) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas 27.05.2025 kohtule avalduse hagist loobumiseks. 5.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus teatas kostjale I loobumise avalduse esitamisest ning määras tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja I ei ole hagist loobumise avalduse osas kohtule seisukohta esitanud. Kostja II avaldas, et tema ei vaidle hagist loobumise avaldusele vastu. 6. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada
7.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 9.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama 2 sätte lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palus menetluskulud jätta
Hageja tõi välja, et pöördus käesoleval juhul kohtusse põhjendatult (hagejal oli testamendi alusel õigus saada korteri ainuomanikuks, kuid ½ mõttelise osa omanikuna oli kinnistusraamatusse kantud M L, kelle suhtes toimus ridamisi täitemenetlusi). Kostja I oli teadlik testamendist ja sellest, et hagejal on õigus saada korteri ainuomanikuks, kuid ta esitas vaatamata sellele kinnistamisavalduse enda kandmiseks kinnistusraamatusse korteri ½ mõttelise osa omanikuna, tehes võimalikuks korteri mõttelise osa arestimise tema suhtes toimuvates täitemenetlustes. Seega põhjustas kohtusse pöördumise vajaduse M L ning seetõttu tuleb menetluskulud jätta tema kanda. Kostja II leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja või kostja I kanda. Kostja I ei ole menetluskulude jaotuse osas kohtule seisukohta esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus
Kohus ei ole tuvastanud, et esineksid
Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja I ja kostja II vastu arestitud kinnisasja arestist vabastamiseks, milles hageja taotles, et kohus vabastaks Tallinna kohtutäitur xxx juures läbiviidavas täiteasjas xxx kostja II kasuks arestitud kinnisasja (korteriomandi) asukohaga xxx (kinnistusregistriosa nr xxx) kostjale I kuuluva ½ mõttelise osa arestist. Hageja tõi välja, et 19.05.2025 kustutati kohtutäituri avalduse alusel kostja II kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge ning 22.05.2025 muudeti tsiviilasjas nr 2-22-18811 tehtud kohtulahendi alusel kinnistusraamatus omanikukanne, sh kustutati kanne, mille kohaselt kostja I oli korteri ½ mõttelise osa omanik, ja hageja kanti kinnistusraamatusse korteri ainuomanikuna. Käesolevas asjas esitatud hagi eesmärk on seega täidetud - korteri ½ mõtteline osa on vabastatud arestist ja edasine sundtäitmine kostja I suhtes kõnealuse korteri arvel ei ole võimalik, kuna kostja I ei ole lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-22-18811 tehtud kohtulahendist enam korteri omanik. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tulenevalt võimalik asuda seisukohale, et käesolevas asjas on kostjal I menetluskulude kandmise kohustus, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja eesmärk saavutati teise menetluse raames. 10.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja II on kohtule teatanud, et temal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Kostja I ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja I oleks menetluskulusid kandnud. Seega puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 11.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on taotlenud poole tasutud riigilõivust tagastamist. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot. Hageja on hagist 3 loobunud. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt
lg 2 p-st 2 tuleb hagejale tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole. 12.
lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 13.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 14. Harju Maakohtu 31.02.2024 kohtumäärusega on käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise korras peatatud Tallinna kohtutäitur xxx menetluses olevas täiteasjas nr xxx läbiviidavad täitetoimingud kinnisasja asukohaga xxx, kinnistusregistriosa nr xxx, kostjale I kuuluva ½ mõttelise osa suhtes kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagist loobunud ning kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohtu hinnangul on hagi tagamise alus ära langenud ja hagi tagamine kuulub tühistamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.