lg 2 p 7, 9 järgi, T.S-i süüdistuses
lg 2 p 7, 9; § 213 lg 2 p 1 järgi, B.Z-i , E.E ja I.A süüdistuses
lg 2 p 7, 9 järgi ning P.Z süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi üldmenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu E.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu E.E isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX Meelis RESOLUTSIOON Jätta E.E temale Harju Maakohtu 09.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 115-5328 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 09.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5328 tunnistati E.E süüdi
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja teda karistati tähtajalise vangistusega 2 aastat.
lg 1 alusel arvestati E.E karistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest, s.o alates 03.07.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Kuna E.E on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.E on varavastaste kuritegude eest korduvalt karistatud, sh korduvalt ka vangistustega. E.E on varasemalt ka arvel olnud kriminaalhoolduses – ühel korral käitumiskontrolli ning ühel ÜKT alusel. Eelnev viitab sellele, et karistused ei oma E.E käitumise suunamisel soovitud eripreventiivset mõju – ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut. Seega võib väita, et E.E on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ning eitav suhtumine õiguskorda, mistõttu on suur risk, et ta jätkab oma varasemat kuritegelikku eluviisi ka pärast kinnipidamisasutusest lahkumist. Ka puuduvad E.E kokkulepped töökoha osas ning seega võib tal elatusvahendite leidmisel suuri probleeme tekkida. See on omakorda aga tema puhul kuritegeliku käitumise riskiks, sest kuriteod on ta toime pannud just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et E.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab alluda käitumiskontrollile. Positiivsete asjaolude, st elukoha ning toetavate isikute olemasolu ei vähenda kohtu hinnangul kuritegude toimepanemise ning käitumiskontrolli nõuete rikkumise riske piisaval määral. Need tugifaktorid olid E.E olemas ka varem, kuid sellele vaatamata pani ta toime kuritegusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.