,
lg 3,
,
S § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada H.V KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista H.V-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.V eelvangistuses alates 05.08.2009.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 6 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 05.08.2009.a. H.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada KAIDO VOIKA KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kaido Voika eelvangistuses alates 04.08.2009.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 6 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 04.08.2009.a. Kaido Voika suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. MENETLUSKULUD Välja mõista H.V-lt riigituludesse menetluskuludena: - 1680.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 73,74,148;
lg 1 p 4); - 2640.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); - 120.- krooni kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (lk 144;
lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 1); - 134 krooni 40 senti kutsete saatmise kulu (29.03.2010 kohtuistungil esitas prokurör õiendi kutsete saatmise kulu kohta – kokku kulu 268 kooni 80 senti, millest H.V kanda jääb pool, teise poole kannab K.Voika;
lg 1 p 10,
lg 2,
2 3 Välja mõista Kaido Voikalt riigituludesse menetluskuludena: - 420.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 147;
lg 1 p 4); - 2640.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (
lg 1 p 4); - 120.- krooni kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (lk 143;
lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 1); - 134 krooni 40 senti kutsete saatmise kulu (29.03.2010 kohtuistungil esitas prokurör õiendi kutsete saatmise kulu kohta – kokku kulu 268 kooni 80 senti, millest K.Voika kanda jääb pool, teise poole kannab H.V;
lg 1 p 10,
lg 2,
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-21895, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-21895, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 2640.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav H.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks 2640.- krooni advokaat Rein Napa süüdistatav Kaido Voika kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KURITEGUDEGA TEKITATUD KAHJUDE HÜVITAMINE Kannatanu K.S. H.V poolt kuriteoga tekitatud kahju 11 990.- krooni hüvitada ja
lg 1 p 11 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, lg 1 p 5,8 alusel välja mõista H.V-lt 11 990.- krooni K.S. kasuks. § 1045 Kannatanu K.V. H.V ja Kaido Voika poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitada 45.- krooni ulatuses ja
lg 1 p 11 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 ja VÕS § 65 alusel välja mõista Kaido Voikalt ja H.V-lt solidaarselt 45.- krooni K.V. kasuks.
lg 1 ja
lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele –K.S ja K.V.( sotsiaaltöötaja 7461 534 maia.kajak@tartuhooldekodu.ee). Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutustele (teadmiseks H.V ja K.Voika suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas), prokurörile ja kaitsjatele ning allkirja vastu süüdistatavatele. 3 4 EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 14.aprillil 2010.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
ASJAOLUD 23.12.2009.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasi - süüdistusakt koos lisadega H.V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja Kaido Voika süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Kriminaalasja numbriks sai 1-09-
lg 1 p 11 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel tuleb H.V-l kannatanule tema mobiiltelefoni omastamisega tekitatud kahju hüvitada. Kannatanu K.S. ütluste kohaselt on talle mobiiltelefon kingitud, väärtuseks on 11 990.- krooni, päev enne telefoni kadumist käis telefoniga teenenduses, kus 1600.- krooni eest vahetati aku ja sätiti korpust, mistõttu kannatanu K.S. hinnangul läks tal telefon kaduma peaaegu uuena. Kuna kohtul pole alust kannatanu K.S. ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks ning senini ei ole H.V kannatanule tema mobiiltelefoni tagastanud, siis kuulub H.V poolt kuriteoga tekitatud kahju 11 990.- krooni kannatanu K.S. hüvitamisele ja
lg 1 p 11 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel tuleb H.V-lt välja mõista 11 990.- krooni K.S. kasuks. H.V-le ja Kaido Voikale esitatud süüdistus selles, et nemad isikute grupis 31.07.2009.a kella 04:30 paiku Tartus, Soola 4 asuvas maaliinide bussijaamas, õues tungisid kallale ratastoolis liikuvale K.V. ja võtsid temalt vägivalda tarvitades ära sularaha, ID-kaardi K.V. nimele, pensionitunnistuse ja pangakaardi, on tõendatud kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustega ning tunnistajate V.M. ja L.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustega ning patrullilehelt (I,46-47) ja 05.08.2009.a äratundmiseks esitamise protokollidest (I,14-16,17-19,2224,25-27) sellekohaselt nähtuvaga kogumis ning osaliselt ka süüdistatavate H.V ja Kaido Voika ütlustega süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas viibimise kohta ning seal ratastoolis viibinud kannatanuga suhtlemise kohta. - Patrullilehelt (I,46-47) nähtuva kohaselt sai politsei väljakutse bussijaama 31.07.2009 kell 04:39 seoses sellega, et bussijaama kohvikus rööviti invaliidilt raha ja dokumendid koos pangakaartidega; politsei oli sündmuskohal kell 04:42; kinni peeti H.V ja Kaido Voika; kahtlustatavad toodi arestimajja; tunnistajad A.K. , V.M. , B.S. , kannatanu K.V. ; - Kannatanu K.V. ilmus kohtuistungile ja viibis kohtuistungil ratastoolis. Kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt on ta töövõimetuspensionär, praegu on hooldekodus, ratastoolis liigub väga palju aastaid, ligi 10 aastat; oli maaliini bussijaamas ja istus seal kohvikus hommikuni, läks välja, kohviku läheduses oleva trepi juures kaks meest võtsid ta kinni ja võtsid talt taskust ära raha ja dokumendid; nendest kahest mehest üks võttis tal kaela piirkonnast kinni ja sellel mehel oli eesti keeles rääkides tugev vene aktsent juures, teine mees võttis samal ajal esemed ja raha; palju raha ära võeti, seda enam ei mäleta; dokumentidest võeti ära ID-kaart ja hoiukassa kaart ning pensionitunnistus; pensionitunnistuse leidis hiljem kohviku juures asuva trepi juurest üles; teisi esemeid ja raha tagasi ei saanud, lasi endale uue isikut tõendava dokumendi teha. Kannatanu kinnitas kohtulikul 8 9 uurimisel, et tal on juhtunuga seoses materiaalsed nõudmised, kuid äravõetud raha summat ja dokumentide taastamisega seotud kulutuste summat ta öelda ei osanud. Kohtulikul uurimisel olid kannatanu ütlused selle kohta, kas kohtusaalis viibivad ka temalt raha ja dokumendid ära võtnud 2 meest, ebamäärased – esmalt kinnitas, et jah viibivad, aga tema neid 2-te meest ei tunne ja hiljem avaldas, et ei ole neid inimesi enne näinud ja näeb täna neid inimesi esimest korda, kuid samas jäi kannatanu selle juurde, et tema vene keelt ei valda, ei oska nendega rääkida, ja ta neid enne ei tundnud. Ratastoolis kohtuistungil viibinud kannatanu käitumisest ja avaldatust jäi mulje, et kannatanu kardab otseselt kinnitada tema esialgselt prokurörile kohtuistungil avaldatut selle kohta, et just kohtusaalis viibivad 2 vahistatut ongi needsamad isikud, kes temalt raha ja dokumendid koos taskust ära võtsid. Kannatanu kinnitas kohtule, et eeluurimisel avaldas politseile tõde, talle näidati politseis pilte äratundmiseks ja siis tundis need isikud ära, näidati kahe inimese pilti. Kannatanu kinnitas kohtule, et käis selle asjaga seoses arestimajas ja ametnikud näitasid talle seal fotosid ning avaldas siis politseile tõde. Kannatanu kinnitas kohtuistungil pärast äratundmiseks esitamise protokollide talle näitamist, et kahel 05.08.2009.a äratundmiseks esitamise protokollil lehekülgedel 14-19, I köide, on tema allkirjad. - 05.08.2009.a äratundmiseks esitamise kahest protokollist (I,14-16,17-19) nähtuvalt toimusid kannatanu K.V. osavõtul äratundmiseks esitamised Tartus, Riia 179A, s.o arestimajas. - Toimikus I köites, lehekülgedel 14-16 asuvast äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati kannatanu K.V. äratundmiseks Kaido Voika fotol nr 1 koos kolme temale sarnase mehe fotodega (fotod nr 2, nr 3, nr 4); fototabelilt nähtuvalt on selles kokku 4 fotot 4-st erinevast mehest ja fotol nr 1 on äratuntav Kaido Voika; kannatanu K.V. avaldas äratundmiseks esitamisel, et tunneb ära isiku fotol nr 1 – tema oli 31.07.2009 kella 04:30 paiku Tartus Soola tänaval koos pikemat kasvu mehega, kellel oli vene aktsent; isiku tunneb ära näojoonte järgi, mis jäi meelde siis, kui isikut telekas näidati, see isik väänas tal paremat kätt. - Toimikus I köites, lehekülgedel 17-19 asuvast äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati kannatanu K.V. äratundmiseks H.V fotol nr 2 koos kolme temale sarnase mehe fotodega (fotod nr 1, nr 3, nr 4); fototabelilt nähtuvalt on selles kokku 4 fotot 4-st erinevast mehest ja fotol nr 2 on äratuntav H.V ; kannatanu K.V. avaldas äratundmiseks esitamisel, et tunneb ära isiku fotol nr 2 – tema oli 31.07.2009 Tartu maaliinibussijaamas ja ründas mind, tunneb ta ära näojoonte järgi, samuti on meeles tema vene aktsent, tema oli see isik, kes hoidis kõrist kinni ja võttis põuetaskust asjad. - Tunnistaja L.V. kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt on K.V. tema vend, mingit vihavaenu tal venna vastu ei ole; K.S. nimelist isikut ei tunne, süüdistatavad on täiesti võõrad. L.V. ütluste kohaselt on tema vend K.V. käimisvõimetu ja ratastoolis inimene, ratastoolis on juba hulga aastaid. L.V. ütluste kohaselt rääkis talle vend K.V. , et hommikul vastu ööd olid 2 isikut temalt Tartu linnas bussijaamas raha ja dokumendid ära võtnud ning pärast olid tal kael ja parem käsi valusad. Tunnistaja L.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustest lähtub kohus
poolt avaldatut, kuna kohtul oli võimalik vahetu tõendiallikas – kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel üle kuulata. 9 10
lg 8 ja
lg 5 alusel on tunnistaja ütlus tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise inimese vahendusel, tõend üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. - Tunnistaja V.M. kohtulikul uurimisel avaldatu kohaselt ei ole süüdistatavad H.V ja Voika talle keegi, kannatanud samamoodi ei ole talle keegi. Tunnistaja V.M. ütluste kohaselt ta töötas ja töötab Tartus, bussijaamas kohvikus müüjana ja eelmise aasta suvel tööl olles oli seal üks intsident ratastoolis mehega; oli hommikupoolne aeg ja kohvikus olid üks ratastoolis mees ja veel üks poiss B.S., kui tulid sisse 2 meest. Tunnistaja V.M. osutas kohtuistungil ütluste andmise käigus nende 2-e mehe osas kohviku püsiklient H.V-le ja Kaido Voikale. Tunnistaja V.M. ütluste kohaselt 2 meest tulid, küsisid 1 pudeli õlut võlgu. V.M. ütluste kohaselt vastas ta, et ei anna ja sellel ajal läks ratastoolis mees tänavale, 2 meest läksid ka kohe tänavale, umbes 10 minuti pärast tulid need 2 meest tagasi ja tahtsid osta 1 pudeli õlut, ostsid 1 pudeli õlut, mis maksis 45.- krooni. V.M. ütluste kohaselt küsis ta neilt, kuidas 10 minutiga nii kiiresti raha saab, 2 meest läksid leti juurde, et õlut juua, üks läks välja ja tuli joostes tagasi ja ütles, et ta ärkas üles ja kuhu sa selle panid, mispeale teine mees vastas, et prügikasti. Tunnistaja V.M. ütluste kohaselt hakkasid mehed prügikastis tuhnima ja ta küsis neilt, et mida te sealt otsite, mispeale üks ütles, et viskas sinna midagi koos tšekiga. V.M. ütluste kohaselt nägi ta, et Kaido Voika võttis prügikastist välja pangakaardi ja hallide kaantega pensionitunnistuse ning need 2 meest läksid puhvetist välja. V.M. ütluste kohaselt läks ta tänavale vaatama, kuhu ratastoolis mees jäi, väljas ratastoolis mees sõitis vastu ja oli väga pahane ja sõimas ning ütles, et keegi tuhnis tema taskutes, ratastoolis mees vaatas oma taskud läbi ja ei leidnud taskutest midagi, kaduma olid läinud pangakaart, ID-kaart ja pensionitunnistus. V.M. ütluste kohaselt kutsus ta peale seda politsei. Tunnistaja V.M. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tundis ta äratundmiseks esitamisel ära needsamad mehed, kes tänagi ja kes viibivad täna kohtusaalis. - Toimikus I köites, lehekülgedel 22-24 asuvast äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistaja V.M. le äratundmiseks H.V fotol nr 2 koos kolme temale sarnase mehe fotodega (fotod nr 1, nr 3, nr 4); fototabelilt nähtuvalt on selles kokku 4 fotot 4-st erinevast mehest ja fotol nr 2 on äratuntav H.V ; tunnistaja V.M. avaldas äratundmiseks esitamisel, et tunneb ära isiku fotol nr 2 – isiku tunneb ära tema näojoonte järgi, tema oli kohvikus püsiklient ning tema nimi peaks olema H.V; on kindel, et just tema oli 31.07.2009 kella 4:30 paiku Tartus Soola tänaval asuvas Rehepapi kohvikus koos teise meesterahvaga. - Toimikus I köites, lehekülgedel 25-27 asuvast äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt esitati tunnistaja V.M. le äratundmiseks Kaido Voika fotol nr 1 koos kolme temale sarnase mehe fotodega (fotod nr 2, nr 3, nr 4); fototabelilt nähtuvalt on selles kokku 4 fotot 4-st erinevast mehest ja fotol nr 1 on äratuntav Kaido Voika; tunnistaja V.M. avaldas äratundmiseks esitamisel, et tunneb ära isiku fotol nr 1 – tema oli 31.07.2009 kella 04:30 paiku Tartus Soola tänaval koos H.V nimelise meesterahvaga, isiku tunneb ära tema näojoonte järgi ning meelde on jäänud tema tumedad juuksed ning omapärane nägu. - Süüdistatav H.V kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt ei ole ta ratastoolis meest röövinud. Samas ei eita süüdistatav H.V sündmuskohal koos Kaido Voikaga viibimist. H.V ütluste kohaselt 10 11 - - sai ta Kaidoga kokku, tahtsid õlut juua. H.V ütluste kohaselt proovis ta võlgu võtta, kuigi Kaido ütles, et tal on raha; müüja keeldus andmast; läksid suitsu tegema, siis ostsid pudeli õlut ja hakkasid seda jooma, siis läksid ära ja siis politsei võttis kinni. Süüdistatav Kaido Voika kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt läks ta 31.07.2009.a bussijaama ja sai seal kella 4 paiku öösel kokku H.V-ga, läksid koos kohvikusse, kohvikus istus vanem mees nimega K.V. ja istusid tema juurde ühte lauda ning H.V küsis K.V. käest, et kas ta ei tahaks õlut pakkuda, mispeale K.V. vastas, et pudleid on tühjad ja raha ei ole enam ja sellega jutt piirdus. Kaido Voika ütluste kohaaselt läksid nad siis edasi baarileti juurde ja H.V küsis müüjalt, kas ta ei annaks pudelit õlut võlgu, millest baaris olev neiu keeldus, misjärel läksid H.V-ga baarist välja, tegid suitsu, ütles H.V-le enne baari sisseminekut, et tal on raha ja küsis V.A. palju õlu maksab, kes ütles, et 45.- krooni, ja andis H.V-le 45.krooni, H.V ostis kohvikus 1-liitrise pudeli õlut. Kaido Voika ütluste kohaselt oli samal ajal kui nad H.V-ga väljas õues suitsu tegid, bussijaama välisukse juures ratastoolis K.V. , kes magas väljas. Kaido Voika ütluste kohaselt võttis ta pärast kohvikus õlu ostmist suitsupakist 1 suitsu välja ja viskas tühja suitsupaki prügikasti, kuid hiljem meenus, et suitsupakil on kirjas tüdruksõbra telefoninumber ja võttis suitsupaki prügikastist välja; siis istusid H.V-ga baaris edasi ja H.V ütles, et tal on vaja väljas käia, H.V läks välja ja tuli tagasi mingi 5 minuti pärast. Kaido Voika ütluste kohaselt ei tundnud ta huvi, mida H.V väljas tegi; H.V tuli tagasi, jõid koos õlut ja siis käis H.V veel korra väljas ja tuli tagasi ja ütles, et joome õlu ära ja lähme minema. K.Voika ütluste kohaselt jõid nad õlu ära ja hakkasid kesklinna poole minema ja vastu tuli 1 inimene, kes ütles, et politsei otsib neid bussijaama juures taga, läskid H.V-ga bussijaama juurde tagasi, peeti H.V-ga kinni, viidi arestimaja juurde, kirjutati kutsed välja, et tulge 4 päeva pärast tagasi, läks uurija juurde, peeti kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Kaido Voika KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kahtlustatavana kinni 04.08.2009.a kell 10:40 (I,48-49). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti H.V KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kahtlustatavana kinni 05.08.2009.a kella 07:50 (I,60-61). Kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustega ning tunnistajate V.M. ja L.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustega ning patrullilehelt (I,46-47) ja 05.08.2009.a äratundmiseks esitamise protokollidest (I,14-16,17-19,22-24,25-27) nähtuvaga kogumis on ümber lükatud süüdistatavate H.V ja Kaido Voika enda süüd K.V. lt raha ja dokumentide vägivallaga äravõtmises eitavad ütlused. Kannatanu K.V. ja tunnistaja V.M. ütlused on omavahel kooskõlas. Kannatanu K.V. tervislik seisund ei ole seoses tal esineva püsiva töövõimetusega, mille tõttu ta liigub ratastoolis, hea ja lisaks on ta ka eakas, millistest asjaoludest tulenevalt ei pruukinud kannatanu maaliinide bussijaamas toimunust 8 kuu möödudes kohtuistungil enam kõike detailideni mäletada. Lisaks jäi kohtuistungil ratastoolis viibinud kannatanust mulje, et ta võib süüdistatavate (kättemaksu) kartusest karta kogu talle teadaoleva avaldamist. Kannatanu K.V. ja tunnistaja V.M. on omavahel võõrad inimesed ning kannatanule ja tunnistajale on võõrad ka mõlemad süüdistatavad. Kohtule ei ole teada ühtegi motiivi-põhjust, miks kannatanu K.V. ja tunnistaja V.M. 11 12 võiksid või peaksid süüdistatavate peale valetama ning miks nad peaksid seda just koos tegema. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et alust kannatanu ja tunnistajate ütluste ning nende poolt äratundmiseks esitamistel avaldatu tõele vastavuses kahtlemiseks ei ole. Kannatanu K.V. ja tunnistaja V.M. ütlustega on kooskõlas ka patrullilehelt nähtuv H.V ja K.Voika sündmuskohalt kinnipidamise kohta ning ka süüdistatavate endi ütlused selle kohta, et ajal, kui kannatanult võeti ära raha ja dokumendid, viibisid nad koos Tartu maaliinide bussijaama territooriumil. Kannatanu K.V. ütluste kohaselt võeti temalt raha ja dokumendid ära vägivallaga – kaks meest võtsid ta kinni, kahest mehest üks võttis tal kaela piirkonnast kinni ja sellel mehel oli tugev vene aktsent juures, teine mees võttis samal ajal esemed ja raha. Kohtulikul uurimisel rääkis puhast eesti keelt Kaido Voika ja tõlgi abi vajas H.V , kelle emakeeleks on vene keel, kuid kes kohtuistungil sai osaliselt ka ise aru eesti keelest ning kasutas aeg-ajalt kohtuga suhtlemiseks venekeelse aktsendiga eesti keelt. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et H.V ja Kaido Voika tegutsesid kannatanu K.V. lt raha ja dokumentide äravõtmisel omavahel kooskõlastatult, s.o isikute grupis – H.V võttis K.V. l kaela piirkonnast kinni ja samal ajal Kaido Voika võttis kannatanult ära raha ja dokumendid – ID-kaardi, pensionitunnistuse ja pangakaardi (nähtub kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustest). Asjaolud, et H.V võttis K.V. l kaela piirkonnast kinni ja samal ajal Kaido Voika võttis kannatanult ära raha ja dokumendid – ID-kaardi, pensionitunnistuse ja pangakaardi, on tõendatud kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel antud ütlustega. Kuna kannatanu K.V. enam enda kohtueelsel uurimisel politseile avaldatut, sealhulgas ka äratundmiseks esitamisel avaldatut, detailides ei kinnitanud, siis tõlgendab kohus selle asjaolu süüdistatavate kasuks ja hindab süüdistusest tõendatuks, et H.V ja Kaido Voika isikute grupis kannatanu K.V. suhtes vägivalda tarvitades võtsid K.V. lt ära raha ja dokumendid – ID-kaardi, pensionitunnistuse ja pangakaardi: kaks meest – Kaido Voika ja H.V võtsid kannatanu kinni, kahest mehest H.V võttis kannatanul kaela piirkonnast kinni ja sellel mehel oli tugev vene aktsent juures, Kaido Voika võttis samal ajal kannatanult esemed ja raha. Kuna H.V ja Kaido Voika kasutasid K.V. lt raha ja dokumentide äravõtmiseks vägivalda, siis on nende käitumine kvalifitseeritav isikute grupis toimepandud röövimisena. Kuna röövimise toimepanemise ajaks ei olnud jõudnud kustuda Kaido Voika kriminaalkorras karistatus, sealhulgas ka karistatus röövimise eest, siis pani Kaido Voika röövimise isikute grupis toime varem röövimise toime pannud isikuna. Kaido Voikat on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, viimase karistuse kandmiselt vabanes 24.07.2009.a, s.o mõned päevad enne kannatanu K.V. lt raha ja dokumentide röövimist. Kaido Voika kriminaalkorras karistatus ei jõudnud 31.juuliks 12 13 2009.a ära kustuda ja tema karistatus ei ole ära kustunud ka käesolevaks ajaks. Röövimise eest karistati Kaido Voikat Tartu Linna Rahvakohtu 22.04.1986.a kohtuotsusega (I,130-135). Kuna kohtulikul uurimisel kannatanu temalt äravõetud sularaha summat nimetada ei osanud ja tunnistaja V.M. ütlustega on tõendatud, et väljast kohvikusse naasnud H.V ja Kaido Voika (kelledel enne kohvikust väljumist raha õlupudeli ostmiseks ei olnud) tasusid sularahas 45.- krooni 1-liitrise õlupudeli eest, siis on tõendatud, et H.V ja Kaido Voika röövisid K.V. lt sularaha 45.- krooni ulatuses. Suuremas ulatuses kui 45.- krooni kannatanult sularaha röövimine ei ole tõendatud. Kannatanu K.V. avaldas kohtulikul uurimisel sularaha kohta, et seda oli tal kolm, kuid kannatanu ei täpsustanud seda väljendit, mistõttu ei ole teada, mida väljendi 3 all silmas peeti – kas 3 rahaühikut sentides, 3 kroonides või mõnes muus rahaühikus. Kannatanu kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ei ole teada, mida kannatanu väljend sularaha kohta, et seda oli mul 3, tähendab või milliste rahatähtede kohta ta seda väljendit kasutas. Kuna lõppastmes jäi kannatanu K.V. kohtulikul uurimisel selle juurde, et ta ei osanud nimetada endal kaasas olnud sularaha summat, siis on põhjendatud lähtuda tunnistaja V.M. ütlustest ja lugeda tõendatuks, et H.V ja Kaido Voika võtsid kannatanu suhtes vägivalda kasutades temalt ära sularaha 45.- krooni ulatuses, sest suuremas summas süüdistuse põhejndatuks ja tõendatuks lugemiseks kriminaalasjas tõendeid ei ole. Kannatanu K.V. lt 45.- krooni sularaha ja dokumentide – ID-kaardi, pensionitunnistuse, pangakaardi röövimise panid H.V ja Kaido Voika toime kavatsetult – maaliinide bussijaamas asuvast kohvikust endile õlu ostmiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu järgnesid nad kohvikust ratastoolis väljunud K.V. ning kasutades ära kannatanu võimetust, osutada neile kohast vastupanu, ja kasutades ära väga varajast hommikust aega, mil linnatänavad on valdavalt inimtühjad ja kannatanule kõrvalise abi võimalus peaaegu olematu, hõivasid kannatanult vägivallaga tema raha ja esemed ning naasid seejärel kohvikusse, kus ostsid endile 45.- krooni eest soovitud 1-liitrise õlupudeli. H.V ja Kaido Voika tegutsesid ühise eesmärgi nimel, saada endile õlupudeli ostmiseks vajalik raha. V.M. ütlustest nähtuvalt keeldus ta H.V-le ja Kaido Voikale õlupudeli võlgu müümisest ning siis järgnesid H.V ja Kaido Voika kohvikust ratastoolis väljuvale K.V. ning tulid kohvikusse mõne aja pärast tagasi koos 45.- krooni sularahaga ja ostsid selle eest endile 1-liitrise õlupudeli. See, et eesmärgiks oli kannatanult raha ja esemed röövida varalise kasu saamise eesmärgil, ilmneb ka tunnistaja V.M. ning kannatanu K.V. ütlustest kogumis nähtuvatest asjaoludest selle kohta, et röövitud esemetest ainult materiaalset väärtust mitteomava pensionitunnistuse vastu H.V-l ja K.Voikal huvi puudus – see leiti hiljem üles maaliinide bussijaama õuest kohviku lähedusest; väärtuslikumad pangakaart (mille abil on võimalik teise isiku pangakontolt rahalisi vahendeid enda valdusse saada) ja isikutunnistus (mis omab turuväärtust nn mustal turul) aga jäidki kadunuks ja on senini kannatanu K.V. tagastamata. H.V ja Kaido Voika käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. H.V kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav röövimisena isikute grupis KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Kaido Voika kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS 13 14 § 200 lg 2 p 4,7 järgi röövimisena isikute grupis (punkt 7 KarS § 200 lg 2 järgi) ja röövimise toimepanemisena isiku poolt, kes on varem röövimise toime pannud (punkt 4 KarS § 200 lg 2 järgi). Kuna kannatanu K.V. avaldas kohtulikul uurimisel soovi talle kuriteoga tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks, siis
lg 1 p 11 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 ja VÕS § 65 alusel tuleb H.V-l ja Kaido Voikal solidaarselt hüvitada kannatanu K.V. kuriteoga tekitatud kahju 45.krooni (kannatanult röövitud 45.- krooni katteks). Kuna kannatanu K.V. aga kuriteoga tekitatud materiaalse kahju kogusummat nimetada ei osanud, sealhulgas ei osanud ta nimetada dokumentide taastamise kulu, ning kohtule ei ole ka teada, kes kandis ID-kaardi taastamise kulu, kas K.V. ise või hooldekodu või hoopiski keegi kolmas isik, ja kohtule pole ka teada, kas pangakaardi taastamine läks K.V. midagi maksma, siis pole kohtul ühtegi orientiiri ja alust kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud kahju 45.-st kroonist suuremas ulatuses väljamõistmiseks. KarS § 200 lõikes 2 sätestatu kohaselt on röövimise eest karistuseks kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 201 lõikes 2 sätestatu kohaselt on omastamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Kaido Voika süü ulatusest – esimese astme kuriteona pani röövimise kavatsetult toime isikute gupis ja varem röövimise toimepannud isikuna, kannatanule ei põhjustatud röövimisega varalises tähenduses eriliselt suurt materiaalset kahju (sularaha 45.- krooni), küll on aga pangakaardi ja ID-kaardi taastamisega seonduv asjaajamine ratastoolis liikuva kannatanu jaoks eriliselt tülikas ja koormav; röövimisel kasutatud vägivallaga ei põhjustatud kannatanu tervisele raskeid tagajärgi; röövimise pani toime abitus seisundis, s.o käimisvõimetu ja ainult ratastoolis liikuva eaka kannatanu suhtes, mis on Kaido Voika karistust raskendav asjaolu (KarS § 58 p 3 alusel), karistust kergendavad asjaolud puuduvad; varasemalt on Kaido Voikat kriminaalkorras karistatud 9-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimase karistuse kandmiselt vabanes vanglast pärast karistuse täies ulatuses ärakandmist 24.07.2009.a ja sellest nädala möödudes pani toime uue esimese astme kuriteo, peab kohus Kaido Voikat põhjendatuks õiguskorra kaitsmise huvides, sealhulgas teiste inimeste vara ja tervise kaitseks ja selleks, et välistada Kaido Voikast lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu, ja selleks, et mõjutada Kaido Voikat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, karistada röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi 6 (kuue) aasta vangistusega. Lähtudes H.V süü ulatusest – esimese astme kuriteona pani röövimise kavatsetult toime isikute gupis, kannatanule ei põhjustatud röövimisega varalises tähenduses eriliselt suurt materiaalset kahju (sularaha 45.- krooni), küll on aga pangakaardi ja ID-kaardi taastamisega seonduv asjaajamine ratastoolis liikuva 14 15 kannatanu jaoks eriliselt tülikas ja koormav; röövimisel kasutatud vägivallaga ei põhjustatud kannatanu tervisele raskeid tagajärgi; röövimise pani toime abitus seisundis, s.o käimisvõimetu ja ainult ratastoolis liikuva eaka kannatanu suhtes, mis on H.V karistust raskendav asjaolu (KarS § 58 p 3 alusel), karistust kergendavad asjaolud puuduvad; varasemalt on H.V-d kriminaalkorras karistatud 10-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, varasemalt röövimise eest karistamata, viimase karistuse kandmiselt vabanes vanglast pärast karistuse täies ulatuses ärakandmist 19.08.2008.a, peab kohus H.V-d põhjendatuks õiguskorra kaitsmise huvides, sealhulgas teiste inimeste vara ja tervise kaitseks ja selleks, et välistada H.V-st lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu, ja selleks, et mõjutada H.V-d edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, karistada röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 5 (viie) aasta vangistusega. Lähtudes H.V süü ulatusest – teise astme kuriteona pani mobiiltelefoni omastamise toime kavatsetult, kannatanule põhjustas kallihinnalise ja peaaegu uue mobiiltelefoni enda kasuks pööramisega märkimisväärse kahju – 11 990.- krooni, kannatanule on senini mobiiltelefon tagastamata ja telefoni väärtus 11 990.- krooni hüvitamata, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt on H.V-d kriminaalkorras karistatud 10-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, viimase karistuse kandmiselt vabanes vanglast pärast karistuse täies ulatuses ärakandmist 19.08.2008.a, peab kohus H.V-d põhjendatuks õiguskorra kaitsmise huvides, sealhulgas teiste inimeste vara kaitseks ja selleks, et välistada H.V-st lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu, ja selleks, et mõjutada H.V-d edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, karistada omastamise eest KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 (ühe) aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest H.V-le liitkaristuse mõistmisel peab kohus põhjendatuks suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista H.V-le liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Kuna karistusregistri teatiselt nähtuvalt on H.V-d kriminaalkorras 1974.aastast alates karistatud kokku 10-l korral, valdavalt on karistatud varavastaste kuritegude eest ning põhiliselt on ta kandnud küllaltki pikaajalisi vanglakaristusi ja vabanenud karistuse kandmiselt tähtaegselt, kuid need karistused pole suutnud panna teda vabadusse naastes uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, siis ei pea kohus KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskemaga, vaid teiste isikute vara ja tervise kaitseks ja selleks, et mõjutada H.V-d edasiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma, peab kohus põhjendatuks üksikkaristustest raskeimat suurendada kergema karistuse võrra. Terje Tätte rahvakohtunik Margus Pissarev rahvakohtunik Heli Sillaots kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.