Obsah (12)

§ 163§ 423§ 425§ 663§ 177§ 654§ 662§ 371§ 376§ 367§ 168§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-21-9434 Tsiviilasi Osaühingu Prude

põhimõtet, mille kohaselt saab kohus jätta menetluskulud poole kanda, kes ei nõustunud kompromissiga tingimustel, mille sarnase lahendi kohus hiljem teeb (

§ 163lg 2).

1. Puudutatud isik avaldaja hagiavalduses esitatud nõuetega ei nõustunud. Puudutatud isik palus jätta hagiavalduse läbi vaatamata või rahuldamata ja jätta mõlema poole menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik vaidles vastu hagi muutmisele täies ulatuses. Hagiavalduses esitatud nõuded (sh alternatiivsed) ei ole materiaalõiguslikult võimalikud, mistõttu on hagi õiguslikult perspektiivitu ja hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 esitatud nõue on täielikult arusaamatu juba ainuüksi nõude sõnastusest lähtudes. Puudutatud isik taotles tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Asjaõiguses kehtib numerus clausus põhimõte, mis tähendab, et pooled ei või asjaõiguse sisu tehinguliselt muuta, v.a seaduses ettenähtud juhtudel. 2017 sõlmitud servituudilepingu punktide 4.1.2–4.1.6 ja 4.3 kohaselt on servituudi asukohaks punase joonega märgitud maa-ala XXXXXX kinnistu piirides. Lepingu punktid keelavad tegevuse, mis võiks servituudiala ja sellel asuvat teed kahjustada. Vaidlust ei saa olla selle üle, 6 kus ja millistel tingimustel servituuti teostada. Puudutatud isiku tegevus ei ole kuidagi vastuolus servituudilepinguga, samuti puudub põhjus ja ka õigus nõuda servituudi teostamise asukoha muutmist. Asjakohane ei ole AÕS § 180, kuivõrd säte räägib reaalservituudi teostamise viisist, mitte aga asukoha muutmisest. AÕS § 181 lg 1 annab nõudeõiguse muuta reaalservituudi teostamise kohta ainult teeniva kinnisasja omanikule (st puudutatud isikule), mitte valitseva kinnisasja omanikule. Reaalservituudi muutmine ei sõltu valitseva kinnisasja omaniku tahtest. Kui avaldaja leiab, et ta on mingisuguse tehingu tegemisel olnud eksimuses, kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seadus. Samas ei ole avaldaja esitanud ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et ta oli servituudilepingu sõlmimisel olnud mingisuguses eksimuses. Ka ei ole esitatud sellise tehingu tühistamise avaldust. Isegi kui
2. a avaldajapoolne eksimus esines, on tühistamisavalduse esitamise tähtaeg möödunud. Seega seaduse järgi ei ole avaldajal võimalik muuta kokkulepitud servituudi tingimusi. Kui kohus peaks isegi leidma, et esineb mingisugune eeldus ehk erandlik asjaolu uuesti juurdepääsutee kindlaksmääramiseks, ei tähenda see seda, et esineks alus juurdepääsu tingimuste muutmiseks. Juurdepääsu tingimused peavad jääma täpselt selliseks, nagu avaldaja ise nendes
3. mail 2017 kokku leppis. Arusaamatu on see, millisele õiguslikule alusele tugineb hagiavalduse resolutsiooni punktis 1 toodud nõue. Sooritusnõude rahuldamiseks puudub igasugune materiaalõiguslik alus ning tuvastushagi rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Tuvastushagi esitamisel peab olema konkreetne eesmärk. Õigusliku huvi olemasolu ei saa tuvastushagi puhul eeldada, hageja peab põhjendavad asjaolud välja tooma. Lepingu punktid 4.1.4–4.1.6 ei anna alust tõlgenduseks, et puudutatud isik peab oma kinnisasjal taluma kõiki hooldustöid. Servituudilepingu kohaselt puudub puudutatud isikul kohustus nõustuda juurdepääsutee remontimisega. Puudutatud isikul on õigus AÕS § 89 alusel nõuda omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist. Tööde mittelubamine ei saa midagi kahjustada, sh teeservituudi otstarbekohast kasutamist. Hagiavalduses on esitatud sooritusnõue reaalservituudi takistuse kõrvaldamiseks/ reaalservituudi teostaja valduse kaitse nõudes hagiavalduse lisa 1 plaanil märgitud tee osas, mis ei ole aga
4. a sõlmitud servituudilepingu osaks. Reaalservituudi sisu teostamist reguleerivad AÕS §-d 178–1841 ning servituudi teostamise takistamisel on õigustatud isikul AÕS §-s 89 sätestatud õigused. Puudutatud isiku nõue ei ole materiaalõiguslikult võimalik. Sooritusnõue on menetluslikult puudulik ning selle alusel tehtav kohtulahend ei oleks täidetav. Reaalservituut on seatud puudutatud isiku kinnisasjale ning ala on selgelt määratletav. Seetõttu ei ole õige avaldaja väide nagu tal puuduks igasugune juurdepääs oma kinnistule. Puuduvad ka erandlikud asjaolud AÕS § 156 lg 1 kohaldamiseks. Avaldaja on äriühing ning avaldaja kinnistul asub vana saunamaja ehk abihoone, mitte eluhoone. Servituudilepingus kokkulepitud juurdepääs on autoga läbitav. Puudutatud isik ei ole kunagi takistanud servituudi ala kasutamast. Puudutatud isik on servituudi ala aastate jooksul ise parendanud (rajanud truubid, kuivenduskraavid, teinud võsalõikust). Kehtiv servituudiala on hetkel ainuke läbiv tee, alternatiivid ei ole hetkel läbitavad. Puudutatud isik ei nõustu ühegi alternatiivi juures sellega, et tee rajamise ja korrashoiu eest vastutaks avaldaja. Tegemist on puudutatud isiku kinnisomandiga ning teeseadusest tulenevalt on tee rajamise ja korrashoiu kohustus koormatud kinnisasja omaniku kui tee omaniku kohustus, mistõttu kõik tööd teeb puudutatud isik ning avaldaja kohustus on selle eest tasuda (vt eeltoodu kohta näiteks RKTKm 3-2-1-4411, RKTKo 3-2-1-90-11, p 12). Juurdepääsutee täpsemad tingimused on ammendavalt 7 reguleeritud servituudi seadmise lepingus ning avaldajal puudub õiguslik alus reaalservituudi muutmiseks. Avaldaja ei ole mitte kunagi talle teada andnud, et teeservituudi alal oleks vaja teed parandada või oksi lõigata vms. Juurdepääsu vaidluses ei ole võimalik anda avaldajale nö õigust koormatud maatükil ehitamiseks. Seega kõik tee korrashoiuga seotud kulud kannab puudutatud isik, avaldajal saab olla ainult tasu maksmise kohustus. Puudutatud isiku tegevus praegusel juhul ei kahjusta servituudi ala, kuna tööde mittelubamine ei saa eluliselt kahjustada midagi. Täiendavalt, tööde mittelubamine ei takista ka valitsevate kinnisasjade igakordsetel omanikel sõiduteeservituudi otstarbekohast kasutamist, sest teed on endiselt võimalik kasutada. Koostöö servituudi ala hooldamisega seoses tähendab seda, et hooldamise käigus, kui vastav protsess on juba alanud, tuleb teha koostööd. See ei tähenda, et servituudilepingu pooled peaksid nõustuma teise poole igasuguste soovidega remontida vastavat ala, kui tööprotsess ei ole veel alanud. Tulenevalt

§ 423

lg-st 2 ja § 371 lg-st 2 tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata, hagi on õiguslikult perspektiivitu, sest hageja ei ole esitanud hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

1. Maakohus otsustas
2. veebruari
3. a määrusega lahendada tsiviilasi hagita menetluses ja kaasas menetlusse puudutatud isikuna X valla.
4. X vald on seisukohal, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Koostatavas kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus ei ole vaidlusalusesse piirkonda planeeritud avalikku kasutusse määratud erateid. Seal puuduvad juurdepääsu vajavad vaatamisväärsused, puhkekohad, valla hallatavad asutused, vallale kuuluvad tehnorajatised jne, mille olemasolul oleks avalik huvi põhjendatud ning mootorsõidukitega igakülgne piiranguteta juurdepääs vajalik. Koostatavas valla üldplaneeringus näeb vallavalitsus ette juurdepääsu XXXXXXX järve kallasrajale mitteavaliku XXXXXXX järve tee nr 6000348 kaudu. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Maakohus rahuldas
6. juuni
7. a määrusega avalduse osaliselt ning kohustas puudutatud isikut kui XXXXXX kinnistu omanikku hoiduma XXXXXXX vallas, XXXXXXX külas asuva XXXXXX kinnistul asuva ja XXXXXXX kinnistut teenindava tee kasutamise takistamisest, sh lubama XXXXXXX sauna kinnistu omaniku esindajatel teha XXXXXXX sauna kinnistut ning XXXXXX teed ühendava tee korrashoiu- ja ehitustöid, mis muu hulgas hõlmavad servituudi alal teepervede kindlustamist, teekatte paigaldamist. Maakohus tuvastas, et
8. juuni
9. a avaldusele lisatud fotode tegemise ajal ei olnud servituudialal läbitavus (mh mootorsõidukitega) tagatud. Varasemalt oli avaldajal tegelik juurdepääs valitsevalt kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele tagatud alternatiiv A (sinine joon) kaudu. Avaldaja ei saanud pärast servituudilepingu sõlmimist arvestada, et kokkuleppeliselt kasutatava tee asukoht on samas kohas faktilise tee asukohaga (alternatiiv A), sest servituudiala asub teises kohas (alternatiiv B, punane joon). Lepinguosalised avaldasid ja kinnitasid servituudilepingu sõlmimisel, et on tutvunud lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga. Servituut on seatud tähtajatuna ja tasuta. Olukorras, kus servituut on seatud, puudub alus servituudi ala muutmiseks, kuna servituudi viisi ja koha muutmiseks AÕS §-de 180 ja 181 kohaselt on õigustatud isikuks üksnes teeniva kinnisasja omanik, mitte avaldaja. Tegemist ei ole erandjuhtumiga, mille puhul on vajalik valitsevalt kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele mitut juurdepääsu. 8 Maakohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et servituudilepingu lisaks olevas asukohas teed ei olnud ning leping ei näinud tee ehitamist ka ette. Servituut on aga seatud enne kohtusse pöördumist ning juurdepääs avalikult kasutatavale teele on tagatud maastikuvõimekusega mootorsõidukitele. Seega ei ole avaldus lahendatav AÕS § 156 lg 1 alusel, kuna sätte esimene eeldus ei ole täidetud. Parema juurdepääsu rajamise vajadus avalduses toodud asjaoludel ei kaalu üles ja ei too kaasa teeniva kinnisasja omaniku õiguste riivet. Puudub piisav alus ehitada servituudiala välisele alale teed laugema kurvina, kuivõrd avaldaja ei ole õigustatud isikuks esitamaks nõuet servituudi ala muutmiseks AÕS § 181 tähenduses. Avaldaja esimene nõue on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab servituudiala. Kuigi puudutatud isik on osundanud kokkuleppeliselt kasutatava tee (alternatiiv A) olemasolule, on ta pärast avalduse esitamist rasketehnikat kasutades muutnud teenival kinnisasjal olukorda ning alternatiiv A on võrreldes alternatiiviga B sellest erinevas osas täiesti läbimatu. Maakohus veendus paikvaatluse käigus, et alternatiiv B on läbitav nii jalgsi kui ka maastikuvõimekusega mootorsõidukitega. Avaldaja kohtusse pöördumise vajaduse tingis puudutatud isiku soovimatus tegeliku juurdepääsutee rajamises kokku leppida. Servituudilepingu kohaselt on nii valitseva kinnistu kui ka teeniva kinnistu omanikud kohustatud hoiduma teenival kinnistul mistahes tegevusest, mis võiks kahjustada servituudiala ja sellel asuvat teed. Lepingus (p 4.1.2) on kokku lepitud, et teed peab saama kasutada igat liiki mootorsõidukitega, sh rasketehnikaga. Alternatiiv B puhul on võimalik selline tee rajada. Olukorras, kus puudutatud isik toimetas rasketehnikaga teel alternatiiv B, ei tähenda, et servituudialale on tee rajatud. Tulenevalt AÕS § 178 lg-test 1, 2 ja § 179 lg-st 1 on avaldajal õigus rajada servituudialale tee, mida kasutada juurdepääsuks. Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, et servituudileping ei kohusta teeniva kinnisasja omanikku taluma valitseva kinnistu omaniku tehtavaid hooldus- ja remonditöid teenival kinnistul ning et puudutatud isik ei ole lepingut rikkunud. Käesolevalt on alus eeldada puudutatud isiku poolt takistamise kordumist tulevikus, kuigi valitseva kinnisasja omanikul on servituudi olemusest tulenevalt õigus tee ehitamise läbi tagada juurdepääs. Puudutatud isikul on teeniva kinnistu omanikuna kohustus taluda avaldaja tehtavaid töid. Võttes arvesse menetlusosaliste senist suhtlust, ei ole alust eeldada, et juurdepääsutee ehituse võiks erimeelsusi välistavalt korraldada puudutatud isik ise. Seega on põhjendatud puudutatud isiku kohustamine juurdepääsutee rajamise ja selle kasutamise takistamisest hoidumiseks AÕS § 89 ja § 184 alusel. Avaldaja võib keskkonnakitsenõudeid järgides rajada erinevatele mootorsõidukitele tegelikult läbitava juurdepääsu, s.o tee servituudialale. Puudutatud isikul tuleb hoiduda tee kasutamise takistamisest, sh tuleb tal lubada XXXXXXX sauna kinnistu omaniku esindajatel teha XXXXXXX sauna kinnistut ning XXXXXX teed ühendava tee korrashoiu- ja ehitustöid, mis hõlmavad servituudiala teepervede kindlustamist, teekatte paigaldamist. Kohtul puudub vajadus hinnata alternatiivset nõuet ning kinnistusraamatusse kandmise nõuet, samuti määrata juurdepääsutee asukoht. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning teha uus lahend, millega jätta avaldus/hagi täies ulatuses rahuldamata. 9 Maakohus tegi
11. veebruaril 2023 määruse, millega otsustas tsiviilasja lahendada hagita menetluses. Maakohus tõi välja, et avalduses esitatud nõuded on menetluses läbivalt suunatud juurdepääsu saamisele avalikult kasutatavale teele ning sellega seotud küsimuste lahendamisele. Maakohus rikkus menetlusõigust. Maakohus ei teinud

§ 425

ja § 431 kohaselt määrust hageja esitatud haginõuete osas, millised olid menetlusse võetud ning mille üle pooled menetluses ka vaidlesid. Kohus ei saa teha lakoonilist määrust selle kohta, et asi jätkub hagita menetluses.

§ 425

ja § 431 kohase määruse tegemine on vajalik menetluse selguse huvides, et menetlusosalistel oleks selge ülevaade sellest, milliseid nõudeid kohus menetleb. Maakohus on nõude rahuldamisega rikkunud oluliselt menetlusõigust ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Tegemist on negatoornõudega ning sellist nõuet saab menetleda üksnes hagimenetluses. Maakohus lahendas asja aga hagita menetluses ning on rikkunud sellega oluliselt menetlusõigust. Rikkumine on kaasa toonud ebaõige lahendi tegemise. Avaldaja esitas

1. mail 2024 maakohtule lõpliku nõude, milleks oli kohustamisnõue. Kohus rahuldas nõude. Avaldaja
2. mai 2024 menetlusdokumendis ei ole ühtegi viidet negatoornõudele ega ka AÕS §-le 89, kuigi hagejat/avaldajat on menetluse algusest alates esindanud advokaadist esindaja. Avaldaja taotles servituudi muutmist ning menetluse kestel muutis korduvalt oma nõuet. Lõppseisukohtades sedastas avaldaja kokkuvõtvalt, et kohtul tuleks kindlaks määrata tee täpne asukoht ning kohustada puudutatud isikut lubama avaldajal teha ise tee kasutuskõlblikuks muutmiseks ehitustöid. Maakohus jättis
3. märtsi
4. a määrusega puudutatud isiku vastuväite rahuldamata. Maakohus lahendas avaldaja nõude hagita menetluses, kuigi maakohtu jaoks oli nõude sisuks juurdepääsu saamine. Lahendis viitas maakohus esmakordselt AÕS §-le 89 ning sisuliselt rahuldas negatoorhagi. Sellist nõuet tuleb aga lahendada hagimenetluses. Kohus ei ole menetluses kordagi viidanud asjaolule, et menetletakse negatoornõuet ning pooltele ei ole selgitatud selle nõude tõendamise eeldusi. Seega on kohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ja sellega rikkunud menetlusõigust. Puudutatud isik sai alles lõpplahendist teada, et tegemist ei ole juurdepääsu määramise küsimusega, vaid negatoorhagiga. Negatoornõude eeldused ei ole täidetud ja tõendatud. Arusaamatu on see, milles seisneb omandiõiguse rikkumine. Poolte vahel on kehtiv servituudileping ja selle punktides 4.1.2 ja 4.1.3 on sätestatud servituudi sisu. Servituudiala ei tohi kahjustada ja pooled peavad tegema koostööd. Maakohtu lahendist ei ole aru saada, milliseid servituudi tingimusi on puudutatud isik rikkunud. Reaalservituudi sisu on määratud poolte kokkuleppega, millest teine pool ei saa väljuda ning nõuda enamat. Puudutatud isik ei ole servituudis kokkulepitud teed kuidagi kahjustanud ega takistanud selle kasutamist. Avaldaja pöördus kohtusse servituudi muutmise nõudes. Hagiavaldusest saab järeldada, et avaldajale ei sobinud servituudiala asukoht, milles ta ise oli kokku leppinud. Avaldaja ei ole väitnud, et puudutatud isik on takistanud kehtiva servituudiala kasutamast. Avaldaja väiteks oli, et tal on õigus nõuda servituudilepingus kokkulepitust erinevat teed remontida ja korrastada. Selline nõue on aga alusetu, kuna AÕS §-d 180 ja 181 annavad aluse teeniva kinnisasja omanikule servituudi muutmiseks ning valitseva kinnisasja omanikule seadus sellist võimalust ette ei näe. Vaidlust ei saa olla selles, et juurdepääsutee on olemas. Menetluse vältel korraldas maakohus kaks väljasõiduistungit ning on teed näinud. Avaldaja ei ole kordagi väitnud, et teed ei ole ning ta ei ole ka kohtusse pöördunud tee rajamise nõudes. Tee on olnud kogu aeg olemas selles kohas, nagu see lepiti kokku servituudilepingus. 10 Negatoorhagi rahuldamine on võimalik üksnes olukorras, kui eksisteerib kestev tegu või tegevusetus, mille lõpetamist saab nõuda. Jääb arusaamatuks, milles seisneb puudutatud isiku kestev tegu või tegevusetus. Puudutatud isik ei ole servituudilepingut rikkunud ning kõik sellekohased väited on tõendamata. Servituudilepingus ei ole kokku lepitud, et valitseva kinnisasja omanikul on õigus paigaldada teekatet. Maakohtu lahend annab aga avaldajale sisuliselt õiguse rajada asfaltkattega tee. Maakohtu lahendi resolutsioon on sõnastatud üldiselt ja abstraktselt ega ole seetõttu ka täidetav. Ebaõige on ka menetluskulude jaotus, mille kohaselt jäid menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja õigusabikulud oleks olulisel määral väiksemad olukorras, kus ta oleks esitanud kohe õige nõude. Avaldaja nõuded on olnud alates kohtusse pöördumisest perspektiivitud. Maakohus oleks pidanud haginõuete osas tegema

§ 425

/§ 431 kohase määruse ning sellest tulenevalt jätma kõik haginõudega seotud menetluskulud avaldaja kanda. AVALDAJA SEISUKOHT

1. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole menetlusõiguse norme rikkunud. Puudutatud isik sai aru, et avaldaja pöördus kohtusse reaalse juurdepääsutee saamiseks. Servituudilepingus kokkulepitud tee asukohas oli rohtunud jalgrada. Puudutatud isik hävitas menetluse ajal seni kasutatud ajaloolise juurdepääsutee. Maakohus menetles asja põhjalikult, selgitades asjas olulisi küsimusi ning võimaldas menetlusosalistel esitada nii sisulisi kui ka õiguslikke seisukohti. Menetluses tuli lahendada küsimus, kas avaldajale tuleb anda juurdepääs AÕS § 156 alusel alternatiiv A kaudu või AÕS §-de 89 ja 184 alusel alternatiiv B kaudu. Menetluse ajal ei olnud teada, millisel õiguslikul alusel kohus avalduse lahendab. Suurem menetluslik viga võib olla hagita asja lahendamine hagimenetluses kui vastupidi ning seda eelkõige isikute õiguste tagamisest lähtuvalt. Avaldaja hinnangul lahendas kohus asja õigesti hagita menetluse sätete kohaselt, andes menetlusosalistele sellest ka selgelt teada. Puudutatud isik pidi arvestama, et õigust kohaldab kohus ning seda sõltumata menetlusosaliste väidetest. Puudutatud isik keskendus vaidluses üksnes menetlusõiguslikele küsimustele ning ei väljendanud konkreetset seisukohta, millistel tingimustel peaks avaldaja juurdepääs oma kinnistule toimuma. Avaldaja ei nõustu ka puudutatud isiku väitega selle kohta, et maakohus oleks pidanud tegema määruse avaldaja nõuete läbivaatamata jätmise kohta. Eelkõige puudutab see hagiavalduses esitatud nõuet nr 1, mis aga muutus menetluse käigus mõttetuks, kuna puudutatud isik likvideeris alternatiiv A asukohas olnud tee. Avaldaja ei soovinud niivõrd muudatusi registris, kui saada oma kinnistule reaalset juurdepääsuteed. Seega avaldaja täpsustas oma nõuet õiguslikus mõttes ning seda tulenevalt puudutatud isiku käitumisest, esitades alternatiivse nõude alternatiiv B asukohas. Avaldaja ei ole nõudeid muutnud. Põhjendatud on servituudilepingust tuleneva nõude rahuldamine. Servituudilepingu lisas on küll märgitud tee asukoht, kuid selles kohas looduses asuv tee ei ole servituudilepingus sätestatud viisil ega otstarbel kasutatav. Sellega, et puudutatud isik ei luba teha vajalikke teetöid, takistab ta avaldajal tee kasutamist. Puudutatud isik on selliselt rikkunud servituudilepingu punkti 4.1.2 ning koostöö kohta käivat punkti 4.1.
2. Avaldajal on õigus nõuda lepingu täitmist – nõuda, et puudutatud isik taluks avaldaja tehtavaid vajalikke tegevusi servituudist tuleneva õiguse kasutamiseks (tee ehituseks ja korrashoiuks). 11 Puudutatud isik ei ole kolme aasta jooksul teinud teed ega lubanud seda teha ka avaldajal. Sellega on puudutatud isik näidanud, et tema hoiduma kohustamiseks esineb alus. Avaldaja hinnangul on kohtulahendi resolutsioon piisavalt selge, arvestades tehtavate tööde sisu. Avaldaja on menetluse alguses avaldanud, et soovib rajada kruusakattega tee, samas ei ole välistatud, et tulevikus tekib sobivamaid teekattematerjale. Konkreetset teekattematerjali pole kohtul mõistlik määrata. Menetluskulud jättis kohus õigesti poolte kanda. Avaldaja taotleb täiendavate tõenditena asja materjalide juurde fotode võtmist. Fotod iseloomustavad tee seisundit fotode esitamise ajal. Iseloomustava materjalina on lisatud ka video selle kohta, et tee ei ole läbitav isegi jalgrattaga.
3. X vald jäi varem esitatud seisukoha juurde.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus lubas avaldajal teha igakordselt XXXXXXX sauna kinnistut ning XXXXXX teed ühendava tee korrashoiu- ja ehitustöid, ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega: - jätab avalduse osaliselt, tuvastada kohtuotsusega puudutatud isiku kohustus anda nõusolek XXXXXXX vallas, XXXXXXX külas asuva XXXXXXX sauna kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) esimesse jakku ning XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) kolmandasse jakku
2. mail 2017 sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel kantud reaalservituudi asukoha muutmiseks ja asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega, läbi vaatamata. - rahuldab avalduse osaliselt ja annab avaldajale ühekordse õiguse ehitada välja
3. mai 2017 reaalservituudi lepingu ja asjaõiguslepingu alusel XXXXXXX sauna kinnistut (registriosa nr XXXXXXXX) ning XXXXXX teed ühendav servituudialal asuv tee. Tee peab olema läbitav jalgsi ja mistahes sõiduvahendiga, sealhulgas rasketehnikaga. Puudutatud isikul on tee väljaehitamiseks vajalike tegevuste osas talumiskohustus. - ülejäänud osas jääb avaldus rahuldamata. - menetluskulud maakohtus jaotada järgmiselt: puudutatud isiku menetluskuludest 60% tuleb jätta avaldaja kanda ja ülejäänud puudutatud isiku ning avaldaja menetluskulud nende endi kanda. X valla menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. - menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 177lg-s 2 ettenähtud korras pärast lõpplahendi jõustumist.

Määruskaebus rahuldatakse menetlusosaliste endi kanda. osaliselt. Menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad 14. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 15. Ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 alusel asja materjalide juurde avaldaja määruskaebuse vastusele lisatud video ja fotod. 12 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui tegi asjas sisulise lahendi.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 423

lg 2 p-s 2 sätestatu on ka hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks

§ 371lg 2 p 2 kohaselt.

Kontrollides hagi menetlusse võtmisest keeldumise õigsust, on Riigikohus korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. Sarnaselt

§ 371

lg 2 p-s 2 sätestatule annab

§ 423

lg 2 p 2 kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa ka

§ 423

lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt ka RKTKm 18.11.2013, 3-2-1120-13, p 12). Sarnaselt

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisele on ka

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKo 31.01.2008, 3-2-1-134-07, p 13; RKTKm 11.12.2013, 3-2-1139-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et kohus ei saa hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta, kui hagi perspektiivikuse üle ei ole võimalik otsustada tõendeid hindamata (vt RKTKm 22.01.2025, 2-23-12244, p 14; RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 20). Hagi(avalduse) kohaselt oli teenivale kinnisasjale seatud servituut, kuid tegelikkuses kasutati avaldaja kinnisasjale jõudmiseks servituudialalt väljuvat, ajalooliselt kujunenud juurdepääsuteed. Servituudialal olevat teed ei kasutatud, sest seda ei olnud. Servituudialale märgitud tee oleks tulnud hagiavalduse p 2.1.5, 2.4.7 kohaselt välja ehitada. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja kohtusse pöördumise vajaduse tingis osaliselt puudutatud isiku soovimatus tee rajamises ehk tegeliku juurdepääsu rajamises kokku leppida. Arvestades tsiviilasja asjaolusid oleks hagi(avalduse) läbi vaatamata jätmine pelgalt puudutatud isiku vastuväiteid arvestades olnud põhjendamatu. Ainuüksi asjaolu, et servituudilepingu muutmist saab nõuda vaid teeniva kinnisasja omanik, ei ole aluseks jätta hagi(avaldus) läbi vaatamata. Olukorras, kus asjaoludest nähtuvalt esineb vaidlus teeservituudi üle, ei saa automaatselt välistada AÕS § 156 alusel nõude esitamist. Nõuded saab kohus lahendada sisulise lahendiga kõiki asjaolusid ja tõendeid hinnates. 17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita, et maakohus lahendas tsiviilasja hagita menetluses. Avaldaja pöördus kohtu poole enda kinnisasjale juurdepääsu saamiseks olukorras, kus puudutatud isiku ehk teenivale kinnisasjale oli seatud teeservituut, kuid see ei taganud nõuetekohast ligipääsu avaldaja kinnistule. Vaatamata menetluse ajal kinnisasjal toimunud muutustele ei pidanud maakohus menetlusliiki asja sisuliseks lahendamiseks uuesti muutma. 18.

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Lõike 4 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hageja esitas esialgu kohtule reaalservituudi asukoha muutmise nõude ja nõude tuvastada puudutatud isiku kohustus taluda juurdepääsu tee remontimist avaldaja poolt. Alternatiivselt nõudis avaldaja ligipääsu avalikule teele AÕS § 156 alusel. Avaldaja esitas 27. detsembril 2021 taotluse vaadata asi läbi hagita menetluses ja esitas avalduse nõuete muutmiseks, sest 13 puudutatud isik muutis soovitud tee menetluse ajal kasutuskõlbmatuks. Avaldaja täiendas oma nõudeid sellega, et kohustada puudutatud isikut taastama kasutuskõlbmatuks muudetud tee. Samuti täiendas avaldaja oma alternatiivset nõuet, paludes kohustada puudutatud isikut taastada kasutuskõlbmatuks muudetud tee. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada avaldaja nõuete täiendamist nõuete muutmiseks

§ 367lg 1 tähenduses.

Avaldaja nõuete täiendamine läheb

§ 367

lg 4 p 2 kohaldamisalasse, milleks ei ole kohtu ega puudutatud isiku nõusolek vajalik. Nõude laiendamine oli vajalik tulenevalt puudutatud isiku käitumisest. Avaldaja esitas

1. mail 2024 avalduses oma lõplikud nõuded, millest maakohus asja lahendamisel lähtus. Avaldaja selgitas, et ta taotleb esimese alternatiivina puudutatud isiku kohustamist hoiduma avaldaja takistamisest teha vajalikke tee ehitustöid (AÕS § 178 lg 1 ja § 179 lg 1, samuti AÕS § 44 lg 1). Teise alternatiivina on avaldaja taotlenud juurdepääsu AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja hinnangul olid samad nõuded (küll tee asukoha alternatiiv A osas) esitatud juba ka
2. juuni
3. a avalduses. Avaldaja tõi välja, et ta ei taotle servituudilepingu muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamist, et servituudilepingu lisaks 1 olev plaan asendada, sest alternatiiv A teed enam ei ole. Avaldaja soovib, et kohus määraks kindlaks tee täpse asukoha servituudiala laiendamise kaudu ja kohustaks puudutatud isikut lubama avaldajal teha ise tee kasutuskõlblikuks muutmiseks ehitustöid. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikut taluma avaldaja tehtavaid ehitustöid kohtulahendiga. Avaldaja soov ei ole menetluse kestel muutunud, välja arvatud see, et algselt taotles avaldaja teed selle endises asukohas (alternatiiv A), kuid pärast selle puudutatud isiku poolt looduses kaotamist on avaldaja nõus ka alternatiiviga B koos kurvi laugemaks muutmisega. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldaja ei soovinud enam esialgu esitatud nõude, st tuvastada puudutatud isiku kohustus anda nõusolek servituudijärgse tee asukoha muutmiseks ja vastava tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks, lahendamist, tulnuks maakohtul selle nõude osas jätta avaldus läbi vaatamata ka olukorras, kus ta on menetlusosalistele teatanud, et lahendab vaid avaldaja viimases menetlusdokumendis esitatud nõudeid (dtl 474). Ainuüksi selles osas menetlusnormi rikkumine ei too kaasa maakohtu lõpplahendi tühistamist, kuid võib lõpptulemusena mõjutada menetluskulude jaotust (vt määruse p 20). Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, jättes läbi vaatamata avaldaja taotluse tuvastada kohtuotsusega puudutatud isiku kohustus anda nõusolek XXXXXXX vallas, XXXXXXX külas asuva XXXXXXX sauna kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) esimesse jakku ning XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) kolmandasse jakku
4. mail 2017 sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel kantud reaalservituudi asukoha muutmiseks ja vastava tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks. Ülejäänud osas leiab ringkonnakohus, et avaldaja on oma põhinõuet muutnud tulenevalt asjaolude muutumisest. Ringkonnakohtu hinnangul esinevad põhinõude muutmisega nõustumiseks

§ 376

lg 2 tähenduses mõjuvad põhjused – senises menetluses esitatud asjaolud ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Vaidluse põhisisuks on olnud avaldajale läbitava tee võimaldamine. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluse jooksul asjaolud palju muutunud, mistõttu maakohtule menetluslike etteheidete tegemine ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Võimalikud menetluslikud rikkumised ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vaidlust enam servituudiala piiride üle. Vaidlus on selle üle, kelle õigus ja kohustus on servituudialal tee välja ehitada ja seda korras hoida, kui sellekohane kokkulepe servituudilepingus puudub. Kui vastav ainuõigus ja kohustus on puudutatud isikul, siis kas ja millal võib avaldaja ise vajalikke töid tegema hakata. 14 Avaldaja soovib kasutada servituudialal olevat teed oma kinnistuni jõudmiseks, kuid avaldaja hinnangul ei vasta tee servituudilepingus kokkulepitud läbitavuse nõuetele. Puudutatud isik ei ole servituudialal teed välja ehitanud ja ei luba ka avaldajal teed parandada ega ehitada. Puudutatud isik on seisukohal, et ainult temal on õigus servituudialal parendustöid teha ning puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. AÕS § 178 lg 1 järgi annab reaalservituut õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 178 lg 2 järgi tuleb reaalservituuti teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Seega on oluline servituudi sisu (ulatuse) tõlgendamisel lähtuda servituudi kokkuleppes kokkulepitust. Arvestada tuleb ka sellega, et lõige 3 näeb ette, et valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist. Servituudilepingu (dtl 35–36) p 4 kohaselt on XXXXXX kinnistule seatud valitsevate kinnistute kasuks sõiduteeservituut järgmise sisuga: (4.1.1) sõiduteeservituut seatakse tähtajatuna ja tasuta; (4.1.2) valitsevate kinnistute igakordsetel omanikel ja teistel isikutel, kellel on vajalik juurdepääs valitsevatele kinnistutele, on õigus käia jalgsi või sõita mistahes sõiduvahendiga, sealhulgas rasketehnikaga, valitsevatele kinnistutele üle teeniva kinnistu viivat sõiduteeservituudi ala; (4.1.3) sõiduteeservituudiga koormatud alaks loetakse teeniva kinnistu ala, mis on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil /--/; (4.1.4) valitsevate kinnistute omanikud ja teeniva kinnistu omanikud on kohustatud hoiduma teenival kinnistul mistahes tegevusest, mis võiks kahjustada servituudi ala ja sellel asuvat teed; (4.1.5) teeniva kinnistu omanikud on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistab valitsevate kinnistute igakordsetel omanikel sõiduteeservituudi otstarbekohast ja sõiduteeservituudi sisule vastavat kasutamist; (4.1.6) valitsevate kinnistute omanikud ja teeniva kinnistu omanik kohustuvad tegema koostööd servituudi ala hooldamise korraldamisega seoses. Servituudilepingu p 4.3 kohaselt ei soovinud pooled muudes reaalservituudi sisu puudutavates küsimustes selles lepingus kokku leppida. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et avaldaja õigus servituudialal olev tee välja ehitada tuleneb AÕS § 178 lg-test 1 ja 2 ning § 179 lg-st
2. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendamise sisukohalt oluline tuvastada, kas servituudilepingus märgitud tee on olemas (mis ulatuses) ning läbitav jalgsi või mistahes sõiduvahenditega, sh rasketehnikaga (servituudi lepingu p 4.1.2). Kui teed ei ole olemas või see pole läbitav servituudilepingus märgitud viisil, tuleb hinnata, kas servituudileping reguleerib selle ehitamise ja korrashoiu tingimusi ja viisi. Ringkonnakohus leiab, et servituudileping ei reguleeri servituudialale tee väljaehitamist ega seda, kelle kohustus on teed hooldada (sh parendustöid teha). Tsiviilasja materjalide kohaselt ei olnud servituudilepingus märgitud juurdepääsutee lõpuni välja ehitatud. Juurdepääsuna valitseva kinnistuni kasutati teist teed, mille kasutamine muutus menetluse ajal võimatuks ja selle kasutamise õiguse osas vaidlust poolte vahel enam ei ole. Servituut on seatud tähtajatuna ja see on tasuta. Servituudilepinguga määratud tee on eratee ning ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et üldiselt võib eeldada teeniva kinnisasja omaniku õigust ja kohustust hoida korras tema kinnisasja läbiv eratee, kui pooled ei ole teistmoodi kokku leppinud. Ringkonnakohus leiab, et servituudialal oleva tee seisukord on tuvastatav maakohtu paikvaatuse protokollidest. Seega lähtub ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel asjaolust, et tee on läbitav vaid jalgsi ja maastikuvõimekusega sõiduautodega. Kuna selline sõidutee ei vasta teeservituudi tingimustele (servituudilepingu p 4.1.2), on puudutatud isik rikkunud servituudilepingut. Rikkumine saab seisneda ka tegevusetuses. Puudutatud isiku tegevus või tegevusetus, mis ei taga servituudialal nõuetekohast 15 kasutuskõlblikku teed, rikub avaldaja õigusi servituudiala kasutamiseks selles ettenähtud tingimustel. Avaldajal peab olema õigus nõuda tee rajamist/ korda tegemist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108) ning kui puudutatud isik seda ei tee, siis võimalust endal vajalikud tööd teha (VÕS § 114 lg 4). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas, et arvestades tsiviilasja asjaolusid on alus eeldada, et puudutatud isiku tegevusetus jätkub ka tulevikus. Olukorras, kus puudutatud isik on järjepidevalt väitnud, et temal on ainuõigus ja -kohustus tee ehitada/korras hoida, kuid ei ole sõidutee nõuetele vastavusse viimiseks vajalikke tegevusi ette võtnud ka menetluse ajal, ning arvestades senist suhtlust, ei ole alust eeldada, et juurdepääsutee ehituse võiks erimeelsusi välistavalt korraldada asjast puudutatud isik mõistliku aja jooksul kohtulahendi jõustumisest. Seega määrusega täiendava tähtaja määramine tee väljaehitamiseks puudutatud isikule ei ole asjaolusid kogumina arvestades põhjendatud. Põhjendatud on rahuldada avaldaja nõue võimaldada avaldajal tee-ehitustööd endal teha ning sellises olukorras tekib puudutatud isikul talumiskohustus avaldaja tehtavate tööde osas. Maakohtu määrusega on antud avaldajale õigus tee välja ehitada ning arvestades määruse sõnastust puudutab see ka tulevikus tehtavaid igakordseid tee korrashoiu- ja ehitustöid. Ringkonnakohus leiab, et sellise laiaulatusliku õiguse andmine avaldajale ei ole asjaoludega põhjendatud, sest puudutatud isik on rikkunud kohustust nõuetekohane tee välja ehitada. Ringkonnakohus annab avaldajale ühekordse õiguse servituudialale märgitud tee välja ehitada. Tee peab olema läbitav jalgsi ja mistahes sõiduvahendiga, sealhulgas rasketehnikaga. Puudutatud isikul on tee väljaehitamiseks vajalike tegevuste osas talumiskohustus. Välja ehitatud tee hooldamisel peavad pooled tegema koostööd tulenevalt servituudilepingu punktist 4.1.
3. Seega ülejäänud osas tuleb jätta avaldus rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku väide, et p 4.1.6 sätestatud koostöö kohustus puudutab seda hetke, kui töödega on alustatud, ei ole põhjendatud. Selliselt tõlgendades ei olegi pooltel võimalik koostööni jõuda. Tee hooldamine ei ole ühekordne kohustus. Ringkonnakohus märgib, et kinnistusraamatu andmetel on alates
4. juunist 2021 puudutatud isikule I kuuluva XXXXXX kinnistu (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) registriosa number XXXXXXXX (varasema registriosa numbri XXXXXXXX asemel).
5. Ringkonnakohus tühistab määruse menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt läbi vaatamata ja rahuldab avalduse maakohtuga võrreldes väiksemas ulatuses, on põhjendatud muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 172

lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades avaldaja avalduse osalist läbi vaatamata jätmist ja avalduse ülejäänud osas osalist rahuldamist, on asjaolusid arvestades põhjendatud jätta puudutatud isiku menetluskuludest 60% avaldaja kanda (

§ 168lg 2 ja § 172 lg 1 teise lause alusel).

Ülejäänud puudutatud isiku ja avaldaja menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. X valla menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

1. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud määruskaebemenetluses jätta menetlusosaliste endi kanda. 16
2. Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes

§ 177

lg-st 2 määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist (vt RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25). (allkirjastatud digitaalselt) 17