) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja avaldused kohtule ja kohtueelses menetluses ei kattu täielikult: - algselt taotles kaebaja võimalust lugeda arvutist kohtupraktikat ja seadusi, esitamata mingeid nõudeid arvuti kasutamise ajale või kestusele; - vaides taotles kaebaja, et tal oleks võimalik tutvuda kohtulahendite ja õigusaktidega nii palju kui selleks vajadus on. Kui lauaarvutit ei ole, siis tuleb kaebajale tagada tahvelarvuti alati kui selleks on vajadus kell 9-18; - kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja tagada talle arvutiruumi kasutamine või tahvelarvuti vastavalt vajadusele iga päev kell 9-
lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtus maksma panna. Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu VangS eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Veebilehed, millele kinnipeetaval on juurdepääs, on sätestatud vangla sisekorraeeskirja § 521 lg 1, nende hulgas on veebilehed, mille kaudu tehakse avalikkusele kättesaadavaks õigusaktid ja kohtulahendid. Kaebajal on eeltoodud sätte alusel õigus nõuda, et talle luuakse võimalus kasutada arvutit talle lubatud veebilehtede lugemiseks. Kaebajale ei tulene ühestki õigusnormist subjektiivset õigust nõuda, et arvuti (interneti) kasutamise võimalus peab olema tagatud talle meelepärasel ajal, kindlas ajalises ulatuses, kaebaja nõudmisel viivitamata vms. Sealhulgas ei ole kaebajal õigust nõuda, et kui ta esitab taotluse arvuti kasutamiseks ajavahemikku kell 9-18 langeval ajaperioodil, siis on arvuti kasutamise võimalus talle alati tagatud. Sarnaselt paljude teiste vangistusseaduses reguleeritud kinnipeetava õigustega (võimalus kasutada telefoni, vaadata telerit, lugeda ajakirjandust, kasutada raamatukogu jne) on tegemist piiratud ressursi jagamise küsimusega ning vangla peab vastavad võimalused looma mõistlikus ulatuses.
lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaidluse esemest. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse seetõttu, et ta ei nõustu selle lahendusega ehk tema kohustamisvaide rahuldamata jätmisega. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel. 3 8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotluse lahendamine 9. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel ei anta riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas arusaadava kaebuse kohtule. Kaebaja on korduvalt iseseisvalt esitanud halduskohtule kaebusi, mida kohus on saanud menetlusse võtta (näiteks kohtuasjad 3-24-2927, 3-24-2668, 3-24-1402). Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (
Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, s.h selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 10. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. 11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (
Kui kaebaja soovib oma nime avaldamist, siis tuleb sellekohane taotlus esitada kohtule enne määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.