Obsah (11)

§ 206§ 429§ 432§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtuasja number Harju Maakohus 2-25-7328 Kohtunik Helvia Räägel Kohtujurist Gerda Johanson Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2025, Tallinn Tsiviilasi M T hagi Meeskond Security OÜ

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hagejal on õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 206

lg 1,

§ 429lg 1).

Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal

§ 429

lg 1 alusel õigus hagiavaldusest loobuda.

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 3. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 4.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

1. Kohus edastas 12.06.2025 hagist loobumise avalduse kostjale ja määras tähtaja vastamiseks. Kostja hagist loobumise osas seisukohta ei esitanud.
2. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud

§ 429lg-s 4 märgitud asjaolusid.

7.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt

§ 174

lg-le 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 8.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Hageja on kohtule teatanud, et loobub hagist tsiviilasjas 225-7328 seoses kostja poolt menetluse kestel hagi tunnistamise ja nõude tasumisega. Ühtlasi on kohtule esitatud maksekorraldus kostja poolt nõude tasumise kohta. Seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel kostja kanda.

9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hagejat menetluses esindanud lepinguline esindaja, ühtegi toimingut ei ole tehtud ega menetlusdokumenti koostatud esindaja poolt. Kuna hagejat ei esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas 2

§ 144

p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, siis ei ole hagejal õigusabikuludena hüvitatavaid menetluskulusid.

1. Hageja hagi esitamisel riigilõivu ei tasunud, kuivõrd töötasu nõudmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal riigilõivu hüvitamise või tagastamise nõue.
2. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud kostja kanda, siis kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
3. Vastavalt

§ 433lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

14.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 3