2-22-1464 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2024.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-1464 A.K hag

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mis käesoleval ajal on 200 eurot. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, milleks käesoleval ajal on 1448 eurot. Märgitust tulenevalt peaks hageja tasuma kummalegi kostjale 243,44 eurot.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Q.H saab lapsetoetust 60 eurot, millest langeb kummalegi vanemale 30 eurot, ja W.J saab pere kolmanda lapsena lapsetoetust 100 eurot, millest langeb kummalegi vanemale 50 eurot. Samuti saab kostjate ema tänu sellele, et tal on lisaks kostjatele veel kolmaski laps, 2005.a.sündinud W.I, lasterikka pere toetust 300 eurot kuus. Käesoleval ajal langeb kummalegi kostjale 1/3 lasterikka pere toetusest, millest langeb kummalegi vanemale 50 eurot. Märgitust tulenevalt on käesoleval ajal elatise alammäär kummalegi Q.H-le 163,44 eurot (200+43,44-30-50) ja W.J-ile 143,33 eurot (200+43,33-50-50).

§ 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi teine lõige ütleb, et kui kohustatud vanem ei nõustu

§ 217

2 2 2-22-1464 lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Menetlusõigusliku aluse kohtusse pöördumiseks annab TsMS §

1. TsMS § 459 lg 1 p.-d 1 ja 2 lubavad pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Maksete suurust mõjutavad õiguslikud asjaolud on muutunud alates 1.01.2022 ja vaidlusalune kohtuotsus jõustus enne 1.01.
2. Seega on hageja õigustatud nõudma elatise vähendamist. Hageja tegi 5.01.2022 kostjate emale ettepaneku omavahelise kokkuleppega vähendada elatist, sest see on ülemäärane, kuid kostjate ema keeldus sellest järsult ja läbirääkimisteta- Märgitust tulenevalt on hageja sunnitud pöörduma elatise vähendamise nõudega kohtusse.
3. Hageja nõuded - vähendada tsiviilasjas xxx tehtud Harju Maakohtu 29.01.2021.a otsuse alusel A.K poolt Q.H ülalpidamiseks makstavat elatist ja mõista alates 28.01.2022 kuni Q.H täisealiseks saamiseni 10.11.2028.a.A.K-lt Q.H ülalpidamiseks välja elatis muutuva suurusena. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mille lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatisest võetakse maha pool Q.H-le makstavatest lastetoetustest ja pool Q.H-le langevast osast lasterikka pere toetusest (elatise suurus hagi esitamisel 163,44 eurot); - vähendada tsiviilasjas xxx tehtud Harju Maakohtu 29.01.2021 otsuse alusel A.K poolt W.J ülalpidamiseks makstavat elatist ja mõista alates 28.01.2022 kuni W.J täisealiseks saamiseni 20.02.2033.a. A.K-lt W.J ülalpidamiseks välja elatis muutuva suurusena. Igakuise elatise arvutamise aluseks on elatise tasumise ajal kehtiv baassumma, mille lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatisest võetakse maha pool W.J-ile makstavatest lastetoetustest ja pool W.J-ile langevast osast lasterikka pere toetusest (elatise suurus hagi esitamisel 143,44 eurot). Kostja vastuväited
4. Kostjad ei tunnista hagi. Kostjad elavad peale abielulahutust koos emaga (edaspidi kostja esindaja). Hageja maksab igakuiselt elatist, kuid lastega aega ei veeda. Q.H-l on raske puue seoses kaasasündinud haigusega, mis avaldus tal 5-aastasena. Tüdruk võtab iga päev ravimeid, millega kaasneb pidev kaalutõus. Sellega seoses on tal pidevalt vaja uusi riideid osta. Lisaks sellele peab tüdruk sporti tegema, et vältida kiirema kaalu juurde võtmist. Tüdruk käib iluuisutamises Tallinna Iluuisutamiskoolis. Õppemaks on igakuiselt 90-160 eurot. W.J läheb 2022 aastal kooli, seoses sellega külastab ta iga nädal erapedagoogi kooli ettevalmistumiseks. 1 tund maksab 35 eurot. Tüdruk käib tantsukoolis trennis. Õppemaks igakuiselt 45 eurot. Ema koos lastega elab eramajas, kommunaalkulud on järgmised: Elektri viimase 2 kuu keskmine arve on - 408,16 eurot/4 in. = 102,04 iga inimese kohta ning 66,42 eurot /4in. = 16,61 iga inimese kohta. Arve vee tarbimise kohta on 54,54 eurot /4in. = 13,64 iga inimese kohta. Arve interneti ja tv eest on 69,96 eurot/ 4 in. = 17,49 iga inimese kohta. Toidu- ja hügieeni tarvetele kulub emal kuus 300 eurot inimese kohta (keskmiselt 10 eurot päevas). Ema viib ja tuleb kooli ja tüdrukute koolitustele järgi autoga, seega seoses kuulud auto kütusele kuus keskmiselt 100 eurot kuus / 4 in. = 3 2-22-1464 25 iga inimese kohta. Ema kulutab laste uute riiete ja jalanõude ostmiseks keskmiselt 50 eurot kuus. Seega igakuised kulud iga lapse kohta on 25+300+17,49+13,64+16,61+102,04+50= 524,
5. Ema kulutused ravimitele on Q.H-l kuus keskmiselt 50 eurot, W.J-il 20 eurot. Keskmiselt kulutab ema W.J ülalpidamisele kuus 524,78+35+45 (koolitused)+50 (ravimid)=654,78 eurot. Keskmiselt kulutab ema Q.H ülalpidamisele kuus 524,78+150 (sport)+20 (ravimid) = 694,78 eurot. Nende arvutuste põhjal peab kumbki vanem tasuma vähemalt poole kulutustest: W.J ülalpidamiseks elatis peaks olema iga vanematelt minimaalselt 654,78 / 2 = 327,39 eurot. Q.H ülalpidamiseks elatis peaks olema iga vanematelt minimaalselt 694,78 / 2 = 347,39 eurot. Elatise suurus tuleb kindlaks teha

§ 99

järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1-118-12, p 15). Vastavalt

§ 102

lg 2 - kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kostja esindajale on teada, et hagejal pole muud lapsi ja tema sissetulek ei ole muutunud alates kohtuotsusest xxx. Kostja esindajal on vanem laps K W.I (26.06.2005), kes ei saa elatist isa poolt. Kohtuistungil 2-10-14257 jõuti kokkuleppele summas 80 eurot kuus, kuid isa ei pea kokkuleppest kinni. K õpib xxx. 2 aasta pärast, kui tema lõpetab kooli, emal lõpeb võimalus lasterikka toetuse saamiseks. Kostja esindaja töötab osalise tööajaga personalijuhina A OÜ-s ning tema töötasu suurus on 654 eurot kuus bruto. Ema ei saa täiskohaga töötada, kuna koroonaviiruse leviku tõttu Q.H on ohus ja sageli kaugõppes. Kostja esindaja töötasu on 654 eurot kuus bruto (604,37 neto) + lasterikka pere toetus ja lapsetoetused kokku 558 eurot kuus + puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus. Seega pere sissetulek kokku on 1323,46 eurot kuus. Kostjad paluvad jätta elatise summa samaks või võrdsustada poole miinimumpalgaga. Kostjad esitasid menetluse lõpus täiendava seisukoha: Menetluse käigus seadus on muutunud ning alates 01.02.2023 kehtima hakanud

§101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lisaks sellele tuleb arvestada, et alates 07.06.2024.a. kostjate ema ei saa enam lapserikka peretoetust. Seega alates juunist 2024 elatise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et: Q.H elatise summa on - 287,72 (272,76 + 54.96-40).W.J elatise summa on - 287,72 (272,76 + 54.96-40). Ainuüksi muutunud materiaalõigus ei anna alust kohtu poolt varem sisse nõutud elatise vähendamiseks. Samale seisukohale tuli näiteks Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr. 222-13479 p.11. Samuti on Riigikohus selgitanud, (vt RKTKo 22. juuni 2022, 2-1919160, p 14.3), et riiklike toetuste osas tuleb kehtivat materiaalõigust tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohus

§ 102

lg 2 alusel miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista ning arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (RKTKo

1. märtsi
2. a otsus, nr 2-16-11905/66, p 23;
3. juuni
4. a otsus nr 3-21-35-17, p 28.2;
5. märtsi
6. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 11). TsMS § 459 lg 1 p.1 sätestab, et pärast kohtuotsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust 4 2-22-1464 mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kostjad on seisukohal, et esitatud hagiavaldusega pole tõendatud, et hagejal on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. 07.04.2022 toimunud kohtuistungil vastates kohtu küsimusele: kas hagejal on probleeme elatise maksmisega, hageja väljendas kohtule selgesti oma positsiooni, mis seisnes selles, et „…mul ei ole probleemi elatise maksmisega. Ma olen teatud aja elatist korrektselt maksnud, aga sellest aastast riiklik positsioon elatise osas muutus. Kuni selle ajani maksin elatist kohtulahendi alusel. On oht, et kui ma viivitan kasvõi ühe päeva, siis kostja esitab minu vastu nõude. Sellega seoses esitasin hagi elatise maksmise vähendamiseks ning et kostja tunnistaks asjaolu, et sellest aastast on elatise määramine teistmoodi kui varem“ (vt. 07.04.2022 protokoll, kell: 00:52:17). Juba sellest hageja väidetest saab teha järelduse, et hageja on pöördunud kohtu poole elatise vähendamise hagiga ainult muutunud seaduse regulatsiooni tõttu. Kostjate esindaja esitab kohtule laste ema pangakonto filtreeritud väljavõtte, millest on näha, et alates juunikuust 2022 hageja on maksnud kostjate ülalpidamiseks elatised täies ulatuses (vastavalt Harju Maakohtu 26.02.2020 otsusele nr xxx), kuid seejuures hageja tegi seda osade kaupa ning osamaksete selgitustena oli pandud „ettemakse tulevaste perioodide elatiseks“. See tähendab, et hagejal oli raha elatiste tasumiseks, kuid ta lootis, et käesolevas kohtuvaidluses elatise summa muutub vähemaks ning ta saab osa varem makstud summadest käsitleda tulevaste elatiste ettemaksuna. Hageja pole tõendanud, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Kui kostjad soovivad saada elatist

§ 101

alusel arvutatud määras, peab kohus sõltumata poolte taotlusest hindama, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka toetuse arvel (

§ 101

lg 5), kas elatist saab vähendada vanemaga koosveedetava aja võrra (

§ 101

lg 6) või seetõttu, et kohustatud vanem peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele (

§ 101lg 7).

Kohtu põhjendused ja järeldused

1. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud.
2. Alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni (

) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
3. Harju Maakohtu 26.02.2020.a otsusega nr xxx on kohus A.K-lt mõistnud välja igakuise elatise Q.H ülalpidamiseks summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 26.12.2019.a kuni Q.H täisealiseks saamiseni 10.11.2028.a ning kohus on A.K-lt välja mõistnud igakuise elatis 5 2-22-1464 W.J ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 26.12.2019.a kuni W.J täisealiseks saamiseni 20.02.2033.a. Kohus on seega elatise välja mõistnud otsuse tegemise ajal kehtinud elatise alammääras ehk ½ riiklikust alampalgast.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on 26.02.2020.a otsusega nr xxx väljamõistetud elatist tasunud vastavalt kohtuotsusele. 8.

§ 2172lg 1 kohaselt kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus ja lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus
4. Hageja on esitanud nõude elatise vähendamiseks ja elatise väljamõistmise aluste muutmiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele alates 2022.a algusest.
5. 2020.a otsuses on kohus hagejate kulud tuvastanud alljärgnevalt: Kulude hindamisel on kohus tuvastanud, et Q.H ülalpidamiseks on vaja teha kulusid summas 540 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 270 eurot kuus. W.J põhjendatud ülalpidamiskulud on 571 eurot kuus, millest ühe vanema kanda jääks 285,50 eurot, kuid mida hageja II on vähendanud kuni miinimumelatiseni, so 270 euroni kuus. Elatise alammäär 2021.a s.o enne elatise arvutamise aluste muutumist, oli 292 eurot kuus. Riigikohus on 22.02.2022.a lahendis nr 2-19-19160 selgitanud, et kui isik soovib ka pärast
6. jaanuarit 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva

§ 101

alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab isik tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (punkt 14.2) ning kui isik soovib saada elatist

§ 101

alusel arvutatud määras, hindab kohus muutunud materiaalõigust arvestades

§ 101

lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja 21 mõttes sõltumata poolte taotlusest.

2. Kohus on 4 aastat ja 11 kuud tagasi tehtud otsuses tuvastanud, et Q.H ülalpidamiskulud ühes kuus on 540 eurot W.J ülalpidamiskulud ühes kuus on 571 eurot kuus. Kohtu seisukoht on, et arvestades, et kostjad on ligi viis aastat vanemaks saanud ning vahepeal on tõusnud ka elukallidus, ei ole vaja eraldi tõendada, et mõlema hageja vajadused ühes kuus on vähemalt 584 eurot. Ilmselge, et see niimoodi on.
3. Kostjate seaduslik esindaja väljendas menetluse käigus korduvalt, et kostjad jäävad selle juurde, et elatise arvutamise alus jääb samaks, nagu see oli elatise väljamõistmisel. Seda ka hoolimata asjaolust, et kõige suurema tõenäosusega lähiaastatel uutel alustel väljamõistetava elatise summa ületab suuruselt elatise, mida kostjad saavad. 6 2-22-1464
4. Kohtu seisukoht on, et ka nendel juhtudel, kus elatis on väljamõistetud kindla suurusena ning kus elatise saajad jäävad selle juurde, et soovivad ka edaspidi samadel alustel elatist saada, on võimalik elatise suurust põhjendatud osas vähendada. Vastasel juhul muutuks selliste elatiste puhul sisutuks uus elatise arvestamise süsteem, mille eesmärk oli senisest õiglasem elatiste väljamõistmine. Samuti oleks selliste elatiste puhul sisutu

§ 2172lg 2.

1. Hageja on taotlenud elatise summa määramisel riiklike lastetoetustega ning paljulapselise pere toetusega arvestamist nii tsiviilasja nr xxx menetluses kui ka käesolevas menetluses. Tsiviilasjas nr xxx ei ole kohus elatise summa määramisel arvesse võtnud lastetoetusi ning lasterikka pere toetust. Otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse ja seaduse tõlgenduse kohaselt oli riiklike peretoetuste arvestamine erandlik ning peretoetuste arvestamist pidi eraldi põhjendama. Alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt riiklikke peretoetusi arvestatakse elatise väljamõistmisel.
2. Hagiavalduse esitamisel 2022.a oli lasterikka pere toetus 300 eurot. Kostjate seaduslikul esindajal on kolm last, lisaks kostjatele 26.06.2005.a sündinud K W.I. Iga kostja seadusliku esindaja lapse osa lasterikka pere toetusest on 100 eurot. Hageja on taotlenud nii elatise väljamõistmise kohtumenetluses kui ka käesolevas elatise vähendamise kohtumenetluses paljulapselise pere toetuse arvestamist. Hageja kummagi lapse osa paljulapselise pere toetusest on 100 eurot. Vanemate kohustused on võrdsed ning hagejal on õigus arvestada omapoolse ülalpidamise katteks ½ osa lastetoetusest. Seega hagejal on õigus alates 01.01.2022.a nõuda, et kummagi kostja vajadused kaetakse ½ osas 100 eurost ehk 50 euro ulatuses.
3. Q.H lastetoetus oli 2022.a 60 eurot ning hageja osa sellest 30 eurot. W.J kui pere kolmanda lapse lastetoetus oli 100 eurot ning hageja osa sellest 50 eurot.
4. Hageja ülalpidamiskohustus 2022.a oli kummagi lapse suhtes 292 eurot. Osa sellest summast kaeti riiklike peretoetuste arvelt. Seega nimetatud summast tuleb maha arvata kostja I kohta kohta 80 eurot (lastetoetus 30 eurot ja lasterikka pere toetus 50 eurot) ja kostja II kohta 100 eurot (lastetoetus 50 eurot ja lasterikka pere toetus 50 eurot. Hageja ülalpidamiskohustus kostja I kohta oli 2022.a seega 212 eurot (292 – 100) ja kostja II kohta 192 eurot (292 – 80).
5. Hageja ülalpidamiskohustus 2023.a oli kummagi lapse suhtes 292 eurot. Osa sellest summast kaeti riiklike peretoetuste arvelt. 2023.a oli riiklik lastetoetus pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus ja kolmanda lapse kohta 100 eurot kuus. Lasterikka pere toetus oli 650 eurot. Summa, milles hageja ülalpidamiskohustus saab kantuks lugeda, on kostja I kohta 148.3 eurot (lastetoetus 40 eurot (80 : 2) ja lasterikka pere toetus 108.3 eurot (650 : 3 : 2)) ning kostja II kohta 158.3 eurot (lastetoetus 50 eurot (100 : 2) ja lasterikka pere toetus 108.3 eurot (650 : 3 : 2)). Hageja ülalpidamiskohustus kostja I kohta oli 2023.a seega 143.7 eurot (292 – 148.3) ja kostja II kohta 133.7 eurot (292 – 158.3).
6. Hageja ülalpidamiskohustus 2024.a on olnud kummagi lapse suhtes 292 eurot. 2024.a on riiklik lastetoetus pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus ja kolmanda lapse kohta 100 eurot kuus. Lasterikka pere toetus on 450 eurot. Juunis 2024.a sai kostjate seaduslik 7 2-22-1464 esindaja viimast korda lasterikka pere toetust, kuna tema kolmas laps sai 19 ja lõpetas kooli. Summa, milles hageja ülalpidamiskohustus saab kantuks lugeda, on kuni juuni 2024.a lõpuni kostja I kohta 115 eurot (lastetoetus 40 eurot (80 : 2) ja lasterikka pere toetus 75 eurot (450 : 3 : 2)) ning kostja II kohta 125 eurot (lastetoetus 50 eurot (100 : 2) ja lasterikka pere toetus 75 eurot (450 : 3 : 2)). Hageja ülalpidamiskohustus kostja I kohta on seega 2024.a juuni lõpuni 177 eurot