) § 635 kohase täitmisnõude, mille rahuldamise eeldused ei ole täidetud (töö ei ole valmis). Vastupidiselt kokkulepitule ei 2 rajanud hageja kostja kinnistule toimivat puurkaevu koos kaheaastase garantiiga, töö ei ole teostatud, veel vähem üle antud ja vastu võetud. Isegi kui tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks (millega kostja ei nõustu), tuleb hagiavaldus jätta siiski rahuldamata põhjusel, et tööd ei vastanud lepingutingimustele.
Toimiva puurkaevu asemel on rajatud vaid üks ebaseaduslik teadmata sügavusega puurauk ning seegi on nõuetekohaselt tamponeerimata. Hageja nõude maksmapanek sellises olukorras on välistatud. Kostja oli sunnitud tellima puuraugu seadustamise ja puurkaevu ehitustööd kolmandatelt isikutelt. MAAKOHTU LAHEND
Leping sõlmiti suuliselt. Kostja on menetluses väitnud, et leping sõlmiti 2022 märtsis ning selle sisuks oli, et talle rajatakse puurkaev. Hinna osas on kostja välja toonud, et tegemist oli fikseeritud hinnaga – 4500 eurot (sh nii puurimistööd kui ka seadmed), kokkulepet sügavusmeetri järgi tasumiseks ei olnud. Hageja märkis hinna kokkuleppe kohta, et esialgu räägiti sellest, et kaevu on vaja. SIA Silver Veini esindaja vaatas võimalikke kaardimaterjale, aga lõplik hind pidi kujunema reaalsete tööde tegemisel kui vesi vastu tuleb, sest tegelik sügavus võib plaanimaterjalist erineda. Tööde käigus selgus, et vaja on puurida 110 meetrit ja tekkis vaidlus hinna üle. Hageja juhatuse liige A. Jekabsons küsis 60 eurot meetri kohta, aga siis vaieldi selle üle ja lõpuks lepiti kokku 55 eurot/meeter puurimine. Sellele pidi lisanduma pumba ja lisaseadmete maksumus summas 500 €. Kohtule esitanud poolte telefonikõnede väljavõtetest koos nende osaliste stenogrammidega nähtub, et algselt kokku lepitud hinda täpsustati
lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (
lg-d 4 ja 5).
Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks
Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda
Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud poolte vahel kokkulepet tööde osadena üle andmiseks.
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohtu hinnangul ütles kostja poolte vahel sõlmitud ning
Kuigi käesoleval ajal on kostja märkinud, et ei ole lepingut üles öelnud, saab
lg 2 sätestab, et
lg 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Poolte selgitustest nähtub, et lõpuni puurkaevu rajamisega ei jõutudki kuna tekkis vaidlus tasu suuruse üle. Asja materjalide hulgas ei ole tõendeid, mis kinnitaks kostja etteheiteid puuduste kohta. Ka kohtule esitatud telefonikõnede väljavõtetest ei nähtu, et kostjal oleks olnud hagejale töö kvaliteedi osas pretensioone, vaid etteheited puudutavad tasu ja selle mittemaksmist. Asjaolu, et esialgu pumbates ei tulnud puhast vett, ei viita lepingu rikkumisele olukorras, kus enne kui hageja sai tööd lõpetada, nõuti tema kinnistult lahkumist ja öeldi seega leping üles tulenevalt erimeelsustest tasumisele kuuluva summa osas. Ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 p 1 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. Seda, et pooltevahelise lepingu 4 osaks oleks mingid (täitmata) erikokkulepped töödega seonduvate lubade osas, materjalidest ei ilmne. Kuna lubade tagamise kohustus on seadusest tulenevalt omanikul, siis ei saa töö töövõtjale etteheidetavaks töö puuduseks pidada vajalike lubade puudumist. Seega ei ole tõendeid selle kohta, et töövõtja oleks lepingut rikkunud. Vastavalt
lg-le 1 on hagejal õigus saada tasu tööde eest, mis ta tegelikkuses oli lepingu ülesütlemise ajaks ära teinud. Praegusel juhul on selliseks tööks puuraugu puurimine sügavusmeetri hinna arvestuse alusel vastavalt
Kohtuotsus 5 oli selles osas ka üllatuslik. Kohtu menetlusõigusõiguse normide rikkumine viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja ütles töövõtulepingu 7. septembril 2022 üles (TsMS § 232 lg 1 rikkumine). Kostja ei ole lepingut kunagi üles öelnud ja vastupidist järeldust teha ei saa. Maakohus leidis, et kuna kostja nõudis hageja juhatuse liikme lahkumist kostja kinnistult, tuleb seda tõlgendada selliselt, et kostja on lepingu erakorraliselt üles öelnud. See ei vasta tõele ei faktiliselt ega ka õiguslikult. Kooskõlas TsÜS § 75 lg 1 esimese lausega on kostja hinnangul selge, et kumbki pool ei saanud mõista kostja käitumist lepingu erakorralise ülesütlemisena. Kooskõlas TsÜS § 75 lg 1 esimese lausega on kostja hinnangul selge, et kumbki pool ei saanud mõista kostja käitumist lepingu erakorralise ülesütlemisena. Menetluses kogutud tõendid kinnitavad, et kostja soovis hagejaga läbirääkimisi pidada, st lepingu täitmisega lõpuni jõuda, ent hageja keeldus sellest. Praegusel juhul ei olnud kinnistult lahkuma survestamine käsitletav erakorralise ülesütlemisena, kuna sellest ei saa järeldada kostja tahet vabastada hagejat edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest (
ÜS § 69). Selguse ja konkretiseerituse kriteeriumid ei ole täidetud. Kuigi maakohus tugines oma otsuses TsÜS § 68 lg-le 3 ja TsÜS § 75 lg 1 teisele lausele, siis mitmed asjaolud nii eraldi kui ka koos annavad aluse järelduseks, et kostja ei öelnud lepingut üles, vaid lahkumiskäsk oli seotud üksnes sooviga lõpetada A. Jekabsoni probleemne käitumine. Kostja käitumist 7. septembril 2022 saab tõlgendada üksnes nii, nagu see ka tegelikult oli – väljapressiva ja agressiivse käitumise mittetolereerimisena ja konflikti kiire lahendamise soovina, et hiljem pingete lahtudes töödega jätkata. Lepingu erakorralise ülesütlemise tahet kostja käitumisest ei järeldu. Leping on tänaseni kehtiv, seda pole üles öeldud ning tasunõue pole mitte üheski osas sissenõutavaks muutunud. Menetlusõiguslikud rikkumised on tinginud materiaalõiguse normi (
Maakohus rahuldas hagi
Nagu eelnevalt selgitatud, ei öelnud kostja kui tellija töövõtulepingut üles. Niisiis ei ole ka
lg 1 teise lause kohaldamise eeldused täidetud ja hagi ei oleks tohtinud rahuldada, sõltumata sellest, kas ja milline hinnakokkulepe tuleks kehtivaks lugeda (4500 eurot, 5000 eurot või 6500 eurot). Otsus tuleb seetõttu vastavas osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, sest hagejal ei ole sissenõutavaks muutunud täitmisnõuet, mida saaks esitatud hagi pinnalt rahuldada. Juhul, kui kostja olekski lepingu 7. septembril 2022 üles öelnud (mida ta ei teinud), oleks hageja tasunõude rahuldamine siiski välistatud
Kostja on toonud menetluses esile mitmeid lepingurikkumisi, mis annaksid alust
Hagi rahuldamine on välistatud ka
Esiteks ei teavitanud hageja kui valdkonnas tegutsev professionaal kostjat puurkaevule kohalduvatest õigusaktide nõuetest ega sellest, et tal pole Eestis hüdrogeoloogiliste tööde teostamise luba. Niisiis tegi hageja kostja kinnistule ebaseadusliku puuraugu. See on käsitletav töö lepingutingimustele mittevastavusena
Hagejal oli
lg 2 p-st 3 tulenevalt kohustus tagada, et tema poolt teostatud tööd vastavad õigusaktide nõuetele. Seda põhimõtet ei väära ka maakohtu otsuses tehtud viide EhS § 19 lgle
Lisaks jättis maakohus välja selgitamata, milline oli poolte algne hinnakokkulepe – kas 55 eurot meetri eest, nagu väitis hageja või fikseeritult 4500 eurot. Sellega rikkus maakohus TsMS § 438 lõiget 1 rikkumisena. Lisaks on kohus jätnud analüüsimata pea kõik kostjat soodustavad tõendid, nt kostja kinnituse hagejale, et ta maksab kõikide tehtud tööde eest. 6 Kostja jääb kõigi varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde neid üksikasjalikult kordamata. Kui kohus oleks lahendanud asja õigesti ja analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, oleks ta pidanud jõudma järeldusele, et hageja on lepingut algusest peale rikkunud ja tasunõude rahuldamiseks alused puuduvad.
Maakohus saatis pooltele
septembril 2022 kl 14.59 toimunud telefonikõnes ning samal päeval hiljem kinnistul toimunud kohtumisel hageja juhatuse liikmele avaldatust võib mõistlikult järeldada kostja tahet pooltevahelise lepingu lõpetamiseks, mis on
Ringkonnakohtu hinnangul ei toeta asja materjalid kostja seisukohta, justkui poleks lepingut üles öeldud ja see oleks tänaseni kehtiv. 8.1.1. Tahteavalduse võib isik TsÜS § 68 lg 1 järgi teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne, st väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine toimub samuti vastava avalduse tegemisega teisele poolele (
Lepingust taganemiseks ega lepingu ülesütlemiseks ei ole kehtestatud seadusest tulenevat vorminõuet. Senise kohtupraktika põhjal on nii taganemine kui ülesütlemine võimalik ka konkludentselt, seega võib taganemise või ülesütlemise tahe ilmneda isiku tegevusest (nt RKTKo 19.04.2006, 3-2-1-29-06, p 20; 22.12.2009, 3-2-1-143-09, p 14). 8.1.2. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kuid seda juhul, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust sama lõike teise lause alusel tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja väidab, et tal puudus tahe töövõtulepingu lõpetamiseks ning ta tegelikult palus kinnistult lahkuda hageja juhatuse liikmel A. Jekabsonsil, mitte töömeestel. Tahteavalduse tegija tegelik tahe on TsÜS § 75 lg 1 esimese lause järgi määrav ainult tingimusel, et teine pool seda tahet teadis või pidi teadma. Kuna teisele isikule tehtud tahteavaldused vajavad üldjuhul vastuvõtmist (TsÜS § 69), siis mõjutavad need otseselt tahteavalduse saaja õigusi (praegusel juhul lepingu lõpetamine ülesütlemisega), mistõttu on õigustatud üksnes sellise tahte arvestamine, mida oli võimalik tahteavaldusest objektiivselt järeldada. Tahteavalduse saaja teadma pidamise tuvastamisel tuleb
lg 4 alusel hinnata, kas saaja oli raskelt hooletu nende asjaolude suhtes, mis võimaldasid tahteavalduses sisalduvast tahtest aru saada. 8.1.3. Praeguses asjas ei pidanud hageja ringkonnakohtu arvates aru saama, milline on kostja tegelik tahe ja hageja teadmine kostja tahtest ei ole tõendamist leidnud. Seetõttu tuleb kostja kõnealust tahteavaldust tõlgendada TsÜS § 75 lg 1 teise lause järgi. Sellisel tõlgendamisel ei ole määrav enam kummagi poole tegelik tahe. Määrav on tahteavalduse objektiivne tähendus ehk see, kuidas oleks tahteavaldusest aru saanud sarnane heas usus tegutsev mõistlik isik, võttes arvesse kõiki tahteavalduse tegemisega seotud asjaolusid (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2023, § 75 komm 3.2.2).
lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevusvõi kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 8.1.
lg-st 1, mis annab tellijale õiguse töövõtuleping igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et
lg 1 teise lause järgi ei vabasta lepingu ülesütlemine tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest, st töövõtjal on jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vastavate kokkulepitud tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama eelkõige tellija. Kostja leiab, et maakohus on vastuolus TsMS § 4 lg-s 1, § 5 lg-tes 1 ja 2 ja § 436 lg-s 4 sätestatuga asunud
lg 1 kohaldamisel ise faktilisi asjaolusid tuvastama ning poolte esile toodu põhjal ei oleks
Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. 8.2.1. Hagi aluseks on hagiavalduses esitatud asjaolud eluliste sündmuste kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (TsMS § 363 lg 1 p 2; RKTKm 22.03.2017, 3-2-1-167-16, p 11). Hageja esitatud nõude õiguslik põhjendus hagi alusesse ei kuulu.
lõiget 1 kohaldades andis maakohus hinnangu poolte esile toodud asjaoludele, st elusündmustele, mh kostja 7. septembri 2022 käitumisele. Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimene lause). Eelmärgitut arvestades on asjakohatu ka kostja väide, nagu oleks hageja
MS § 376 lg 1 mõttes hagi muutnud. Hagis esitatud õiguslike väidete täiendamist või parandamist TsMS § 376 lg 4 p 1 kohaselt hagi muutmiseks ei loeta. 8.2.
lg 1 kohaldamisele tähelepanu juhtinud ning andnud pooltele võimaluse avaldada selles osas seisukohti (dtl 193). Hageja on seejärel 28. augusti 2024 seisukohas avaldanud, et kostja käitumist võib käsitleda
8.2.3. Olukorras, kus maakohus pidas poolte esitatud asjaoludel võimalikuks kaaluda hageja nõude rahuldamist mh
lg-st 1 lähtudes, oli kohtu poolt põhjendatud seda pooltele selgitada ning võimaldada pooltel avaldada arvamust. Sellega täitis kohus TsMS § 351 lg-st 1 ja § 392 lg 1 p-dest 3 ja 4 tulenevaid eelmenetluse ülesandeid. Eelmärgitut arvestades on 9 põhjendamatu ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks maakohtu otsus kostjale üllatuslik. 8.3. Lepingu ülesütlemine vabastas hageja kui töövõtja töövõtulepingu edasise täitmise kohustusest (
Ülesütlemise hetkeks valmis tehtud tööde osas säilisid kostjal kui tellijal pärast ülesütlemist siiski jätkuvalt kõik tavapärased tellija õigused, mh õigus tugineda õiguskaitsevahenditele seoses töödes esinevate puudustega. Küll ei ole erinevalt
lõigetes 3 ja 4 sätestatust tähtis see, kas tellija on need tööd, mis on ülesöeldud lepingu alusel valmistatud, ka vastu võtnud (vt ka RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-171-15, p 15). Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja etteheited töödes esinenud puuduste kohta ei ole tõendatud. 8.3.1. Kostja leiab, et hagejal kui majandus- või kutsetegevuses töid teinud isikul lasus kohustus tagada, et töö teostataks selliselt, et see vastaks Eestis kehtivatele õigusaktidele, mis reguleerivad puurkaevule esitatavaid nõudeid ja võivad takistada või piirata kaevu eesmärgipärast kasutamist. Hagejal oli kostja hinnangul
lg 2 p 3 alusel kohustus koostada enne puurimistööde alustamist puurkaevu projekt ja saada kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et pooltel ei olnud erikokkulepped töödega seonduvate lubade taotlemise osas. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohtu tuvastatud hinnakokkulepe 55 eurot/meeter puurimise eest (kokku 6050 eurot) oleks sisaldanud muid töid või teenuseid peale puurimistööde. Isegi kui lubade taotlemata jätmist pidada, puuduseks, puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejalt selliste kohustuste täitmist nõudnud. Kuna praeguseks on kolmas isik töövõtulepingu esemeks olnud töö valmis teinud, ning kostja on saanud vajalikud load ja kooskõlastused (dtl 129), ei ole hagejal võimalik enam neid väidetavaid puudusi kõrvaldada. 8.3.
lg 2 või § 111 lg 1 kohaldamiseks seoses ülesütlemise hetkeks valmis tehtud töödes väidetavalt esinenud puudustega. Ringkonnakohus märgib, et
lg 1 kohane vastuväide on olemuselt ajutine, selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine.
Et tellija võiks
lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab (nt RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 33). 8.
lg 2 p 1 alusel õigus lepingust taganeda põhjusel, et kostja tegevuse tõttu muutus hagejal lepingu täitmine võimatuks, kuna kolmas isik oli juba teinud tööd, mida hageja pidi lepingu alusel tegema (vt ka RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463/69, p-d 13 ja 14). Ka lepingust taganemise korral oleks kostjal õigus nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames
Eelduslikult on tööde väärtus nende lepingujärgne maksumus (kostjal on võimalik tõendada, et tööde väärtus on nende osalise tegemata jätmise tõttu väiksem). Kuivõrd maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul menetlusnorme rikkumata hageja poolt kostja kinnistule rajatud puuraugu sügavuse 95 meetrit ja lepingus kokku lepitud tasu 55 eurot sügavusmeetri kohta (maakohtu tuvastatud puuraugu sügavuse üle pooled apellatsioonimenetluses ka ei vaidle), oleks hageja nõude rahuldamine 5225 euro ulatuses (sh käibemaks) lepingust taganemise korral samuti põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.