lg 1, § 424 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1, 2 ja 3 alusel kuulus mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui W.T ei pane 1 aasta ja 6 kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud
lg 1 kontrollnõudeid.
lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja koheselt ärakantava karistuse, s.o 3-kuulise vangistuse alguseks lugeda 04.06.2020, mil W.T oli kahtlustatavana kinni peetud.
lg 2 p 1 alusel kohustub W.T tasuma kannatanule 1 700 € 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ning täitma muid tingimusi lähtuvalt 24.07.2020. a sõlmitud kolmepoolse kompromisskokkuleppest kahju hüvitamiseks.
1 § 75 lg 4 alusel võtab W.T endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel võtab W.T endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 4 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
lg 2 p 8 alusel määrati W.T-le lisakohustuseks - käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta W.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 -kuuks.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 26.08.2020. Harju Maakohtu 30.12.2020 kohtumäärusega määrati
lg 3 alusel W.T-le
lg 2 p 2 sätestatud täiendav lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul. Kohtumäärus jõustus 15.01.
lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 - otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks - vormistada 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist ennast Töötukassas töötuks või asuda 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist lepingulisele tööle, olla katseaja lõpuni lepingulise tööga hõivatud;
lg 2 p 5 - pöörduda peale vabanemist psühhiaatri poole ning läbida alkoholivastase ravikuuri, esitades kriminaalhooldusametnikule sellekohase tõendi ;
Prokuratuuri seisukoht 2 Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta W.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta W.T ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 31.05.2022 kohtuistungil avaldas W.T , et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Ta usub, et suudab mitte tarvitada alkoholi. Vanglas viibides sai ta aru, et alkohol süvendab probleeme. W.T soovib oma elu jätkata ilma alkoholi tarvitamiseta. W.T selgitas, et ta suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda. Tal on töökoht olemas. Ta on kohustuse paneku ja elektroonilise valvega nõus. Vanglas ta töötab XXX. Ta tarvitas alkoholi stressi tõttu. Tal on soov ema juurde minna, tema ema on XXX. Kaitsja leidis, et W.T tuleb ennetähtaegselt vabastada. W.T kannab karistust ettevaatamatusel liikluskuriteo toimepanemise eest. See ei ole nii raske kuritegu, mis nõuab seda, et isik peaks karistuse lõpuni ära kandma. W.T kannab karistust ilma rikkumiseta, osaleb majandustöödel, ta on avavanglas ümbervormistamisel. Seega teda saab lasta ühiskonda sotsialiseeruda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kan dmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-5348 on W.T tunnistatud süüdi ja karistatud
Kohtuotsus on jõustunud.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. W.T kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. 06.06.2022 seisuga on W.T temale mõistetud karistusajast, 1 aasta ja 6 kuud vangistust, ära kandnud 9 kuud ja 16 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. 3 Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.)
lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. W.T-l on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. W.T pärast vabanemist soovib elada aadressil XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Tingimused eeltoodud aadressil sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Ema on andnud nõusoleku, et kinnipeetav saaks vabaneda elektroonilise järelevalvega temale kuuluvasse korterisse. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. W.T käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on koostatud 25.04.2022, seega isik pole alustanud täitmiskava täitmist. Väärtuslik on see, et W.T suhtub enesetäiendamisse positiivselt. Tal on XXX. Pärast kooli lõpetamist jätkas W.T õpinguid T Ü XXX ja E B S XXX erialal, kuid mõlemad koolid jäid lõpetamata. W.T-l on soov tulevikus kõrgkooliõpinguid jätkata. Tal on majanduslik toimetulekuoskus. TÖR andmetel on isik ametlikult töötanud B T I OÜ-s, T K ASs ning F C OÜ-s. Vabanemisel on W.T-l garanteeritud töökoht OÜ-s F C . Ta suhtub töösse positiivselt ning samuti on valmis töötama vanglas. 25.04.2022 seisuga K-raha andmetel isikul võlad puuduvad, vabanemisfondis on 525 eurot. W.T-l on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et W.T Kaljurail on käitumises ja enda kallal töötamises olemas positiivsed tulemused, ta on vanglas käitunud korrakohaselt, ta on motiveerinud töötama ja õppima, tal on garanteeritud töökoht olemas, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tema puhul tuleb siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava 4 vabastamiseks liialt suur. W.T puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. W.T on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest kaks karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib teist korda. Kuriteod on seotud ühiskonna ohtu seadmisega. Kuriteo laad ei ole muutunud. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega ning samuti on kuritegude toimepanemisel soodustegur sama, soodusteguriks on alkohol. Kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning mootorsõiduki juhtimisel ettevaatamatusest teisele isikule raskete kehavigastuste tekitamise eest. Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusest on W.T tunnistatud süüdi
lg 2, § 422 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest
lg 1,2,3 alusel kuulus 3 kuud vangistust ärakandmisele koheselt ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui W.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud
Süüdistuse kohaselt rikkus W.T ettevaatamatusest liiklusseaduse nõudeid ning tekitas sellega teisele inimesele raske tervisekahjustuse. Samuti 17.01.2020 ja 18.05.2020 juhtis W.T mootorsõidukit alkoholijoobes. W.T katseaja kulgemine ei olnud positiivne, kuna tema suhtes oli esitatud neli erakorralist ettekannet. Seoses sellega, et Truvi W.T rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning registreerimiskohustust, ta ei täitnud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüside andmise kohustust, pööras kohus Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega 1-20-5348 mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta 3 kuud vangistust, täitmisele. Märkimisväärne, et erakorralise ettekande arutamisele Truvi W.T ei ilmunud, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Seega ei näe kohus asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. W.T käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Uute kuritegude toimepanemist võib W.T puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine. W.T ei pea alkoholi tarbimist probleemiks ega näe ka seost alkoholi ja alkoholijoobes toimepandud kuritegude vahel. Sõltuvust ei tunnista. Enne vangistust tarbis alkoholi pigem nädala lõpus ning põhiliselt jõi 3-4 pudelit veini. Tarbis alkoholi koos endise elukaaslasega ja sõpradega. Lahkuminek endise elukaaslasega ajendas teda jooma ja muremõtteid alkoholiga eemale peletama. Kinnipeetav soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid motivatsioon ei tulene sellest, et tal oleks alkoholiprobleem. Tema sõnul loobumine raske ei ole, sest on minevikus olnud 9 aastat kaine. Samas isik on varasemalt seadnud samalaadseid eesmärke, kuid on taas toimepannud alkoholijoobes kuritegusid. Varasem käitumine näitab, et motivatsioon alkoholist loobumiseks on madal. W.T on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes ning kriminaalhoolduse ajal rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, millest viimane rikkumine tuvastati 29.04.2021. Ta kodeeris ennast alkoholi tarvitamise vastu, kuid sellest hoolimata jätkas alkoholi tarvitamist. Arvestades ülaltoodut kahtleb kohus, et suudab isik vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses
ket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Truvi W.T iseloomustusest nähtuvalt käitub ta alkoholijoobes impulsiivselt. Pisendab enda probleeme seoses alkoholi tarbimisega. Ta ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Ta otsib oma tegudele õigustust. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et W.T suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud W.T mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. 5 Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega mõistetud karistuse kandmisel ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tulemusena oli kohtuotsus pööratud täitmisele. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused W.T tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos W.T puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu W.T tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus W.T tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.