) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel: 1) 28.08.2022 sõlmitud parkimisleping (sõiduki registreerimisnumbriga XXX parkimiseks K. Kärberi tn 11 parklas), mille tingimusi kostja rikkus (eiras parkimiskorralduse nõudeid – ei paigaldanud sõidukis nähtavale kohale parkimisluba). Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 40 eurot (leppetrahv nr 1019006672, tasumise tähtaeg 14 päeva jooksul). 2) 31.08.2022 sõlmitud parkimisleping (sõiduki registreerimisnumbriga XXX parkimiseks K. Kärberi tn 11 parklas), mille tingimusi kostja rikkus (eiras parkimiskorralduse nõudeid – ei paigaldanud sõidukis nähtavale kohale parkimisluba). Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 40 eurot (leppetrahv nr 0204052450, tasumise tähtaeg 14 päeva jooksul). Kostja ei ole leppetrahve tasunud. Hageja nõuab lisaks leppetrahvile ka viivise summas 23,56 euro ja sissenõudmiskulu summas 60 euro hüvitamist. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte toimetatavaks avaliku e-toimiku kaudu alates 24.04.2025, kostjale on dokumendid kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 26.04.2025. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 12.05.2025, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud 2 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 273,50 eurot. Lisaks taotleb hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas
Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (
2).
lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes
lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.