 16.03.2021 11,33 eurot. Summalt 2204,34 moodustab viivis alates 17.03.2021 kuni 20.05.204 summas 670,73 eurot. Viivis summalt 6035,69 moodustab viivis alates 21.05.224 kuni 30.06.2025 summas 739,32 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis kahju nõudelt 30.06.2025 seisuga summas 1 462,17 (7,90+32,89+11,33+670,73+739,32) eurot. Alates 01.07.2025 tuleb kostjalt välja mõista viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Menetluskulud 53. Ts

MS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 24 117,05 eurot, mis nõutud summast 32 535,69 eurot moodustab ca 74%.

1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 13