–39 nõuetele ning tuleb
Kaebaja esitatud avaldustest võib aru saada, et ta ei ole rahul Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega tema kinnipidamiskeskuses viibimise teenuse osutamisel, kuid kohtule ei ole mõistetav, mida kaebaja täpselt halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema. Kohus möönab, et võib küll kaebuse pinnalt teha järeldusi, millisel alusel võiks kaebaja tahta kohtusse pöörduda ning millised võiksid ja saaksid olla kaebaja eesmärgid, kuid hoolimata uurimis- ja selgitamiskohustusest lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (
lg 3).
lg-st 1 tulenevalt määravad halduskohtumenetluses vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt
§-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 5. Samuti on haldusasja läbivaatamist takistavaks puuduseks asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (
Kaebaja ei ole palunud riigilõivuga seonduva puuduse kõrvaldamiseks ka täiendavat tähtaega ega ka menetlusabi. Kaebaja on üksnes väitnud, et kui kohus kaebust menetleb, siis on ta valmis riigilõivu tasuma (dtl 14). Sellest kaebaja väitest nähtub, et kaebajal on võimalik riigilõiv tasuda, aga ta ei ole seda teinud. Riigilõivu tasumine on eeldus, et kohtusse pöörduda ning kaebaja ei saa esitada tingimusi, kas ja millal riigilõivu tasuda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.