ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 alusel, kuna vaidlustatud ehitusluba on tunnistatud 02.05.2024 kehtetuks. Ühtlasi palus vastustaja jätta menetluskulud kaebajate kanda, sest ehitusluba ei tunnistatud kehtetuks mitte lähtuvalt esitatud kaebusest, vaid Moto kinnistu omaniku taotlusest. 9. Kaebajad märkisid 29.05.2024 seisukohas, et on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel ning ei taotle menetluse jätkamist kehtetuks tunnistatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Samas palusid kaebajad jätta kõik menetluskulud
lg 6 alusel vastustaja kanda, sest esineb põhjuslik seos haldusakti kehtetuks tunnistamise ja kaebuse esitamise vahel. Saue Vallavalitsuse 02.05.2024 korraldus nr 409 on allkirjastatud alles 06.05.2024 ehk samal päeval, kui vastustaja jaoks saabus kaebusele vastamise tähtaeg. Moto kinnistu omanik taotles ehitusloa kehtetuks tunnistamist nimelt põhjusel, et kaebajad pöördusid kohtusse. Poolte vahel on aastaid olnud vaidlus krossiraja õiguspärasuse üle, kuid ehitusloa kehtetuks tunnistamist taotleti alles kohtumenetluse ajal. Haldusakti kehtetuks tunnistamine oli seega tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude
lg 6 alusel vastustaja kanda jätmist ei välista see, et kehtetuks tunnistamise aluseks oli kolmanda isiku taotlus (vt
kommentaarid, lk 397; nt Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määrus nr 3-24-178). 2
lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ning tagastas kaebajatele tasutud riigilõivu 120 eurot ja jättis ülejäänud osas kaebajate menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). Kuna vastustaja on pärast kaebuse esitamist tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks, siis esineb alus haldusasja menetlus
Menetluse lõpetamisega on nõus nii kaebajad kui ka vastustaja. Vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistamise tingis Moto kinnistu ühe omaniku 10.04.2024 taotlus. Kuigi vastustajal oli võimalik tunnistada ehitusluba kehtetuks juba kaebajate vaide alusel, vastustaja seda ei teinud, vaid jättis vaide rahuldamata. Ehitusluba tunnistati kehtetuks alles Moto kinnistu omaniku taotlusest lähtuvalt. Seega ei olnud vastustaja tegevuse ajendiks olev otsustav tegur mitte kohtule kaebuse esitamine, vaid kinnistu omaniku taotlus. Seejuures on Moto kinnistu omaniku taotlus samuti eeldatavalt esitatud mitte kaebajate kohtusse pöördumise tõttu, vaid soovist teha motokrossiga lõpparve. Seda tõendab asjaolu, et kohtumääruse tegemise aja seisuga on Moto kinnistu kinnisvaraportaalis www.kv.ee müügis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 11. L.H, E.I, H.J , Y.L, S.J ja T.U paluvad 23.09.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus jättis kaebajate menetluskulud nende endi kanda, ning teha selles osas uus määrus, millega mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja esindajakulu 1622,60 eurot. Halduskohus on rajanud määruse enda subjektiivsele arvamusele ning on kaebajaid üllatanud. Kaebajad teatasid kohtule, et nõustuvad menetluse lõpetamisega
lg 1 p 4 alusel, paludes ühtlasi jätta menetluskulud
Kaebajad juhtisid tähelepanu, et
-i kommentaaride (lk 397) kohaselt ei ole
lg 6 kohaldamine välistatud, kui haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks on kolmanda isiku taotlus (vt Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrus nr 3-11-2149, p 16). Halduskohus ei ole seda käsitlenud. Põhjuslik seos on ilmselge ka toimingute ajalise järgnevuse põhjal. Kaebus esitati 07.03.2024, halduskohus võttis kaebuse 05.04.2024 menetlusse ja ehitusloa kehtetuks tunnistamise taotlus esitati 10.04.
lg 1 p 4 alusel lõpetamist puudutavas osas on Tallinna Halduskohtu 28.08.2024 määrus jõustunud. Vaatamata sellele, et kaebajad palusid 29.05.2024 seisukohas jätta kõik menetluskulud
lg 6 alusel vastustaja kanda, tuli neil arvestada võimalusega, et kui halduskohus ei nõustu hinnanguga, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, siis jäävad menetluskulud nende endi kanda vastavalt
14. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse
lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud
Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Viidatud sätte alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks ei piisa ainuüksi sellest, et kaebuse eesmärk on saavutatud kohtumenetluse ajal, vaid see peab olema toimunud kohtumenetluse tõttu. Menetluskulude
lg 6 alusel vastustaja kanda jätmine ei oleks põhjendatud, kui kaebaja oleks saavutanud kaebuse eesmärgi ka juhul, kui kaebust poleks esitatud. See võib nii olla näiteks juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Siiski ei pea kaebuse esitamine olema tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis haldusakti või tegi toimingu, mis tingis menetluse lõpetamise. Kui vastustaja tegevus võis olla ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui kaebuse esitamise mõju tema tegevusele oli selgelt vähene ehk kui kohus saab olla veendunud, et vastustaja oleks samal viisil toiminud ka juhul, kui kaebust ei oleks esitatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 323-2652, p 8). 4
-i kommentaaridele (vt K. Palm.
Merusk, I. Pilving (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 397) sisuliselt leidnud, et
lg 6 alusel peab vastustaja kandma menetluskulud ka juhul, kui vastustaja tunnistab vaidlustatud haldusakti kehtetuks üksnes kolmanda isiku taotluse alusel ning on usutav, et kolmas isik taotles haldusakti kehtetuks tunnistamist just kaebuse esitamise tõttu. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu ning seda ei toeta mh kaebajate viidatud kohtulahendis ja õiguskirjanduses väljendatud seisukohad. Menetluskulude
lg 6 alusel vastustaja kanda jätmise aluseks ei saa olla kolmanda isiku tegevus või selle ajendid, vaid üksnes vastustaja tegevus. Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013 määrusest nr 3-11-2149, millele on viidatud ka
-i kommentaarides, tuleneb üksnes see, et
lg 6 kohaldamist ei välista pelgalt asjaolu, et kehtetuks tunnistamine toimus kolmanda isiku taotluse alusel, mida vastustajal ei olnud põhjust jätta rahuldamata, vaid sellises olukorras on vaja sisuliselt hinnata, kas lisaks kolmanda isiku taotlusele võis kehtetuks tunnistamise ajendiks olla ka kohtuvaidlus. Nagu eespool märgitud, ei pea kaebuse esitamine olema
lg 6 kohaldamiseks ainus põhjus, miks vastustaja kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistas. Hinnata tuleb aga just vastustaja tegevuse ajendeid, mitte kolmanda isiku tegevuse / meelemuutuse ajendeid (vrd nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2022 määrus nr 3-21-1950, p 21). Moto kinnistu omaniku 10.04.2024 taotluse esitamine oli vastustaja seisukohalt praegusel juhul uus oluline asjaolu, mis tingis vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise. Eeltoodust lähtuvalt ei oma tähtsust ja pole vaja analüüsida seda, kas C ka tegelikult soovis motokrossiga tegelemise lõpetada ning püstitada kinnistule üksikelamu või milline oli tema eesmärk 10.04.2024 taotluse esitamisel. 16. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud Saue Vallavalitsuse 02.05.2024 korralduse nr 409 (kuigi korraldus vormistati 06.05.2024, on see vastu võetud vallavalitsuse 02.05.2024 istungil – vt Saue Vallavalitsuse 02.04.2025 istungi protokolli nr 19 1 päevakorrapunkt nr 23) andmiseks mingit teist ajendit peale C 10.04.2024 taotluse, mistõttu ei olnud kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine tingitud kaebuse esitamisest. Vaatamata sellele, et EhS § 46 lg 2 p-st 1 tulenevalt oli vastustajal ehitusloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus, tuli tal kaalutlusõigust teostada kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatuga ning taotluse rahuldamisest ei oleks saanud keelduda selleks, et praeguse haldusasja menetlus saaks jätkuda. Saue vald on usutavalt selgitanud, et kui vastustaja pidanuks kaebajate nõuet põhjendatuks, siis oleks Saue Vallavalitsus juba 31.01.2024 vaideotsusega nr 78 vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistanud. Olukorras, kus kaebajad kasutasid vaidemenetluses õigusteadmistega esindajat ja vähemasti osa kaebajatest on Tuula krossirada puudutavaid haldusakte ka varem halduskohtus vaidlustanud (nt haldusasi nr 3-201518), ei saanud kaebajate vastuväited ehitusloa andmisele ega ka kaebusega halduskohtusse pöördumine ja kaebuse menetlusse võtmine olla Saue vallale iseenesest üllatuslikud. Samuti ei ole halduskohus 05.04.2024 määrusega kaebust menetlusse võttes andnud mingeid hinnanguid selle eduväljavaadetele, mis võinuks vastustajat ajendada ehitusluba kehtetuks tunnistama. Kokkuvõtlikult ei ole siinse vaidluse asjaoludel põhjendatud jätta kaebajate menetluskulusid
lg 6 alusel vastustaja kanda, vaid
Menetluskulude hüvitamise eesmärgil oli kaebajatel võimalik minna
lg 2 alusel üle nn jätkutuvastuskaebusele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 määrus nr 3-23-2386, p 20). 17. Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.08.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 1 https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=1142219 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.