1-15-5328/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5328 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2016 määrus S.S-i (ik xxx) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.S, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. novembri 2015 otsusega mõisteti S.S-ile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
6. juuni 2015 ja karistuse kandmise lõpuks
7. detsember
9. Viru Vangla esitas
10. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu
12. oktoobri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes käesoleval hetkel kannab neljandat reaalset vanglakaristust. S.S ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ning ei ole suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seadusekuulekalt. B.Y puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. S.S on aastaid elatunud taskuvargustest ja tema eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks. Lisaks sellele omab S.S karistuse kandmise ajal kehtivat distsiplinaarkaristust. Maakohtu arvates on paljasõnalised süüdimõistetu selgitused eluviisi muutmise ja elukaaslasega koos elamise kohta, kuna tal oli ka varasemalt olemas elukaaslase toetus ja legaalne sissetulek. Hoolimata sellest jätkas S.S kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et kuritegude korduvust ja iseloomu arvestades ei ole S.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Seeläbi saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Lisaks ei ole tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.S , kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohus juhindus määrust tehes ainult oma isiklikest veendumustest. S.S leiab, et vanglaadministratsioon on teda jälginud viimase aasta ja kolme kuu jooksul. Kui ta oleks karistuse kandmise ajal halvasti käitunud, siis ei oleks vangla andnud nõusolekut tema vabastamiseks. S.S toob välja, et tal ei ole karistuse kandmise ajal ühtegi rikkumist ega kartserisse paigutamist. Ka prokurör ei olnud kohtuistungil tema vabastamise vastu. Sellest hoolimata otsustas maakohus, et vangla, prokuröri ja kaitsja arvamus ei loe ning juhindus enda seisukohtadest. S.S leiab, et varem või hiljem saabub iga inimese jaoks aeg mõtestada ümber ja asuda hindama oma tegevust ning eluviisi. S.S-i sõnul on tema elu ümberhindamisel tähtis roll tema elukaaslasel Olga Sultanoval. Süüdimõistetu nägi, milliseid kannatusi ja valu ta talle tekitas ning ta andis endale lubaduse, et see on viimane kord, mil ta satub vanglasse. S.S lubab lõpetada kuritegeliku elu. Ta on teinud kõike, mis on olnud tema võimuses, et võimalikult kiiresti vabadusse pääseda, kuid lootus suri
14. oktoobril. S.S ei saa aru, kuidas ta peaks käituma, et vabadusse pääseda. S.S palub ringkonnakohtul asja läbi vaadates suhtuda objektiivselt tekkinud olukorda ning arvestada poolt- ja vastuargumente. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu põhjendustega ega vabasta S.S vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kuna maakohus on kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis hinnanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele kinnipeetavat mitte vabastada, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
16. S.S-i puhul on küll positiivne, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht, toetav elukaaslane ning ta soovib vabanemise korral tööle asuda, kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdimõistmise korral ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Samuti juhib kriminaalkolleegium tähelepanu sellele, et kohus ei ole seotud prokuröri ega vangla positsioonidega süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise osas ning ainult kohus otsustab KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis arvestades, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
17. Käesoleval juhul, hinnates KarS § 74 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole S.S-i ennetähtaegne vabastamine võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud S.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning käesoleval hetkel kannab ta neljandat reaalset vanglakaristust. S.S on aastaid endale sissetulekut teeninud läbi varguste ja kelmuste toimepanemise. S.S-i sedavõrd suur korduvkaristatus ning kuritegude toimepanemise asjaolud näitavad, et ta ei ole suuteline ühiskonnas kehtivatele reeglitele alluma ning ta ei ole teinud talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi. Varasemalt on isik kriminaalhooldusel viibides rikkunud ka katseaja tingimusi. Sellest saab järeldada, et kriminaalhooldus ei ole piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Lisaks eeltoodule välistavad süüdlase vabastamise praegusel hetkel ka karistuse preventiivsed eesmärgid.
18. Juhindudes eeltoodust, leiab ringkonnakohus, et süüdlase varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
20. oktoobri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus