Obsah (9)

§ 476§ 477§ 423§ 314§ 663§ 657§ 637§ 405§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. märts 2025 Tsiviilasja number 2-24-15903 Tsiviilasi Rando Paj

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

§ 476

kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja

1. oktoobril 2024 esitatud kaebuses ja
2. 2 novembril 2024 esitatud kaebuse resolutsiooni punktid 3–5 ei ole hagita menetluses läbivaatamisele kuuluvad nõuded. Avaldaja ei ole nendelt ka riigilõivu tasunud ning kohus on keeldunud neid nõudeid oma
3. novembri
4. a määrusega menetlusse võtmast.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärk võimalik saavutada. Menetlusse võetud nõue ehk kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitati

1. novembril
2. Täitemenetluse lõpetamise otsuse koostas kohtutäitur
3. septembril
4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldaja kohtutäiturile korrektset kaebust esitanud ei ole. Seega nõustus maakohus kohtutäituriga, et avaldaja esitatud nõude näol ei ole tegemist korrektse kaebusega. Sellest tulenevalt ei ole avaldusega selle eesmärki võimalik saavutada ja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, leides, et tema õigusi on rikutud. Avaldajal jäi teadmatusest ja kogemuse puudumise tõttu kaebuse taotluses sõnastamata “täitemenetluse algatamise vaidlustamine kohtutäiturile”. Täitmisteates on kirjutatud, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale võib esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul ja hiljem pöörduda kohtusse, mida ka avaldaja tähtaegselt tegi. Nii kaebuse kui ka käesoleva tsiviilasja eesmärgiks on saada selgust selles, et millisel alusel on kohtutäitur avaldaja suhtes toiminguid teinud. Kohtutäitur ei tohi tegutseda enne kohtuotsuse jõustumist ja kohtuotsus ei saa jõustuda enne edasikaebamise tähtaja möödumist. Täiendatud kaebuse tekstis on avaldaja toonud välja kohtutäituri büroole esitatud küsimuse seoses tähtaegadega ja nendest mitte kinnipidamisega, millele vastates on kohtutäituri büroo esitanud valeväite, nagu avaldajal poleks edasikaebeõigust, kuigi on ja apellatsioonkaebus on ka menetlusse võetud. Ka Harju Maakohtule tehtud päringule ei antud adekvaatset vastust. Ei saa nõustuda ka kohtumääruse põhjendusega, et avaldaja pole esitanud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korrektset kaebust kohtutäiturile. Avaldaja edastas tähtajaliselt
2. septembril kohtutäiturile e-kirja teel kaebuse tema tegevuse kohta. Arusaamatuks jääb, kuidas sai täitemenetluse aluseks olev kohtuotsus jõustuda enne edasikaebamise tähtaja möödumist. Kelle otsusega see kinnitati? Kes andis kohtutäiturile käsu alustada sundtäitmise menetlus, kuigi edasikaebamise tähtaeg ei olnud veel möödas? Arusaamatu on, miks alustas kohtutäitur sundtäitmise menetluse toimingutega enne edasikaebamise tähtaja möödumist, kuigi avaldaja juhtis sellele asjaolule tähelepanu varasemalt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta maakohtu määruse muutmata ja avaldaja määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Võlgniku määruskaebus ei sisalda ka viidet õigusnormile, mida oleks maakohus rikkunud. Täitemenetluse nr 197/2024/1736 raames on võlgnik esitanud kohtutäiturile
4. septembril 2024 kahju hüvitamise taotluse, mis oli läbi vaadatud
5. oktoobril
6. Kohtutäituri
7. oktoobri
8. a otsusega oli kahju hüvitamise taotlus jäetud rahuldamata. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse 3 maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri
9. oktoobri
10. a otsus loetakse võlgnikule kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest arvates (alus:

§ 314¹ lg 2).

Otsus oli saadetud võlgnikule

1. oktoobril 2024 ning loetakse kättetoimetatuks
2. oktoobril
3. Viru Maakohus on
4. novembril 2024 võtnud menetlusse avaldaja
5. novembril 2024 esitatud avalduse (kaebuse) kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei ole võlgnik vaidlustanud kohtutäituri
6. oktoobri 2024 otsust kohtus. Muid kaebusi ei ole võlgnik kohtutäiturile täitemenetluse raames esitanud. Vastavalt TMS § 217 lg-le 6, kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Lisaks TMS § 218 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659), arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lõppastmes õigesti kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata, kuid ringkonnakohus selgitab vastuseks avaldaja väidetele lisaks järgmist. Praegusel juhul on kohtutäitur täitnud täitemenetluses Harju Maakohtu
2. juuli
3. a kohtulahendit asjas nr 2-23-118952 (Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Rando Pajula vastu leppetrahvi väljamõistmiseks) (dtl 25). Riigikohtu varasemas praktikas on leitud, et jõustumismärge kohtuotsusel loob küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks. Kui kohtutäitur täitis jõustumismärkele tuginedes heauskselt lahendit, kuid hiljem tuvastatakse, et lahend siiski ei olnud jõustunud, ei saa kohtutäiturit lugeda oma ametikohustusi rikkunuks ega teha teda vastutavaks täitetoimingutega tekitatud kahju eest. Kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima kahtlus otsuse jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus, kohtutäiturile dokumendi esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms) (vt RKTKm 16.12.2004, 3-2-1-152-04, p-d 15, 19). Avaldaja on tuginenud sellele, et Harju Maakohtu
4. juuli
5. a kohtuotsus ei olnud täitemenetluse ajaks jõustunud ning ajal, mil täitur alustas täitemenetlust, kulges veel nimetatud otsusele apellatsioonkaebusele esitamise tähtaeg ning avaldaja ka esitas apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebus võeti ka menetlusse. Ringkonnakohtule nähtub kohtute infosüsteemist (KIS) järgnev. Harju Maakohtu
6. juuli
7. a otsuses asjas nr 2-23-118952 on märgitud edasikaebamise korra all järgnev: „Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud

§ 637lg 2 1 sätestatud alustel“.

(vt ka dtl 25). Nimetatu ei tähendanud seda, et kohtuotsusele ei saaks apellatsioonkaebust esitada, vaid kuna tegemist oli lihtmenetluse asjaga, siis sätestab

§ 637

lg 21, et

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsuses märgitud 4 edasikaebamise korra sõnastus võis olla mõnevõrra eksitav. KIS-st nähtub, et kantseleiametnik K. Maripuu on kinnitanud

1. juuli
2. a allkirjaga järgmist: „Kinnitan lahendi jõustumist 01.07.2024“. KIS-s nähtub ka ringkonnakohtu lahendi tegemise seisuga märge, et Harju Maakohtu
3. juuli
4. a lahend on jõustunud ja seda vaatamata sellele, et avaldaja on esitanud nimetatud otsuse peale
5. augustil 2024 apellatsioonkaebuse, see on
6. septembril 2024 menetlusse võetud (dtl 31) ning Tallinna Ringkonnakohus on teinud asjas
7. märtsil 2025 otsuse, millega on jätnud apellatsioonkaebuse rahuldamata, apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ning Harju Maakohtu
8. juuli
9. a otsuse tsiviilasjas nr 2-23-118952 resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Nimetatud otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (tähtpäev saabub
10. aprillil 2025). Seega on õige avaldaja seisukoht, et Harju Maakohtu
11. juuli
12. a otsus polnud täitemenetluse läbiviimise ajal ega ka praeguseks sisuliselt jõustunud, kuigi KISst nähtub vastupidine märge. Avaldaja on kohtutäiturile saadetud e-kirjas
13. juulil 2024 viidanud, et tal on võimalik lahendile edasi kaevata kuni
14. juulini 2024 ning miks talle praegu nõudekirju saadetakse. Asjas ei nähtu, et avaldaja oleks saatnud täiturile ka nt kohtult saadud kinnituse, et lahend pole tegelikult jõustunud. Avaldaja e-kirja peale täituri büroost vastati, et kohtuotsus on jõustunud
15. juulil 2024, sest kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust (dtl 69, 183). Avaldaja on vastanud, et ei vaja kohtutäituri tasulisi teenuseid (dtl 206). Lähtudes sellest, et asjas ei nähtu, et avaldaja oleks saatnud täiturile dokumendi (nt kohtult saadud kinnituse), et lahend pole tegelikult jõustunud ning arvestades seda, et ka kuni praeguseni nähtub KIS-st ekslikult, et lahend on jõustunud
16. juulil 2024, kuigi nimetatud otsuse kohta on tehtud juba Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahend, ei saa ringkonnakohtu hinnangul täiturile ette heita, et ta vaatamata avaldaja e-kirjale täitemenetlust jõustumismärkega kohtulahendi täitmiseks jätkas.
17. Samas, arvestades asjaolusid, nähtub, et avaldajale võib olla kahju tekitanud kohus. Eelkõige võib kahjuks pidada praeguse seisuga täitemenetluse kulusid, mis avaldajale tekkisid lahendi täitmisel, mis polnud veel jõustunud. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd lahendile jõustumismärke panemine ei ole õigusemõistmise lahutamatuks osaks, pole see käsitatav õigusemõistmisena RVastS § 15 lg 1 tähenduses. Seega pole ringkonnakohtu hinnangul tegemist teoga, millega tekitatud kahju hüvitamine tuleks lahendada RVastS § 15 lg 1 alusel. Kohaldada tuleb sellisel juhul kahju hüvitamise puhul riigivastutuse seaduse
18. peatüki üldsätteid (vt RKHKo 22.12.2022, 3-20-1033/41, p 24, 25). Kui kahju võib olla tekitanud kohus, saab kahju hüvitamist nõuda kas Justiitsministeeriumilt või halduskohtult (vt RKHKm 25.11.2019, 3-19-823/14, p 8).
19. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kaebemenetluse kulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 5