) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Krediidi taotlemine ja lepingu sõlmimine toimub iseteeninduses aadressil hyba.ee, kes pakub Krediidiandjale Lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalikku tehnilist platvormi, mistõttu Klient peab aktsepteerima seal asuvaid HyBa kasutustingimusi. Hinnates kostja krediidivõimelisust sõlmisid F.D (kostja) ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 25.04.2024 krediidilepingu 1931859549136 krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Leping sh. Euroopa standardinfo teabeleht allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt HyBa iseteeninduses. Antud lepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub kindel kuumakse ja tagasimaksegraafik. Igakuine makse sõltub kostja poolt kasutatavast krediidist ning tagasimakstud summadest. See tähendab, et maksimaalne intress krediidilimiidi 2000 euro kasutamisel on ca 69,84 eurot (2000 eurot * 0,1164% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 33,33 eurot (2000/60), seega kokku kuumakse ca 103,17 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 42,5% aastas, krediidi kulukuse esialgse määraga 50,65%, krediidi kogukuluga 4173,96 eurot. Kostja arvelduskontole on 28.04.2024 välja makstud krediit summas 2000,00 eurot. Kostja poolt lepingu katteks tagasimaksed puuduvad. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes viivitusse vähemalt kolme järjestikuse see on 10.06.2024 (tagasimakse 110,18 eurot), 10.07.2024 (tagasimakse 102,03 eurot) ja 10.08.2024 (tagasimakse 103,12 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu teatas krediidiandaja 10.08.2024 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel või selle tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandaja temaga sõlmitud lepingu üles 25.08.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütleski Krediidiandja lepingu üles. 10.08.2024 teatis on kostjale edastatud HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile. Kostjat teavitati tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale 01.09.2024 teatega, edastades teatise HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel 2 deklareeritud e-posti aadressile. Krediidiandja on krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte põhjal. Kostja kohustus enne lepingu sõlmimist esitama tõesed andmed enda sissetuleku, kohustuste sh. majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Hageja palub välja mõista kostjalt F.D B2 hageja Impact OÜ kasuks lepingust 1931859549136 tulenev põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 270,61 eurot, viivis 157,38 eurot, sissenõudmiskulud kokku summas 50,00 eurot; menetluskuluna kokku summa 370,00 eurot (koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot)ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.03.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 1-6, dtl 37-55) mille kohaselt võttis esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase (krediidiinfo, krediidiregister, rahvastikuregister, maksehäirete register) ning kostja laenutaotlust, pangakonto väljavõtet. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi arvelduskonto väljavõtte alusel (hagi lisa 2). Krediidiandja tuvastas kostja igakuise sissetulekuna töötasu keskmiselt 1870 eurot kuus, arvestas igakuisteks majapidamiskuludeks 538,8 eurot (Statistikaametii arvestuslik elatusmiinimum), ülalpeetava kuluks 55 eurot, finantskohustusteks 589,13 eurot ning puhvriks 93,5 eurot. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (50,65%) ning leidis, et see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Lepingu nr 1931859549136 alusel kostja arvelduskontole väljamakse tehti 28.04.2024 summas 2000 eurot, mille krediidi kulukuse määraks on 50,65%. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (17,36*3=52,08%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. 3
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot. Tulenevalt
Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 370 eurot (350+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.