Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused 1. Hageja esitas 06.09.2024.a kohtule hagi M.Q vastu elatise nõudes. Hageja elab koos emaga. Hageja on esitanud miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest. Lapsetoetus summas 80 eurot laekub hageja emale, laps viibib isaga keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus (dtl 89). Kostja vastuväited ja põhjendused 2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma kõik lapse kulud, välja arvatud eluasemekulud (dtl 36). Kohtu seisukoht ja põhjendused 3. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas. Kohus on pooltele 26.03.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101 ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7 päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes kostjalt elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses, osutuks varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Hageja veedab kostja juures vähem kui 7 päeva, kostja seda vaidlustanud ei ole. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Hageja ema, U on avaldanud, et tema saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 3 jj). Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab 2 alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13). 11. 12. 13. 14. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb välja mõista alates 06.09.2024.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks järgneva kuu eest ette U.C arvelduskontole nr XXXXXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 15.
Tulenevalt
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 16. Kooskõlas
Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.