1-20-5348/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-5348 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus R.C tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.C (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus sisuliselt muutmata, jättes sellest välja viited korduvkaristatusele.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas R.C-d 25.08.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5348 KarS § 422 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 424 lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega. Kuritegude kogumis mõistis kohus R.C-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest koheselt ärakandmisele määras KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel 3 kuud vangistust (algusajaga 04.06.2020) ning ülejäänud vangistuse, s.o 1 aasta 3 kuud, jättis täitmisele pööramata, kohustades teda 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 1 ja 8 sätestatud kohustusi. Lisaks võttis R.C KarS § 75 lg 4 alusel kohustuse läbida „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames emase hindamise teenuse ning andma vereanalüüse alkoholitarvitamise tuvastamiseks. Lisakaristusena võttis kohus R.C-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus 26.08.
10. 1 1.
11. Harju Maakohus määras R.C-le 30.12.
12. a määrusega täiendavaks kohustuseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohtumäärus jõustus 15.01.
13. 1.
14. Harju Maakohus jättis 15.06.
15. a määrusega R.C-le mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata, kuid pikendas tema katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 25.08.
16. Kohtumäärus jõustus 20.07.
17. 1.
18. Harju Maakohus pööras 09.12.
19. a määrusega täitmisele R.C-le Harju Maakohtu 25.08.
20. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistuse, mille kandmise algusajaks luges 22.11.2021, mil ta kinni peeti. Kohtumäärus jõustus 09.02.
22. Viru Vangla esitas 20.05.2022 Viru Maakohtule materjalid R.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta R.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
23. Viru Maakohtu 06.06.
24. a määrusega jäeti R.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
25. Maakohus tuvastas kõigepealt, et R.C suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal olemas kindel elukoht, mis vastab ka elektroonilise valve nõuetele. Turvo R.C käitumine vanglas on seadusekuulekas, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Individuaalse täitmiskavaga ei ole alustatud. Enesetäiendamisse ja töötamisse suhtub süüdimõistetu positiivselt, on nõus töötama ka vanglas. K-raha andmetel võlgnevused puuduvad, vabanemisfondis on 525 eurot. Lisaks on tal toetust pakkuv lähivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samas leidis maakohus, et kõik see ei ole piisav, kuivõrd tema puhul on uue kuriteo risk liialt suur. 3.
26. R.C on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest kaks karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib teist korda. Kuriteod on seotud ühiskonna ohtu seadmisega. Kuriteo laad ei ole muutunud. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega ning samuti on kuritegude toimepanemisel soodustegur sama, alkohol. Kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning mootorsõiduki juhtimisel ettevaatamatusest teisele isikule raskete kehavigastuste tekitamise eest. 3.
27. R.C-le määratud katseaja läbimist ei pidanud maakohus positiivseks, kuna tema suhtes esitati neli erakorralist ettekannet. Karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele põhjusel, et ta ei täitnud registreerimiskohustust, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja ei täitnud kohustust anda vereanalüüse. Märkimisväärne on see, et erakorralise ettekande arutamisele R.C ei ilmunud, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Maakohtu hinnangul ei saa kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. R.C käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Puudub kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi 3.
28. Uute kuritegude toimepanemist võib R.C puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine. Ta ei pea alkoholi tarbimist probleemiks ega näe ka seost alkoholi ja alkoholijoobes toimepandud kuritegude vahel. Sõltuvust ei tunnista. Kinnipeetav soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid motivatsioon ei tulene sellest, et tal oleks alkoholiprobleem. Tema sõnul loobumine raske ei ole, sest on minevikus olnud 9 aastat kaine. 2 Samas on isik varasemalt seadnud samalaadseid eesmärke, kuid on taas toime pannud kuritegusid alkoholijoobes olles. Varasem käitumine näitab, et motivatsioon alkoholist loobumiseks on madal. R.C on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes ning kriminaalhoolduse ajal rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, millest viimane rikkumine tuvastati 29.04.
29. Ta kodeeris ennast alkoholi tarvitamise vastu, kuid sellest hoolimata jätkas alkoholi tarvitamist. 3.
30. Kinnipeetava R.C iseloomustusest nähtuvalt käitub ta alkoholijoobes impulsiivselt. Pisendab enda probleeme seoses alkoholi tarbimisega. Ta ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Ta otsib oma tegudele õigustust. Maakohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et R.C suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud R.C-d mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Määruskaebus
31. Viru Maakohtu 06.06.
32. a määruse peale esitas määruskaebuse R.C kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta karistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tingimustel, mida taotles Viru Vangla, pikendades vajadusel elektroonilist valvet kuni katseaja lõpuni. 4.
33. Kohus tegi diskretsioonivea, jättes kohtulahendi lugejale mõistlikult selgeks tegemata, miks tuleb kaalukamateks asjaoludeks lugeda süüdimõistetu taunimisväärset, kuid mitte kriminaalset käitumist enne vangistust sellest, et süüdimõistetu on vangistuses pidanud ennast üleval laitmatult. Ainsaks põhjuseks, miks teda ei vabastatud, on tema minevik. Absoluutselt elukauge on kohtu põhjendus, mis puudutab uute kuritegude toimepanemise ohuprognoosi. Kohus ei selgita, milliseid kuritegusid silmas peetakse. Alkoholi tarbimine ei ole eraldiseisev kuritegu ning ettevaatamatusest süüteona liiklusõnnetuste toimepanemist pole võimalik ette plaanitsetult toime panna. Ilmselt pidas kohus silmas KarS § 424 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. 4.
34. Kuna R.C-le mõisteti KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 8 kuud vangistust, siis vaidlustatud määruse tegemise ajaks oli ta selle karistuse ära kandnud, mistõttu ei saa tema vabastamise sisuliseks takistuseks olla KarS § 424 alusel toimepandud kuritegu. Lisaks on see tema viimane vabanemise võimalus ning kriminaalhooldus võimaldab aidata tal edukalt ühiskonda tagasi pöörduda. Talle on vaja määrata alkoholiravi kriminaalhooldaja äranägemisel. Ka on leitud kohtupraktikas, et elektrooniline valve on väga tõhusaks ja asjakohaseks meetmeks võimalike liikluskuritegude toimepanemise vältimiseks.
35. Tartu Ringkonnakohtu 30.06.
36. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.07.
38. Tartu Ringkonnakohtule saabus 19.07.2022 R.C avaldus, milles ta märgib, et on oma haige ema ainus hooldaja ning ema vajab ööpäevaringset järelevalvet. Samuti on ema andnud nõusoleku, et ta saab asuda tema juurde elama. Ka on ta vanglas osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning on aru saanud toimepandud kuriteost. Vabanedes ootab teda töökoht, mis võimaldab töötamist kodust väljumata. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
39. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale R.C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
40. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
41. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
42. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi teave, et R.C-d on varasemalt kriminaalkorras karistatud, nähtub vangla iseloomustusest, on temal karistusregistri väljavõtte andmetel vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta praegu vangistust kannab. Tema varasemad karistused on kustunud ja need on arhiveeritud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited R.C korduvkaristatusele.
43. Küll ei ole kustunud karistuste arvestamine toonud kaasa R.C ebaõiget vabastamata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu uute kuritegude toimepanemise risk niivõrd madal, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks õigustatud.
44. R.C ei kanna karistust mitte ainult KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, vaid Harju Maakohus tunnistas ta 25.08.
45. a otsusega süüdi ka KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures karistati teda kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kaitsja on küll määruskaebuses sellele viidanud, kuid on põhirõhu asetanud kuriteo toimepanemisele ettevaatamatusest ning leidnud, et KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud 8 kuu pikkuse vangistuse on ta käesolevaks ajaks ära kandnud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. R.C-le on mõistetud kuritegude kogumis liitkaristus ning vangistuse kandmisel ei kanna ta karistust mitte mõlema sätte järgi eraldi, vaid kogumis. Samahästi võiks väita, et R.C on peaaegu ära kandnud karistuse KarS § 422 lg 1 järgi ning edasiselt kannab ta karistust just mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on oluliselt suurem. Arvestades seda, et õiguskuulekad inimesed ei lähe autorooli joobeseisundis, kuid süüdimõistetu seda tegi (kahel korral), on oht, et ta võib ka edasiselt alkoholi tarvitanuna jätkata samalaadset käitumist.
46. Maakohtu põhjendusi kuritegude toimepanemise ohu prognoosimisel ei saa kuidagi pidada elukaugeteks, kuivõrd alkoholi tarvitamine ongi R.C puhul peamine tegur, mille tõttu ta võib jätkata kuritegude toimepanemist - mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes, mis võib päädida liiklusõnnetuse põhjustamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduvad andmed, millest saaks järeldada, et senise vangistuse kestel on süüdimõistetu mõtteviis sellisel määral muutunud, et ta käitub edaspidi õiguskuulekalt. R.C-le on koostatud individuaalne täitmiskava, kuid selle täitmisega ei oldud vangla taotluse esitamise ajaks 4 alustatud. R.C 19.07.2022 saabunud avalduse andmetel on ta osalenud programmis „Eluviisitreening“. Samas on tal läbimata vestlused seaduskuuleka käitumise eelistest ja ühiskonnaliikmeks olemise vastutusest, mis aitaks tal kinnistada programmis omandatut ja aru saada, et tema puhul on oluliseks eelduseks alkoholi tarvitamisest loobumine. Seega ei ole ta läbinud individuaalses täitmiskavas märgitud kõiki tegevusi, mis peaksid aitama loobuda alkoholi tarvitamisest ja seeläbi kuritegude toimepanemisest. Arvestada tuleb sedagi, et samas kriminaalasjas on R.C juba varasemalt kandnud kolme kuu pikkust vangistust, kuid see ei mõjutanud teda alkoholi tarvitamisest loobuma.
47. Kuigi R.C avaldas maakohtus toimunud kohtuistungil, et saab aru alkoholi tarvitamisega kaasnevatest probleemidest, on vangla iseloomustusest näha, et alkoholi tarvitamist ta siiski probleemiks ei pea. Samuti on ta veendumusel, et suudab sellest loobuda. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi lubadusest ei piisa, kuivõrd senine käitumine on näidanud vastupidist. R.C on katseajal korduvalt lubanud alkoholi tarvitamisest loobuda, mida ta aga ei suutnud. Lisaks kodeeris ta ennast alkoholi tarvitamise vastu, kuid vähem kui kolme kuu möödudes tarvitas ta taaskord alkoholi. R.C sõnul oli ta stressis ja jõi selle pärast. Seega on oht, et vabaduses raskuste või probleemide ilmnemisel asub R.C taaskord alkoholi tarvitama, mis aga võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Ka tooks see suure tõenäosusega kaasa käitumiskontrolli ajaks määratavate kohustuste rikkumise.
48. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et tingimisi vangistusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmine on kohustuslik. See ei ole süüdimõistetu vaba valik ning asjaolu, et R.C ei suutnud neid nõudeid enne vangistuse täitmisele pööramist täita, näitab tema vähest motiveeritust õiguskuulekaks eluks. Alkoholi tarvitamist katseajal ei saa pidada tema puhul pelgalt taunimisväärseks teoks, kuna see keeld oli oluline osa nendest tingimustest, mille järgmisel oli R.C-l võimalik karistust vabaduses kanda. Kuivõrd R.C rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi, lisaks ka registreerimiskohustust, samuti hoidis kõrvale nii kriminaalhooldusest kui ka kohtust, oli tema suhtumine kriminaalhooldusesse täiesti hoolimatu. See seab kahtluse alla ka katseaja nõuete täitmise edukuse tingimisi enne tähtaega vabastamise korral. Ainuüksi elektroonilise valve kohaldamine ei taga, et süüdimõistetu ei tarvitaks edaspidi alkoholi ega asuks alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima.
49. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal ning tema edasine mõjutamine just kriminaalhoolduse kaudu annaks efektiivsema tulemuse. Arvestades eeltoodut leiab kohtukoosseis, et R.C puhul see nii ei ole. Jätkuvalt on kõrge uute kuritegude toimepanemise risk. Kuna varasem kriminaalhooldus ei avaldanud R.C-le piisavat mõju, ei ole alust arvata, et see saavutaks edu ka nüüd.
50. Ringkonnakohus ei kahtle, et R.C suhtes esineb ka mitmeid positiivseid asjaolusid (kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased jms), kuid need ei ole piisavad, et kaaluda üle temast tulenevat ohtu. Nii ei taganud ükski neist tema varasemat õiguskuulekust. Ka ei tingi süüdimõistetu vabastamist asjaolu, et tema ema vajab abi. Maakohtu määrus ei ole vastuolus kaitsja poolt viidatud Riigikohtu seisukohaga ning kuigi kaitsja leiab, et arvestatud on vaid R.C minevikuga, siis KarS § 76 lg-s 4 sätestatu kohaselt tuleb arvestada vabastamise otsustamisel nii süüdimõistetu isiku kui ka tema varasema elukäiguga. Kumbki neist ei räägi aga R.C vabastamise kasuks.
51. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et R.C suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. 5 Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid see ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist.
52. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
53. juuni
54. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja viited korduvkaristatusele. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas