← Eesti

1-15-5328/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

  1. oktoober 2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-5328 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson- Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 5.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.S, isikukood xxx, xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta A.Stingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot, sh tasu 40 eurot ja käibema ks 8 eurot. Välja mõista A.S-ilt menetlusekulud 48 eurot kaitsjatasu. A.S tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700071191 ja selgitus „ A.S 1-15-5328 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.S on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 9.11.2015kohtuotsuseg a KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 26.06.2015 ja lõpp 26.12.
  3. Kinnipidamisasutuses A.S kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on xxx. Vanglas on läbinud väikeettevõtluse ja müügitöö koolituse

(2004). Eesti keele tase
  1. Enda sõnul on kunagi käinud tasulistel kursustel, aga raha sai otsa. 07.06.2016 - 04.08.2016 osales xxx-taseme kursusel. Ei sooritanud eksamit. Alates 29.08.2016 kordab kursust. On enda sõnul
  2. aastal ametlikult töötan ud 3-4 kuud xxx(sõber läks ja kutsus kaasa), kauem ei saanud, sest vahistati. Peamine elatusala on varastamine, elukutsena nimetab ka autojuhi oma. Vanglas soovib töötada. Elukaaslane toetab materiaalselt. Garantiikirja kohaselt tagab A.S-ile töökoha xxx Ei tarvita enda sõnul alkoholi, sest sõidab palju autoga. Alkoholiseaduse alusel karistatud ei ole. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. On vähem alt alates
  3. aastast (enda sõn ul - juba nõukogude ajal) toime pannud süstemaatilisi grupivii silisi vargusi, valides ohvriks välisriikide turiste. Esimese varguse toimepanemisel kasutati vägivalda, hiljem jõu kasutamise kohta andmed puuduvad. Kuriteod on samalaadsed, isik elatub taskuvargustest. Esimese karistuse sai 1995 relvakuriteo eest (tingimisi). Soodusteguriks on kriminaalne mõtlemine ja hoiak. On elatunud taskuvargust est juba nõukogude ajal ega pea seda taunimisväärseks, pigem tunneb uhkust. Jagab kriminaalse subkultuuri väärtusi. Uue kuriteo toimepane mise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 21%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise järgselt asub A.S elama oma elukaaslase Oxxx G.V juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on N.I Txxx. Oxxx G.V sõnul on antud korteris elanud viimased 6 aastat, suulise kokkuleppe alusel omanikuga. O.G.V sõnade kohaselt elab ja töötab korteriomanik aastaid välismaal. Rahvastikuregistris on antud aadress kirjas kui A.S-i sideaadress. xxxjuhatuse liige kinnitas, et vabanemise järgselt on A.S võimalik tööle asuda autojuhina. A.S on varasemalt 2 korral viibinud kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all ja ühel korral teinud ÜKT tunde: Esimesel korral (14.06.2006-13.06.2008) andis kriminaalhooldusametnik katseajale positiivse hinnangu. Teine katseaeg (27.05.2011- 26.05.2014) ebaõnnestus kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo. Ajavahemikul 24.02.2012-11.06.2013 oli isikul vaja teha üldkasuliku töö tunde. Toimiku kohaselt järgis A.S kontrollnõudeid ja tegi ÜKT tunnid ära määratud tähtajaks. Riskihindamise ankeedi kohaselt on A.S elatunud taskuvargustest juba aastaid. Tema varasemat eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt toetab A.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2 A.S avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. Vabaduses on tal elu- ja töökoht. Soovib asuda tööle autojuhina xxx. On olemas professionaalse juhi load. Elukaaslane ootab vabaduses ja soovib olla temaga koos. Elukaaslane töötab kasiinos. Suhtlusringkonda kuuluvad normaalsed, mitte kriminaalse taustaga inimesed. Soovib oma eluviisi täielikult muuta ja kuritegevusega enam mitte seotud olla. Vangistuses õpib riigikeelt. Tööd ei pakuta. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Vabaduses on A.S garanteeritud elu - ja töökoht. Soovib oma eluviisi muuta. Prokurör ja vangla toetavad vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust varguste ja kelmuse eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. A.S-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Riskihindamise kohaselt on A.S elatunud taskuvargustest juba aastaid ning tema varasemat eluviisi võib pidada teisi ärakasutavaks. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole A.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Siinkohal võtab kohus arvesse süüdimõistetu seletused eluviisi muutmise ja elukaaslasega koos olemise soovist, kuid kohtu arvates on need väited paljasõnalised. A.S on varem 8 korral kriminaalkorras karistatud, see on tema 4 reaalne vangistus. Ka varem oli tal elukaaslase toetus ja legaalse töötamise võimalus, kuid selle asemel jätkas A.S kuritegude toimepanemist. Tuleb tähele panna, et A.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus ning vastavalt kehtivale kohtupraktikale ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, mis antud juhul täidetud ei ole. Kohus võtab arvesse ka seda, et nii vangla, kui prokurör toetavad A.S -i vabastamist, kuid kohtu arvates ei kaalu need asjaolud üles eeltoodud põhjendusi. Kohus ei ole vangla ega prokuröri arvamusega seotud ja teeb lahendi oma siseveendumuse põhjal. 3 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.S-i mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik vabastamisega temale / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.