Obsah (8)

§ 424§ 422§ 64§ 74§ 75§ 68§ 50§ 55

1-20-5348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5348 (20230200173) Kohtunik Mairi Hei

§ 424

lg 2 ja § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alice Simm Süüdistatav H.H isikukood: XXX; xxx kodanik; elukoht: xxx/viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; 04.06.2020 kahtlustatavana kinni peetud; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Tõkend Viibib vahi all alates 05.06.2020 Kaitsja Maano Saareväli (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada H.H vangistus 1 aasta.

§ 422lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2.

Süüdi tunnistada H.H

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 1 1-20-5348 4.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui H.H ei pane 1 aasta ja 6 kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud

§ 75

lg 1 kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja koheselt ärakantava karistuse, s.o 3-kuulise vangistuse alguseks lugeda 04.06.2020, mil H.H oli kahtlustatavana kinni peetud. - 6.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub H.H tasuma kannatanule 1 700 eurot 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ning täitma muid tingimusi lähtuvalt 24.07.2020 sõlmitud kolmepoolse kompromisskokkuleppest kahju hüvitamiseks. 7.

§ 75

lg 4 alusel võtab H.H endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. 8.

§ 75

lg 4 alusel võtab H.H endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata H.H-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 2 1-20-5348 10.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta H.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. 11.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. LS § 127 alusel on H.H kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
2. Asitõend: 3 CD-plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või osalise karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
4. Välja mõista H.H-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0009) tekkinud kulud 84 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega (akt nr 737T, 19.05.2020, akt 110T, 17.01.2020) tekkinud kulud kokku summas 88 eurot ning kaitsjatasu (Toomas Laanemaa) osutatud õigusabi eest 139,68 eurot, s.o kokku 1187,68 eurot.
5. KrMS § 180 lg 3
6. lause alusel tuleb H.H-l tasuda menetluskulud ositi esimesed 11 kuud 98,97 eurot ja
7. kuul 99,01 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „H.H , kriminaalasi 1-20-5348, menetluskulud“ ja viitenumber
8. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Kohtuotsuse koopia anda süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ja Politsei - ja Piirivalveametile ning edastada Tallinna Vanglale ja Maanteeametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
10. peatüki
11. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS 3 1-20-5348 H.H-d süüdistatakse selles, et tema liiklusnõuete rikkumisega tekitas ettevaatamatusest teisele inimesele raske tervisekahjustuse, mis seisnes selles, et 18.12.2019 kella 17.41 ajal Tabasalus Nooruse 2 asuva maja juures juhtis H.H mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx. Olles reguleerimata ülekäiguraja peal, ei veendunud H.H , kas ülekäigurada on ületamas jalakäijad, mistõttu sõitis otsa ülekäigurada ületavale jalakäijale S Rle, kes sõiduki suhtes ületas ülekäigurada paremalt vasakule. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitas H.H kannatanule S R raske tervisekahjustuse. Lähtuvalt isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0009, 06.03.2020, on esinesid S R järgmised tervisekahjustused: vaagna ebastabiilne murd (vasaku häbemeluu mõlema haru vähese nihkega murrud ning vasakut ristluu – niudeluu vahelist liigest läbiv ristluu vasaku külgmassi ja vasaku niudeluu nihketa murd), lülisamba IV ja V nimmelüli vasakpoolsete ristijätkete murrud, vasaku sääre- ja pindluu alaotsa killustunud nihkega murd ning põrutushaav ja nahaalune verevalum otsimikul. Nimetatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nende paranemine kestab üle nelja kuu. Liiklusõnnetus toimus, sest H.H rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse nõudeid: Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Liiklusseaduse § 35 lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat. Liiklusseaduse § 35 lg 4 kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega H.H mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõute rikkumisega, kui sellega on ettevaatamatuseet tekitatud inimesele raske tervisekahjustus pani toime

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

H.H-d süüdistatakse selles, et tema, juhtis tahtlikult  17.01.2020 kella 17.14 ajal Tallinnas Tartu mnt ja Suur – Sõjamäe tee vahelisel lõigul mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – ekspertiisiakt nr 100T kohaselt tuvastati veres etanooli sisaldud 2,05 ± 0,06 mg/g, k =

1. Lõplik tulemus 1,99 mg/g).  18.05.2020 kella 23.40 ajal Tallinnas Vormsi 118 asuva maja juures mootorsõidukit Xxx xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – ekspertiisiakt nr 737T kohaselt tuvastati veres etanooli sisaldud 2,69 ± 0,06 mg/g, k =
2. Lõplik tulemus 2,63 mg/g). Sellise tegevusega rikkus H.H 4 1-20-5348  liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/  korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega H.H korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava H.H , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on H.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 422

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 424lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust.

Lähtuvalt

§ 64

lg 1 mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristust 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lähtuvalt

§ 74

lg 1, 2 ja 3 kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui H.H ei pane 18. kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt

§ 75

lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub H.H tasuma 1 700 eurot 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumisest ning täima muid tingimusi lähtuvalt 24.07.2020 sõlmitud kolmepoolse kompromisskokkuleppest kahju hüvitamiseks. 5 1-20-5348

§ 75

lg 4 alusel võtab H.H endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik Valga Haigla Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik AJK Kliinik Viru Haigla Tapa Tervisekeskus Kuresaare Haigla

§ 75

lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata H.H-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lähtuvalt

§ 68

lg 1 koheselt ärakantava karistuse alguseks lugeda 04.06.2020, mil H.H oli kahtlustatavana kinni peetud. Lähtuvalt

§ 50lg 1 p 1 lisakaristusena võtta H.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

LS § 127 alusel H.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu S R esitas hagiavalduse, mille kohaselt palub ta süüdistatavalt välja mõista: 6 1-20-5348 1) 741,70 eurot rahalise kahju hüvitamiseks; 2) 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, millest kindlustus on hüvitanud 2 600 eurot; 3) TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest kuni S R’le kohtuotsusega väljamõistetud rahalise ja mitterahalise hüvitise täieliku tasumiseni S R kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 4) tsiviilhagi esitamise ja menetlusega seonduvad menetluskulud, sh õigusabikulud, vastavalt edaspidi esitatud kuludokumentidele. 24.07.2020 sõlmitud kolmepoolse kompromisskokkuleppest kahju hüvitamiseks nähtub, et pooled on kokku leppinud, et mittevaralist kahju tasutakse järgmiselt: 1) süüdistatav tasub 6 200 eurot, millest nõue summas 4 500 eurot on tasutud juba 24.07.2020 sõlmitud kokkulepet. Nõuet summas 1 700 eurot tasub süüdistatav kannatanule hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 2) kindlustus tasub 6 200 eurot 5 tööpäeva jooksul pärast 24.07.2020 sõlmitud kokkuleppe jõustumist. 24.07.2020 sõlmitud kolmepoolse kompromisskokkuleppest kahju hüvitamiseks nähtub, et 24.07.2020 sõlmitud kokkuleppe nõuetekohase täitmise korral loobub kannatanu tagasivõetamatult kõikidest muudest nõuetest süüdistatava vastu ning loeb lõppenuks kõik oma nõuded, mis kannatanul on süüdistatava vastu tekkinud või võivad tulevikus tekkida seoses 18.12.2019 toimunud liiklusõnnetusega. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0009) tekkinud kulud 84 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega (akt nr 737T, 19.05.2020, akt 110T, 17.01.2020) tekkinud kulud kokku summas 88 eurot ning kaitsjatasu (Toomas Laanemaa) osutatud õigusabi eest 139,68 eurot, s.o kokku 1187,68 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tuleb H.H-l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb H.H

§ 424lg 2 ja § 422 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud, tsiviilhagi vastavad seaduse nõuetele. Asitõendid: 3 CD plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 7 1-20-5348 Mairi Heinsalu Kohtunik 8