← Eesti

1-24-5690/45

Obsah (15)§ 215§ 203§ 424§ 199§ 63§ 64§ 68§ 65§ 12§ 15§ 16§ 218§ 56§ 331§ 74

1-24-5690 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-5690 (kohtueelses menetluses 24231750539) Kohtukooss

§ 215

lg 2 p 1,

§ 203

lg 1,

§ 424

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Eve Soostar, abiprokurör Liis Juhalo Süüdistatav OTT METS, isikukood: 38302190313; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx; viibimiskoht: XXX (xxx); kehtivaid kriminaalkaristusi 1; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud alates 16.08.2024; Kaitsja Karine Nersesjan (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 309 lg 3, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada OTT METS

§ 215

lg 1, § 203 lg 1 ja

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi ja mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust.

2. Tunnistada OTT METS

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust. 3. Tunnistada OTT METS

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. 4.

§ 64

lg 1 alusel mõista Ott Metsale liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Ott Metsa karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 17.02.2024, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. 6.

§ 65

lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus, suurendades Ott Metsale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (3 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust) Harju Maakohtu 23.11.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4692 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud ja 25 päeva vangistust. 1-24-5690 7.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Ott Metsa eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava kinnipidamine 16.08.

  2. Ott Metsa suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine– tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ott Metsalt välja riigituludesse menetluskuludena: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230 eurot, - joobe tuvastamise kulu summas 156 eurot, - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses summas 779,58 eurot, - määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses summas 1976,40 eurot, - tunnistaja V.B sõidukulud ja saamata jäänud töötasu kokku summas 59,30 eurot, - tunnistaja Q.X-i sõidukulud ja parkimistasu kokku summas 14,35 eurot, see on kokku 4215,63 eurot.
  4. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Ott Metsal tasuda menetluskulud kokku summas 4215,63 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 351,30 eurot ja viimsel kaheteistkümnendal kuul 351,33 eurot.
  5. Rahuldada kannatanu R.L-i tsiviilhagi täielikult ja mõista Ott Metsalt kannatanu kasuks välja 7940 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda R.L-i arveldusarvele nr EXXXXXXXX (Swedbank).
  6. Rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tsiviilhagi täielikult ja mõista Ott Metsalt kannatanu kasuks välja 15 208,66 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, SEB või EE932200221023778606, Swedbank viitenumbriga
  8. Rahuldada kannatanu AS D.P.J tsiviilhagi täielikult ja mõista Ott Metsalt kannatanu kasuks välja 81,14 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda AS D.P.J arveldusarvele nr XXXXXXXX (Swedbank).
  9. Asitõendid: - padrunikest sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-
  10. km ja Väänatammi ristmik, (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20); püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-
  11. km ja Väänatammi ristmik (pakend nr 16); püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-
  12. km ja Väänatammi ristmik (pakend nr 17); padrunikest sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 1, 2, 4); püstolikuuli tükid sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 3); metallitükk (kuulifragment) parempoolse esiratta veljest (pakend nr 8 aadressilt Kohila 4a, Tallinn); metallitükk (kuulifragment) vasakpoolse tagaratta koopast (pakend nr 1 aadressilt Kohila 4a, Tallinn), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH31522 aluselKrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; - 3 DNA proovi karpides (pakendid 10, 11, 12); 2 tk karpi puuteproovidega (pakendid nr 1, 2); 2 tk auto plastdetaili ja 1 tk tuled, paberkotis, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti 2

(20)1-24-5690 keskkriminaalpolitsei andmehoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 24ATH31512 alusel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist); - Mootorsõiduk Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX on 20.02.2024 omanikule tagastatud; - Mootorsõiduk Volkswagen Bora registreerimismärgiga XXX on 28.08.2024 omanikule tagastatud. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema 16.02.2024 kella 23.57 ajal võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse Tallinnas Heli tänav 8 juurde pargitud R.L-ile kuuluva töötava mootoriga, lukustamata ustega pruuni värvi mootorsõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX, väärtusega 12 900 eurot ja juhtis antud mootorsõidukit kuni 17.02.2024 kella 01.10-ni kuni oli politsei poolt kinni peetud Harjumaal Harku vallas Vaila külas Kiia-Vääna-Viti tee
  3. km. Samuti tema, 16.08.2024 kella 05.37 ajal võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse Harjumaal Saku vallas Männiku külas Karjääri tee 9 territooriumile pargitud K.R.L OÜ-le kuuluva ja S.P kasutuses oleva halli värvi kaubiku Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, väärtusega 40 000 eurot, käivitas kaubiku võtmega, mille leidis autost ja juhtis antud mootorsõidukit aadressile XXX, Tallinn ning 16.08.2024 kella 07.00 ajal sõitis tagasi Karjääre tee 9 territooriumile. Seega pani Ott Mets toime

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Samuti Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.02.2024 ajavahemikul alates kell 23.57 kuni kella 00.54 ajal Tabasalus, Ranna tee 17 juures, Harku teel, Tammi teel, Väänatammi teel suunaga Kiia-Vääna-Viti tee 8. km mootorsõidukit Volkswagen Touareg 3

(20)1-24-5690 registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 24T-TXT00780 kohaselt narkootilise [amfetamiin], psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobes), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Ott Mets toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema, olles võtnud 16.02.2024 kella 23.57 ajal omavoliliselt ajutisse kasutusse Tallinnas Heli tänav 8 juurde pargitud R.L-ile kuuluva töötava mootoriga, lukustamata ustega pruuni värvi sõiduki Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX ning millega sõitis tahtlikult otsa Harjumaal Väänatammi teel suunaga Kiia-Vääna-Viti tee ning Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee ja Kiia-Vääna-Joa tee ristis Politseija Piirivalveametile kuuluvale sõidukile Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX, sõitis tahtlikult Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee 7. km vastu Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvat sõidukit Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX ning tagurdas otsa tahtlikult Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee ja Kiia-Vääna-Joa tee ristis Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. Oma tahtliku teoga tekitas Ott Metsa olulist kahju R.L-i sõidukile Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX summas 7940,00 eurot ning Politsei-ja Piirivalveametile kuuluvatele sõidukitele Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX summas 6060,79 eurot, Škoda Kodiaq registreerimismärgiga XXX summas 1336,60 eurot ning Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX summas 7811,27 eurot. Ott Mets tekitas oma tahtliku teoga olulist kahju kokku summas 23 148,66 eurot. Seega pani Ott Mets toime

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõraste asjade rikkumise, millega on tekitatud olulist kahju. Samuti Ott Metsa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 09.04.2024 karistatud väärteokorras varguse eest väheväärtusliku asja suhtes, pani süstemaatiliselt vargusi toime järgmiselt: 06.03.2024 kella 23.23 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses P võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil P AS-ile kuuluvad järgmised tooted: Prestige päikeseprillid maksumusega 15,90 eurot; Usport päikeseprillid maksumusega 8,90 eurot; PS5 mäng Assassing Creed maksumusega 39,95 eurot; PS5 mäng Witcher Wild Hunt III maksumusega 39,95 eurot; PS5 mäng Ghost of Tsushina maksumusega 69,95 eurot; PS5 mäng Need Forspeed Unbound maksumusega 49,95 eurot; PS5 mäng Riders Rebublic maksumusega 39,95 eurot; PS5 mäng Deathloop maksumusega 59,95 eurot; Poekott korduvkasutatav maksumusega 1,00 eurot; PS5 konsool standard Edit maksumusega 599 eurot; Sülearvutikott maksumusega 99,95 eurot. Kokku võttis kaupa summas 1024,45 eurot, mille pani endale poekotti ning väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist väljumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. 4

(20)1-24-5690 Samuti 07.06.2024 kella 14.52 ajal Tallinnas XXX asuvas kaupluses M võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M OÜ-le kuuluvad järgmised tooted: Viin Mosko 40% 500 ml maksumusega 7,99 eurot; Täistera röstitud kiirtatrahelbed Tartu maksumusega 3 eurot; Farmi juust snäkk 200g maksumusega 3,09 eurot; Farmi täispiim 3,8-4,2% 1L maksumusega 1,45 eurot; Makaronid Fusili Divella maksumusega 1,29 eurot; Alkohoolne jook A. Le Coq Long Drink maksumusega 3,02 eurot ja pant 0,10 eurot, kogumaksumusega 3,12 eurot; Küüslauk 0,142 kg maksumusega 0,81 eurot; Suur kilekott M maksumusega 0,25 eurot. Kokku võttis kaupa summas 21 eurot, mille pani endale kilekotti ning väljus müügisaalist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Süütegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist väljumist peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti 16.08.2024 kella 06.15 ajal Tallinnas XXX tanklast D.P.J tankis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-le D.P.J kuuluvat diislikütust 54,13 liitrit mootorsõidukisse Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, maksumusega 81,14 eurot. Vargusega tekitas AS-le D.P.J varalist kahju summas 81,14 eurot. Seega pani Ott Mets toime

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Süüdistus

§ 203

lg 1 järgi 1.

§ 203

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega tekitati oluline kahju. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega, et toimepanija

  1. a)rikub või hävitab
  2. b)asja, mis on
  3. c)talle võõras ja
  4. d)põhjustab sellega olulise kahju. 2. Politseiametnikest tunnistajate KM (kt tl 47p-51); V.B (tl 51-54); RS (tl 54-57); MI (tl 6970p); TLi (tl 70p-72p); KV (tl 72p-75p) ja AK (tl 75p-76p) ütlustega on kokkuvõtlikult tõendatud see, kuidas mitu erinevat politseipatrulli, sh süüdistuses nimetatud kahju saanud politseisõidukid, üritasid 17.02.2024 öösel Harjumaal Väänatammi teel suunaga Kiia-VäänaViti tee ning Harjumaal Kiia-Vääna-Viti tee ja Kiia-Vääna-Joa tee peatada korduvalt politsei märguandeid eiranud Ott Metsa juhitud sõidukit Volkswagen Touareg. Tunnistaja V.B sõnul osales kogu politseioperatsioonis umbes 6-7 erinevat politseisõidukit, tegemist oli tema vaates politsei jaoks erakordse sündmusega (tl 49). Ka tunnistaja TL selgitas, et tema 32 aastase politseiametniku karjääri jooksul oli tegemist „väga, väga, väga harva“ sündmusega (tl 72p). Erinevad sündmuse lahendamisega seotud politseiametnikud kasutasid Volkswagen Touaregi suunas laske tehes ka teenistusrelva, et sõidukit peatada. 3. Sündmuses osalenud kahju saanud sõidukite vaatlusprotokollidest ilmnevad sõidukitele tekitatud kahjud vahetult peale sündmuse toimumist ja VW Touaregi kinnipidamist (kd 1 tl 83-102, tl 180-187). 5

(20)1-24-5690
  1. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd 1 tl 137-140) ja selle lisast (dvd plaat politseisõiduki pardakaamera videost) nähtub, et esmane kontakt politsei (patrullis KM ja V.B ) sai alguse 17.02.2024 kell 00:55, kui patrullsõiduk liigub mööda maanteed kuni jääb seisma paremal pool tee ääres bussipeatuses seisva sõiduki Volkswagen Touareg ette. Touaregil põlevad esituled ning on näha, et sõiduauto juhipoolse ukse kõrval seisab isik (hiljem tuvastatud kui Ott Mets), kes peale patrullsõiduki peatumist koheselt istub sõiduautosse Volkswagen ja tõmbab juhipoolse ukse kinni. Patrullsõiduki kõrvalistuja istmelt liigub kiirel sammul sõiduauto Volkswagen juhiukse juurde politseiametnik, kellel on käes relv suunaga Volkswageni poole. Tunnistaja V.B sõnul oli ta selleks hetkeks teadlik, et tegemist on ärandatud sõidukiga ning andis Touaregi juhile korralduse „seis politsei!“(tl 48p). Videost nähtuvalt Volkswagen Touaregi juht hakkab liikuma pöörates rooli järsult paremale ja liikudes sündmuskohalt otsesuunas minema.
  2. Edasi nähtub videolt, et politseiametnikud V.B ja KM liiguvad kiirelt enda sõidukisse ja asuvad sõiduautole Volkswagen Touareg järgi sõitma kasutatakse sinist vilkurit. Ühel teelõigul pöörab sõiduauto Touareg paremale poole ja kell 01:07:06 pidurdab ja pöörab vasakul pool tee ääres asuvale teepeenrale ja mingi aja möödudes sõidab jälle tee peale tagasi. Ristmikul on näha lisaks veel 3 erinevat patrullsõidukit ning samuti seda, et sõiduk Volkswagen Touareg sõidab vasakult teepervelt mööda teiste politseipatrullide poolt teele paigaldatud „siilist“. Salvestisel on näha, et seejärel sõidab Volkswagen Touaregile koheselt järgi halli värvi vilkuritega politseibuss (Volkswagen Transporter). Selle roolis olnud tunnistaja TL selgitas, et üritas politseibussiga Volkswagen Transporter koheselt Touaregi kõrvale sõita ja takistada Touaregil vasakult teepeenrast maanteele tagasi sõitmist, kuid Touareg rammis teda külje pealt („minu auto juhipoolset külge“ kt tl 71), Touareg sai siiski peale rammimist tee peale välja sõidetud ja jätkas maanteel politsei eest ärasõitmist.
  3. Kell 01:08:05 nähtub, et politseisõiduk MercedesBenz (põlevad sinised vilkurid) seisab sõiduauto Volkswagen Touareg taga. Kõik kolm politseisõidukit on pargitud selliselt, et takistada sõiduki Volkswagen edasist liikumist. Sõiduauto Volkswagen pargitud n.ö. karpi. Kell 01:08:10 tagurdab Touareg järsult tagasisuunas, kuni sõidab otsa seal seisvale politseisõidukile Mercedes-Benz. Saadud löögist paiskub politseisõiduk tahapoole. Sõiduauto Touareg hakkab liikuma seejärel otsesuunas. Vasakul pool on salvestisel näha politseinikku, kellel on käes relv sihituna sõiduauto Volkswagen suunas. Politseisõidkukil Mercedes-Benz on nähtavad esiosa tugevad vigastused kokkupõrke tagajärjel. Tunnistaja KM, kes seda pealt nägi kirjeldas, et „Touareg rammis ennast karbist jõuga karbist välja“ (kt tl 49p).
  4. Tunnistaja MIga, kes juhtis politseisõidukit Škoda Kodiaq, on tõendatud just sellele politseisõidukile tekitatud kahju põhjus. Tunnistaja MI selgitas, et üritas Volkswagen Touaregi juhti vastassuunast lähenedes blokeerida ja sundida seisma jääma, aga Touaregi juht manööverdas nendest mööda ja põrkas vastu tänavavalgustuse või liiklusposti ja sealt seejärel põrkest siis riivas politsei sõidukit Škoda Kodiaq (kt tl 70). Tunnistaja MI arvates ei teinud Touaregi juht seda meelega, see lihtsalt juhtus tulenevalt kokkupõrkest postiga (tl 70).
  5. Salvestis lõpeb sellega, et politseisõiduki sõidukiirus väheneb. Eessõitvad politeisõidukid pidurdavad (näha sellekohaseid tagatulesid). Eessõitvad 2 politseisõidukit liiguvad vastassuunda ja nähtav on ilma tuledeta sõitev tumedat värvi Volkswagen sõiduk. Sõidukite 6
(20)1-24-5690 kiirused on oluliselt väiksemad kui enne. Kell 01:10 sõiduauto Volkswagen Touareg pidurdab. Kõrval seisev politseisõiduk sõidab sõiduauto Volkswagen kõrvale. Politseisõiduk jääb seisma sõiduauto Volkswagen taga. Nähtavale ilmub paremalt poolt politseinik kellel on käes relv mis on suunatud sõiduauto Volkswagen poole. Sõidukis asunud isik võetakse sõidukist Volkswagen välja ja toimetatakse vasakule poole. Isikule, kellena on ära tuntav Ott Mets, on paigaldatud käerauad, samuti on näha Volkswagen registreerimisnumbrit XXX. 9.

§ 203

1g 1 koosseisuline tagajärg eeldab, et toimepanija oleks võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitanud olulise kahju. Varalise kahju korral tähendab see

§ 12

1 p 1 kohaselt seda, et kahjusumma ulatub vähemalt 4000 eurot.

§ 203paikneb karistusseadustiku 13.

peatüki

  1. jaos, mis näeb ette süüteod omandi vastu. Seetõttu tuleb asja rikkumise või hävitamisega tekitatud varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamisel lähtuda nendestsamadest põhimõtetest, mis on VÕS §-s 132 ette nähtud asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral hüvitatava kahju suuruse kindlakstegemiseks.
  2. VÕS § 132 lg st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS 8 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahju suuruse kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. VÕS § 132 1g 3 kohaselt tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. 11.

§ 15

1g 1 järgi on

§ 203

objektiivsele koosseisule vastava teo toimepanemine karistatav, kui süüdistatav tegutseb tahtlikult kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest (

§ 161g 4).

Seega peab süüdistatava tahtluse kindlakstegemiseks kontrollima, kas Ott Mets tegu toime pannes vähemalt pidas võimalikuks ja möönis seda, et oma käitumisega põhjustab ta võõrale varale, ehk siis sõidukitele sellised muudatused, mis on õiguslikult hinnatavad kui selle vara rikkumine

§ 203

lg 1 mõttes ning et tema käitumine tekitab vara omanikele kahju, mis ulatub vähemalt kuriteo koosseisulise kahju alammäärani. 12. Uuritud tõenditele tuginedes saab jõuda järeldusele, et Ott Mets tegutses võõrast varavõõraid sõidukeid rikkudes kõigi antud kuriteo objektiivse koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. O. Mets enda süüd ei tunnista ning keeldus kohtus ütlusi andmast. Samas on ilma nendetagi tõendatud, et ta sõitis tema poolt ärandatud sõidukiga vastu politseisõidukeid, mööndes ja pidades vähemalt võimalikuks seda, et põhjustab otsasõiduga nii tema poolt ärandatud sõidukile kui politseisõidukitele kahju, mis ületab olulise määra, so 4000 eurot. Kõik kahjustatud sõidukid olid sõidukõlbulikud ja heas korras ning ilma väliste vigastusteta ning politseisõidukid olid ka välimuselt uuemapoolsed või täiesti uued sõidukid. Politseisõidukit Škoda Kodiag registreerimismärgiga XXX kahjustas ta oma tahtliku tegevusega sel moel, et püüdes manööverdada teda blokeerinud, sundpeatamist teostanud politseisõidukist mööda, põrkas ta vastu liiklusmärki ja selle tulemusena omakorda põrkas vastu politseisõidukit. Kohus nõustub prokuröriga, et ka konkreetsel juhul pidi Ott Mets vähemalt pidama võimalikuks ja möönma, et selline ohtlik manööver võib kaasa tuua 7

(20)1-24-5690 politseisõiduki kahjustamise ning seetõttu ei saa rääkida ettevaatamatusest Ott Metsa käitumises ei hooletuse ega kergemeelsuse vormis. Pole eluliselt usutav, et Ott Mets selles situatsioonis, kus teda sundpeatada soovinud ja sõiduki blokeerinud, tema sõiduki vahetus läheduses olevast politseisõidukist mööda manööverdades, ei pidanud võimalikuks politseisõiduki kahjustamise võimalust või lootis kahjustamist vältida tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu.
  1. Ülejäänud kahele politseisõidukile otsa sõites ja neile sõidukitele kahjustusi põhjustades ei saa olla kahtlust selles, et tegemist oli kõigi kuriteo objektiivse koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud teoga. Kohtuistungitel politseiametnikke küsitledes asetas kaitsja rõhu muuhulgas küsimusele, kas Ott Metsa käitumine politseiautosid rammides oli eelkõige suunatud politseiautode ja sealjuures ärandatud sõiduki kahjustamisele või toimus sõidukite kahjustamine kantuna soovist politseiametnike eest ära sõita. Kohus nõustub prokuröriga, et tahtluse küsimuse lahendamisel Ott Metsa käitumises sõidukeid kahjustada pole määrava tähtsusega, kas Ott Metsa peamine eesmärk oli pelgalt sõidukeid kahjustada või oli tema eesmärk politseisõidukite eest põgeneda. Kuigi Ott Mets kohtuistungil ütlusi ei andnud ei selle ega ühegi teise kuriteoepisoodi kohta, võib eeldada, et tema eesmärk oli põgeneda. Siinkohal ei saa märkimata jätta, et sõiduki peatamine liiklusjärelevalve teostaja märguande peale on kohustuslik. Kõik Ott Metsa kinnipidamisel osalenud sõidukid olid äratuntavalt politseisõidukid, mh siniste vilkuritega, seega pidi Ott Mets aru saama, et just politsei sunnib teda sõidukit peatama. Korrakaitseseaduse § 45 lg 1 alusel võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõidukijuhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Korrakaitseseaduse § 45 1g 5 kohaselt võib juhul kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse
  2. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.
  3. Käesoleval juhul on politseiametnikest tunnistajate ütlustega tõendatud, et politsei, olles tuvastanud ärandatud sõiduki asukoha, andis Ott Metsale üheselt mõistetava korralduse: seis, politsei, käed nähtavale! Ott Mets ei allunud politsei seaduslikule korraldusele ning asus ärandatud sõidukiga politsei eest ära sõitma. Põgenemine toimus olukorras, kus Ott Mets sai selgelt aru, et teda jälitavad politseisõidukid, lisaks olid neil sisse lülitatud alarmseadmed. Kui isegi tema eesmärk oli põgeneda, kahjustas ta põgenemise käigus tahtlikult tema põgenemist seaduslikult takistavate politseiametnike sõidukeid, samuti ärandatud sõidukit. Politseiametnike käitumine, sh teenistusrelvast Ott Metsa poolt juhitud sõiduki rehvidesse tulistamine oli seetõttu seaduspärane. Kohus nõustub prokuröriga, et Ott Metsa näol oli selles situatsioonis tegemist põgeneva kahtlustatavaga, kelle kinnipidamiseks oli seaduslik alus. Lisaks esines reaalne ja vahetu kõrgendatud oht ka kõrvalistele kaasliiklejatele, sest kuigi sel hetkel politseiametnikud ei teadnud, et Ott Mets juhib sõidukit, olles joobeseisundis, ei vastanud Ott Metsa sõidustiil, sh sõidukiirus teeoludele, lisaks oli tegemist öise ajaga, kus liiklemisel tuleb teeolusid eriti hoolsalt jälgida. 8
(20)1-24-5690
  1. Ärandatud sõiduki vaatlus tõendab, et lasud olid politseiametnike poolt suunatud eesmärgiga mitte panna ohtu Ott Metsa elu ja tervist vaid olid-nagu ka politseiametnikud kohtus kinnitasid kantud eesmärgist peatada sõiduk. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et politseiametnikud võisid ise aidata kaasa sellele, et juhtus liiklusõnnetus ja tekkis varaline kahju. On ilmne, et Ott Mets ei olnud politseisõidukite eest põgenedes hädaseisundis. Kui ta oleks järginud politseiametnike seaduslikke korraldusi, oleks ära jäänud järgnev ka politseiametnike jaoks tavatult pikk tagaajamisprotsess ja harvaesinev vajadus kasutada teenistusrelva, samuti oleks ära jäänud sõidukite kahjustamine, mis tõi kaasa vajaduse kulukateks remonttöödeks.
  2. Sõidukite taastamiseks vajalikud kulutused on tõendatud kohtus uuritud hinnapakkumiste ja remondiarvetega. Pole mingit alust kahtluseks, et nende tõendite varju on peidetud ka mingid sõidukitel juba eelnevalt esinenud kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud. Kannatanu R.L ja Politsei-ja Piirivalveameti volitatud esindaja on kohtus kinnitanud, et kahjustuste likvideerimiskulud olid seotud 16.02.2024 enne südaööd alanud sündmusega, ka kohtus ütlusi andnud politseiametnikud, kes osalesid ärandatud sõiduki kinnipidamisega, on kinnitanud, et nende poolt kasutatud operatiivsõidukitel enne seda sündmust kahjustusi ei esinenud. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et võõra vara rikkumise episoodis oli Ott Metsa käitumine kantud vähemalt kaudsest tahtlusest, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad ning ta on

§ 203lg 1 järgi süüdi.

Süüdistus

§ 215

lg 1 järgi 17.

§ 215

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Süüdistuse kohaselt võttis O. Mets omavoliliselt ajutisse kasutusse 16.02.2024 kella 23.57 R.L-ile kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Touareg reg nr XXX ja samuti võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse 16.08.2024 kella 05.37 ajal K.R.L OÜle kuuluva ja S.P kasutuses oleva halli värvi kaubiku Mercedes-Benz reg nr XXX. Asja omavoliline kasutamine tähendab selle kasutamist omaniku või valdaja loata. 16.02.2024 kell 23:57 18. R.L-i 18.11.2024 antud ütluste (kt lk 41-44) kohaselt on ta sõiduki Volkswagen Touareg reg nr XXX omanik. Seda kinnitab ka liiklusregistri väljavõte (kd I lk 49). Isikusamasuse tuvastamise protokoll tõendab, et kannatanu oli R.L (kd I lk 48). Kannatanu ütlustest nähtub, et veebruaris 2024 (kuupäeva ei mäleta) kella 23:40-23:50 ärandati tema sõiduk. Ta viibis Heli 8 juures, hotelli peasissekäigu vastas ja istus koos sõpradega, kes tarvitasid alkoholi. Kuna sõbrad soovisid minna baari siis ta pakkus, et viib neid ära ja pani auto sooja. Viibis sõidukist umbes 10 meetri kaugusel, oli seal umbes 3 minutit, sõiduk oli visuaalselt nähtav. Vahepeal oli tähelepanu hõivatud kuna sõprade vahel toimus kaklus, seejärel kuulis sõiduki liikumise häält. Esialgu arvas, et sõbrad teevad nalja, kui sai aru, et sõiduk ärandati, siis helistas politseisse. Politsei tuli umbes 8 minutiga ning küsitles juhtunu kohta, hiljem võeti ütlused jaoskonnas. Sõiduki sai tagasi umbes kuu hiljem politsei parklast. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et R.L sõiduki omaniku ja valdajana ei andnud luba sõiduki kasutamiseks. 9

(20)1-24-5690
  1. Kannatanu ütluseid, samuti sündmuste käiku, sõiduki asukoha tuvastamise viisi ja sõiduki ärandamise aega kinnitavad tunnistaja KV (politseiametnik) ütlused (kt lk 73-75) selle kohta, et
  2. veebruaril tuli juhtimiskeskusest väljakutse sõiduki ärandamise kohta Heli tänaval Tallinnas. Sündmuskohale jõudes selgus, et kannatanu telefon jäi autosse ja selle abil oli võimalik jälgida sõiduki liikumist. Sõiduk asus Tabasalus ning oli info saamise hetkel peatunud. Teised patrullid suundusid Tabasalu piirkonda kontrollima. Tunnistaja liikus patrullautoga ärandatud sõiduki suunas siis, kui tuli info, et liigutakse Keila suunas. Pärast ärandatud sõiduki tagaajamist (sh politsei sõidukitele kahjustuste tekitamist) viibis tunnistaja ka süüdistatava kinnipidamise juures, kinni peetud isikuks oli O. Mets, kes kinnipidamisel oli apaatne.
  3. Tunnistajate (politseiametnike ja abipolitseiniku) ütlustest nähtub, et sõiduki tagaajamisele reageerisid mitmed patrullid, kes osalesid nii ärandatud sõiduki sundpeatamisel kui ka O. Metsa kinnipidamisel. Politseiametnik RS 18.11.2024 antud ütluste (kt lk 54-56) kohaselt oli ta 17.02.2024 koos paarilise TLiga, kui raadio teel öeldi, et Heli tn ärandati sõiduk. Piirkonnas sõidukit ei märgatud, kuid seejärel tuli kutsung, et ärandatud sõiduk liigub Tabasalus. Tabasalus tiirutades tuli ekipaažilt 3072 teade, et näevad sõidukit ja sõiduk tegi mittepeatumise. Nendega liitus ka ekipaaž
  4. Tunnistaja ja tema paariline üritasid sõidukit peatada nn siili abil, kuid süüdistatav sõitis sellest mööda. Mingi hetk rammis süüdistatav politseibussi ja tekitas bussile kahjustusi, mille tõttu tunnistaja lõppsündmusele (kinnipidamisele) ei jõudnud. Asjaolu, et 17.02.2024 peeti sõiduki Volkswagen Touraeg reg nr XXX juhtimiselt kinni O. Mets kinnitavad ka tunnistajate KM (kt lk 47p-50 p) ja V.B (kt lk 51-54) ütlused, kes on samuti kirjeldanud üksikasjalikult O. Metsa poolt peatumismärguande eiramist, tagaajamist ja isiku kinnipidamist. Seejuures on tunnistajad sõidukit Volkswagen Touareg reg nr XXX juhtinud isikuna ära tundnud O. Metsa.
  5. Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad 16.02.2024 toimepandud tegu ka kriminaalasjas esitatud kirjalikud tõendid. 17.02.2024 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I lk 203) kinnitab, et O. Mets oli kinni peetud Heli 6 Tallinn juurest ärandatud sõiduki Volkwagen Touraeg reg nr XXX juhtimiselt Harku vallas, Vaila külas, Kiia-Vääna-Viti tee 8 km. Seda kinnitavad ka sõiduki peatamise protokollid (kd I, lk 191-194). Asitõendi vaatlusprotokollist (vormikaamerate salvestused) koos fototabeliga nähtub (kd I lk 137-161), et mootorsõidukit Volkswagen Touareg reg nr XXX juhtis O. Mets, kes oli kinni peetud, süüdistatav on äratuntav fotodel 34-38 (kd I lk 158-160). 16.08.2024 kell 05:37
  6. 16.08.2024 K.R.L OÜ-le kuuluva ja S.P kasutuses oleva halli värvi kaubiku MercedesBenz reg nr XXX sõiduki ajutist omavolist kasutamist O. Metsa poolt kinnitavad S.P (äriregistri andmetel K.R.L OÜ juhatuse liige) ütlused (kt lk 46 pöördel-47 pöördel), kes selgitas, et K.R.L OÜ-le kuulub sõiduk Mercedes BenZ V klass reg nr XXX. Augustis (16.08 kell 6.00) ärandati sõiduk K.R.L AS-i territooriumi autoparklast. Parkis auto sinna eelneval õhtul, võtmed jättis autosse keskkonsooli. Ta oli tööautoga betooni võtmas kui üks tööline küsis, et kes auto võttis. Selgus, et auto oli parklast läinud ning S.P helistas politseisse. Auto tagastati mõne aja pärast parklasse. Autoga oli tanklas käidud, kuna enne oli paak tühi, ajaliselt oli auto ära umbes poolteist tundi. Liiklusregistrist nähtub, et sõiduk Mercedes Benz V klass reg nr XXX omanik on K.R.L OÜ, kasutajad S.P, A. S.P ja TK (kd II lk 28). S.P 10
(20)1-24-5690 ütlustega on tõendatud, et O. Metsale ei olnud antud omaniku ega valdaja luba sõiduki kasutamiseks.
  1. Tunnistaja AK (politseiametnik) ütluste (kt lk 75 pöördel-76) kohaselt on ta süüdistatavaga kokku puutunud seoses väljakutsega augustis, mis oli seotud ärandamisega. Sõiduk oli ärandatud Männiku karjääri lähedal asuvast tootmishoone parklast. Kui tunnistaja sündmuskohale jõudis oli sõiduk tagastatud ning varem kohale jõudnud patrull tegeles ärandajaga ehk O. Metsaga. Süüdistatava jutt sündmuskohal oli seosetu, ta ei osanud tuua põhjust miks ta sõiduki oli ärandanud, rääkis nii Kaitseliidust kuid ka Moskvasse sõitmisest. Sündmuskohal O. Mets viitas, et tema võttis selle sõiduki. Lisaks oli samas parklas ka sõiduk Volkswagen Bora, millest O. Mets oli tõstnud enda isiklikud asjad ärandatud sõidukisse. Tunnistaja Q.X ütlused kinnitavad, et O. Mets rentis temalt sõiduki Volkswagen Bora (punane) läbi tuttava. Kui O. Mets kinni peeti augusti keskel, sai ta sõiduki kätte politsei parklast. Tunnistaja JV (kt lk 76p -77p) selgitas, et on süüdistatavaga kokku puutunud seoses sellega, et S.P-l varastati auto ära K.R.L hoovi pealt. S.P helistas, et sõiduk (Mercedes Benz V seeria) on territooriumilt kadunud ning tunnistaja läks kontrollima, sõidukit ei olnud. Sõiduk sõitis hoovi poole tagasi ajal, mil tunnistaja kontrollis koos toomisjuhiga kaameraid. Sõidukit juhtis süüdistatav ja oli autos üksinda. Parklasse jõudes hakkas S.P autost oma asju teise autosse ümber tõstma. Tunnistaja küsimusele, et kes lubas tal sõidukiga ära minna, vastas süüdistatav, et ta sai Kaitseliidust käsu, et autol on vaja paak täis panna. Politsei saabus 5 minutit hiljem ja hakkas süüdistatavaga edasi tegelema.
  2. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd II lk 29-37) nähtub ärandatud sõiduki asukoht parklas Harjumaal, Saku vallas, Männiku külas, Karjääri tee
  3. Volkswagen Bora teisaldati sõiduki hoiukohta teisaldamise akt kohaselt 16.08.2024 politsei parklasse Rahumäe tee 6/1, Tallinn (kd II lk 45), sõiduki läbivaatusprotokollis on fikseeritud sõidukist leitud süüdistatava esemed (kd II lk 46-66). Süüdistatava saabumine Volkswagen Boraga Karjääri tee 9 parklasse nähtub asitõendi vaatlusprotokollis (kd II lk 38-43), milles on vaadeldud territooriumi turvakaamerate salvestusi. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II lk 67-69) kinnitab, et O. Mets oli kinni peetud 16.08.2024 kell 08:45 Karjääri tee 9, Männiku külas, Saku vallas, Harju maakonnas seoses sõiduki omavolilise kasutamisega. Sõiduki omavolilist kasutamist O. Metsa poolt kinnitab ka 16.08.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd II lk 70-73), milles on vaadeldud aadressil XXX Tallinnas D.P.J asuva tankla videosalvestisi. Salvestiselt nähtub hall sõiduk Mercedes reg nr-ga XXX tanklas, salvestise 02:51 minutil on näha juht sõiduki kõrval (vaatlusprotokolli lk 2, foto), äratuntav on isikuna O. Mets. 25.

§ 215

lg 2 p 1 järgi on karistatav võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kuivõrd O. Mets pani toime võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamise 16.02.2024 ja 16.08.2024, samuti on O. Mets varem toime pannud varguseid, on kvalifikatsioon

§ 215lg 2 p 1 järgi õige.

  1. O. Mets enda süüd ei tunnista ning keeldus ütlusi andmast. Siiski on kohtu hinnangul ülalviidatud tõenditega kinnitust leidnud, et O. Mets omavoliliselt kasutas ilma omaniku või valdaja loata sõidukit nii 16-17.02.2024 kui ka 16.08.
  2. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et O. Metsal puudus valdaja luba sõidukeid kasutada, kuid siiski seda tegi. Kohus möönab, et arusaamatuks jäävad süüdistatava motiivid sõiduki ärandamisel, seda 11

(20)1-24-5690 eriti 16.08.2024, mil sisuliselt süüdistatav kasutas omavoliliselt K.R.L OÜ sõidukit selleks, et sõita tanklasse, tankida, jättes kütuse eest tasumata ning seejärel tagastada sõiduk Karjääri tee 9 parklasse. Säärane käitumine tekitab paratamatult küsimusi süüdistatava vaimse tervise suhtes, kuid kohtul puudub alus kahelda O. Metsa süüvõimes. O. Mets on osalenud kohtuistungitel ning vaatamata sellele, et keeldus süüdistuse osas ütlusi andmast, on tema käitumine menetluse kestel olnud adekvaatne, ta allus kohtu korraldustele ja vastas adekvaatselt kohtu küsimustele. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. O. Mets pani teo toime otsese tahtlusega, seda saab järeldada kannatanute ütlustest ja sündmuste käigust. O. Mets kasutas mõlemal juhul ära olukorda, et sõiduki võtmed olid sõidukis, seejuures 16.02.2024 sõiduki mootor töötas. Vaatamata sellele, et kannatanu viibis sõiduki juures, võttis O. Mets teadlikult sõiduki ilma omaniku loata, seejuures tuli politseil rakendada isiku peatamiseks suuri ressursse ning süüdistatav sundpeatada. Süüdistus

§ 424lg 1 järgi 27.

O. Metsale on esitatud süüdistus mootorsõiduki joobes juhtimises 16.02.2024 kell 23:57 kuni 17.02.2024 kell 00:54 Tabasalus, Ranna tee 17 juures. O. Mets keeldus kohtus ütlusi andmast ning oma süüd ei tunnistanud. Mootorsõiduki juhtimise fakti süüdistuses märgitud kuupäeval ja kellaajal O. Metsa poolt tõendavad tunnistaja KM 18.11.2024 kohtuistungil antud ütlused (kt lk 48-50p), mille kohaselt oli ta 17.02.2024 politseiametnikuna tööl patrullis kutsungiga

  1. Tunnistaja, paariline V.B ja kaks koera olid parasjagu Mustamäel teise sündmusega hõivatud kui tuli bravo prioriteediga väljakutse sõiduki ärandamise kohta. Pärast teise sündmusega tegelemisega lõpetamist tuli teade, et sõiduki võimalik asukoht on Tabasalu ning tunnistaja võttis koos paarilisega suuna sinna. Jõudes Tabasalu Alexela juurde tuli teade, et sõiduk võib olla seal. Tunnistaja nägi sõidukit, mis oli pargitud, juhipoolne uks oli lahti, sõiduki kõrval oli meesterahvas. Tunnistaja andis korralduse seis politsei ja käed nähtavale, mille peale meesterahvas istus sõidukisse ja hakkas sõidukiga ümberpõiget tegema. Kuna eelnevalt oli tulnud info, et isik võib olla ohtlik, sooritas tunnistaja kaks lasku rehvi, et sõiduk sundpeatada, sõidukit peatada ei õnnestunud. Pärast tagaajamist õnnestus sõiduk peatada, isiku läbivaatusel oli aru saada, et isik on kas narko- või alkoholijoobes, ei käitunud nagu normaalne kodanik käituma peaks. Tunnistaja selgitas, et see meeserahvas oli süüdistatav O. Mets. Tunnistaja V.B 18.11.2024 kohtuistungil antud ütlused (kt lk 51-54) kinnitavad KM ütlusi juhtunu osas, sh asjaolu et O. Mets juhtis mootorsõidukit, tunnistaja kinnitas, et Tabasallu jõudes oli süüdistatav O. Mets auto kõrval ning pärast politsei korralduse andmist hüppas süüdistatav autosse ja pani käigu draivi peale ning andis gaasi. Sellele järgnes tagaajamine, mis kestis vähemalt 10-15 minutit. Auto roolis olles oli O. Metsal emotsioonitu pilk, tavainimese siuke pilk see ei olnud. Seega on tunnistajate ütlustega kinnitust leidnud, et O. Mets juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Samuti, et O. Metsal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused.
  2. 17.02.2024 kell 01:19 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et O. Metsal oli joove 0,75 mg/l (kd I lk 196). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (kd I lk 196p) kohaselt oli O. Metsal reaktsioonikiirus häiritud ja passiivagressiivse käitumisega. Terviseseisundi kirjeldamise protokoll tõendab O. Metsa tervisliku seisundit. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (kd I lk 200) kohaselt oli O. Mets saadetud 12

(20)1-24-5690 joobeseisundi tuvastamiseks ekspertiisi. EKEI uuringuakt nr 24T-AOT00104 ning lisa 2 tõendab, et O. Metsal tuvastati uuringu läbiviimiseks võetud uriinist narkojoove (amfetamiin). Ekspert jõudis järeldusele, et O. Metsal esineb joove (kd I lk 201). 29. Seega rikkus O. Mets liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii O. Metsa poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et O. Mets oli sõidukit juhtides narkojoobes (uuringuakt nr 24T-AOT00104, narkojoove /amfetamiin/). Subjektiivse koosseisu hindamisel peab tuvastama, et süüdlane pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et O. Mets pani mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega, st olles teadlikult tarvitanud narkootilisi aineid pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et võib olla narkojoobes. Seejuures nähtub tunnistaja ütlustest, et kinnipidamisel oli isiku läbivaatusel aru saada, et O. Mets on kas alkoholi- või narkojoobes. Seega pidi O. Mets varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru saama, et ta on joobes ning pidama võimalikuks, et tal võib mootorsõidukit juhtima asudes esineda narkojoove. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi 30.

O. Metsa süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 9 järgi süstemaatilise varguse toimepanemises, teod on toime pandud 06.03.2024 kella 23.23 ajal Tallinnas XXX asuvas P kaupluses, 07.06.2024 kell 14:52 ajal Tallinnas XXX asuvas M kaupluses ja 16.08.2024 kell 06:15 ajal Tallinnas XXX asuvas D.P.J tanklas.

  1. 06.03.2024 toimepandud vargusekatset tõendavad järgmised tõendid. P 06.03.2024 avaldus (kd II lk 1), millest nähtub, et 06.03.2024 kell 23:13 meesterahvas varastas P kauplusest kaupa koguväärtusega 1024,45 eurot, kaup tagastati rikkumata kauplusele, kahju puudub. 31.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (kd II lk 2-14) on vaadeldud P AS turvaosakonna poolt S lingile üles laetud salvestisi 06.03.2024 kauplusest Mustamäe P aadressil XXX, Tallinn. Vaatlusprotokollist nähtub, et meesterahvas punases jopes siseneb müügisaali 23:06 (vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud kui O. Mets), fikseeritud on isiku liikumine kaupluses, sh müügisaalis esemete kotti panemine. Vaatlusprotokolli fotodelt nähtub, et isikul on peas must müts ja kõrvaklapid (foto kd II lk 8), kell 23:13 väljub müügisaalist sissepääsu turvaväravate kaudu kott käes, isik oli kinni peetud ja kell 23:14 oleval fotol on näha meesterahvast turvaruumis, seejuures on visuaalselt äratuntav, et kinnipeetud isik on süüdistatav O. Mets.
  2. 07.06.2024 kell 14:52 ajal Tallinnas XXX asuvas M kaupluses toimepandud vargusekatset tõendab M esitatud avaldus (kd II lk 15), millest nähtub, et 07.06.2024 kell 14:52 M OÜ kaupluses aadressil XXX Tallinnas pandi toime õigusrikkumine kassajoone ületamisega, õigusrikkuja oli pikka kasvu meesterahvas, seljas valge roosidega kampsun, punase triibuga must müts, teksad ja mustad tossud. Meesterahvas võttis kaupa kogumaksumusega 21 eurot (viin Mosko 40% 7,99 eurot, Täistera röst kiirkaerahelbed Tartu 3,00 eurot, Farmi juustu 13

(20)1-24-5690 snäkk 3,09 eurot, täispiim Farmi 1,45 eurot, makaronid Fusili Divella 1,29 eurot, alkohoolne jook A Le Coq Long Drink 3,12 eurot, küüslauk, 0,81 eurot ja M kilekott 0,25 eurot), kauplusele kahju ei tekitatud, tsiviilhagi esitada ei soovi. 07.06.2024 koostatud õigusrikkuja üleandmise akt kinnitab (kd II lk 17), et 07.06.2024 kinnipeetav mees läbis kassaliini koos erineva kaubaga, jättis kauba eest tasumata summa 13,01 eurot + 7,99 eurot. Õigusrikkuja andmete all on märgitud isikuks O. Mets, ID kaard XXXXXX. Vargusekatse toimepanemist O. Metsa poolt kinnitab ka 27.08.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd II lk 18-25), milles on vaadeldud M OÜ edastatud videosalvestise faili M kauplusest 07.06.2024 aadressil XXX, Tallinn. Vaatlusprotokollist nähtub, et meesterahvas valge-kirju pusaga, peas nokamüts, siseneb müügisaali 14:46 (vaatlusprotokolli kohaselt tuvastatud kui O. Mets), fikseeritud on isiku liikumine kaupluses, sh müügisaalis esemete kotti panemine, kell 14:51 väljub mooduses kassadest ja tasumata kaupade eest, kell 14:52 turvatöötaja peab isiku kinni ja kell 14:55 maksab isik kauba eest, mille järel suundutakse turvaruumi, turvaruumis on kohal politsei. Kohus nõustub prokuröriga, et O. Metsa tegevus M kaupluses jõudis varguse katsestaadiumisse hetkel, kui ta läbis kassaliini ilma kauba eest tasumata. Kuigi O. Mets tasus kaupade eest pärast tema kinnipidamist ei muuda see juriidilist hinnangut tema käitumisele.
  1. 16.08.2024 AS D.P.J XXX Tallinnas toimepandud vargust kinnitab AS D.P.J 16.08.2024 esitatud süüteoteade (kd I lk 41), millest nähtub, et XXX Tallinnas asuvasse D.P.J tanklasse sõitis 16.08.2024 kell 06:15:48 tankuri nr 8 ette hõbedane Mercedes Bens reg nr XXX. Sõidukist tuli välja meesterahvas, käis mitu korda ümber auto (tundus, et otsib kütusepaagi asukohta). Seejärel sõitis tankuri 1 ette ja lõpuks tankuri 4 ette, kus tankis sõidukisse diiselkütust ja lahkus tanklast kütuse eest tasumata, varastati diiselkütust 54,13 liitrit maksumusega 81,14 eurot, lisatud on arve 41221-714674 16.08.2024 kell 06:
  2. Varguse toimepanemist O. Metsa poolt kinnitab ka 16.08.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (kd II lk 70-73), milles on vaadeldud aadressil XXX Tallinnas D.P.J asuva tankla videosalvestisi. Salvestiselt nähtub hall sõiduk Mercedes reg nr-ga XXX tanklas, salvestise 02:51 minutil on näha juht sõiduki kõrval (vaatlusprotokolli lk 2, foto), seejuures on äratuntav isik O. Mets. Samuti oli tegemist K.R.L OÜ sõidukiga, mille puhul on tuvastatud, et sõiduki ärandas O. Mets 16.08.2024 hommikul ja varguse toimepanemise ajal oli sõiduk O. Metsa kasutuses.
  3. O. Mets oma süüd tunnistanud ei ole ning keeldus kohtus ütlusi andmast. Kohtule esitatud tõendid aga kinnitavad üheselt, et O. Mets on toime pannud temale etteheidetavad vargused, seejuures on tõendatud ka varguste toimepanemisel subjektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et O. Mets pani kolm varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Videosalvestistelt nähtub, et O. Mets läks kauplusesse nii 06.03.2024 kui ka 07.06.2024 ja pani kauba kotti, möödus kassade rivist jättes kauba eest maksmata. Seega oli O. Metsal algusest peale kavatsus jätta kauba eest tasumata. Niisamuti läks O Mets 16.08.2024 D.P.J tanklasse, tankis kütust ning sõitis teadlikult ja tahtlikult ära ilma kütuse eest tasumata. Nõustuda ei saa kaitsja käsitlusega, et kõigil kolmel korral võis süüdistatava unustada kauba eest tasuda. Kuigi varguste toimepanemise episoodides ei kuulatud üle tunnistajaid, nähtub kirjalikest tõenditest, sh asitõendi vaatlusprotokollidest ning videosalvestistelt süüdistatava käitumine kaupluses nii 06.03.2024 kui ka 07.06.2024, aga ka tanklas 16.08.2024 ning 14

(20)1-24-5690 kahtlust ei ole selles, et süüdistatav pani toime vargused tahtlikult. Ei ole eluliselt usutav, et isik korduvalt unustab toodete eest tasuda. 35.

§ 199

lg 2 p 9 järgi süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks sooritab isik süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). käsilolevas asjas on kinnitust leidnud, et O. Mets pani toime kolm vargust (06.03.2024, 07.06.2024 ja 16.08.2024). Karistusregistri andmetel on O. Metsa varem karistatud

§ 218lg 1 järgi 09.04.2024 ja 02.03.2023.

Järelikult on varguste toimepanemine kujunenud O. Metsal elustiiliks, ta on ainuüksi 2024. aastal toime pannud 4 vargust, süütegude faktiline korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu ning O. Metsa käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kuigi O. Metsa poolt toime pandud kolmest varguse episoodist kaks jäi katsestaadiumisse, tuleb tema teod kvalifitseerida lõpuleviiduna

§ 199

lg 2 p 9 järgi seoses kuriteokatse neelduvusega sama kvalifikatsiooni lõpuleviidud teos. Kohtu hinnangul on vaguste vahel tuvastatav ka sisuline seos (RKKKo 3-1-1-66-13, p 6.2), st O. Metsa tegevuses järjepidev ja tahtlik varguste toimepanemine, mis on käsitatav süstemaatilise tegevusena. KARISTUS 36. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 37.

§ 215

lg 2 p 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus;

§ 424

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus;

§ 199

lg 2 p 9 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus;

§ 203

lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

  1. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud kuna O. Mets ei oleks suuteline rahalist karistust täitma, samuti ei täidaks rahaline karistus karistuse eripreventiivset eesmärki. Maksu- ja Tolliameti andmetel (kd II lk 97) O. Mets ei tööta, tema
  2. aasta sissetulek oli 0 eurot, 2022.a 10 677 eurot. Samuti on O. Mets oma tegevusega põhjustanud kannatanutele varalist kahju, mis tuleb süüdistataval hüvitada ja mille tõttu ei ole O. Mets veelgi enam suuteline rahalist karistust täitma. O. Metsa on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele üksnes reaalse vangistusega. Karistusregistri andmetel (kd II lk 74-76) on O. Metsal üks kehtiv kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristus. Väärteokaristused on määratud nii

§ 218lg 1 aga ka NPALS § 151 lg 1 järgi.

Kriminaalkaristus on mõistetud Harju Maakohtu 23.11.2023 otsusega 1-23-4692

121 lg 2 p-de 2, 3 ja

§ 331

2 järgi ning teda karistati

§ 64

lg 1 alusel vangistusega 2 aastat ja 6 kuud,

§ 68

lg 1 alusel jäi lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva, mis jäeti täitmisele pööramata

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Katseaeg 23.11.2023-22.11.2026. Seega on kuriteod toime pandud katseajal. 15

(20)1-24-5690
  1. Lisaks arvestab kohus karistuse mõistmisel, et O. Metsa suhtes puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr ning mõista karistus arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.
  2. O. Mets pani toime

§ 424

lg 1, § 203 lg 1 ja § 215 lg 1 (16.02.2024) teod toime ühe teoga, seega tuleb mõista karistus § 63 lg 1 järgi seaduse sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o

§ 203lg 1 järgi.

Kohus peab O. Metsa süüd keskmisest suuremaks. Kohus arvestab, et O. Mets pani toime nii sõiduki omavolilise ajutise kasutamise, olulise kahju tekitamise, aga ka mootorsõiduki narkojoobes juhtimise. Seejuures tuli politseil kasutada suuri ressursse isiku sundpeatamiseks ning O. Metsa tegevus avalikus ruumis (põgenemine politsei eest olles narkojoobes) võis seada ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervise. Kohus leiab, et nimetatud kuritegude toimepanemise eest tuleb O. Metsale mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suuremas määras, kergendavaid asjaolusid ei esine. O. Metsale tuleb

§ 424

lg 1, § 203 lg 1 ja § 215 lg 1 (16.02.2024) järgi mõista karistusena § 63 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. 41.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et O. Mets pani toime kolm vargust, millest kaks jäid katsestaadiumisse, varastatu väärtused ei olnud suured. Seetõttu mõistab kohus O. Metsale

§ 199lg 2 p 9 järgi karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 8 kuud vangistust.

42.

§ 215

lg 2 p 1 järgi (16.08.2024) toimepandud teo eest tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus arvestab, et kuigi O. Mets kasutas K.R.L OÜ sõidukit omavoliliselt, st süüteokoosseis on täidetud, tõi ta sõiduki tagasi samasse kohta Karjääri tee 9 parklasse. Oma tegevusega kahju ei tekitanud. Seega mõistab kohus O. Metsale

§ 215

lg 2 p 1 järgi karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 1 aasta vangistust. 43.

§ 64lg 1 alusel tuleb O.

Metsale mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd O. Mets pani teod toime katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel moodustata liitkaristus ning suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust, Harju Maakohtu 23.11.2023 kohtuotsusega nr 1-23-4692 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat ja 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Kuivõrd O. Mets oli kinni peetud 16.08.2024 ning tema suhtes oli kohaldatud tõkendina vahistamist, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 16.08.

  1. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TSIVIILHAGID
  2. KrMS § 310 lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. KrMS § 38 1 lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka 16

(20)1-24-5690 tsiviilkohtumenetluses. Hagejate nõuete kriminaalmenetluses läbivaatamise eeldused on täidetud. KrMS § 381 lg 6 kohaselt KrMS-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt on peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. R.L-i tsiviilhagi (7940 eurot)
  1. Kanntanu R.L esitas kriminaalasjas tsiviilhagi (kt lk 8-10) summas 7940 eurot 1617.02.2024 sõiduki omavolilise kasutamise toimepanemisel kannatanu sõidukile Volkswagen Touraeg reg nr XXX tekitatud kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi kohaselt tekitati mootorsõidukile järgmised kahjud: elektritööd 120 eurot, remonditööd 220 eurot, plekksepatööd 850 eurot, värvimistööd kokku 2245 eurot, varuosad kokku 4505 eurot, s.o kokku 7940 eurot. Tekitatud varalise kahju aluseks on kannatanu võtnud 11.03.2024 koostatud Reho autoteenindus hinnapakkumise H1103-01 (kd I lk 1-2). Kohtule on esitatud kaks Reho autoteeninduse hinnapakkumist, millest üks (summas 8615 eurot, kd I lk 3) sisaldab kannatanu ütluste kohaselt ka politsei poolt tekitatud kahjustusi (kuuliauke) ning teine hinnapakkumine on ilma kuulukahjustusteta (summas 7940 eurot). R.L selgitas, et kahjusid kandis ta tegelikkuses mõnevõrra rohkem, kui esitatud tsiviilhagi. Kaskokindlustus sõidukil puudus. Sõiduki remontis Reho autoteeninduses, kus töötab kannatanu sõber ja kes tegi lõpliku pakkumise 8200 eurot (muidu oleks olnud umbes 10 000). Reho autoteenindus tegi esialgse pakkumise 7940 eurot, aga summa muutus remondikäigus (suuremaks) kuna tuli ilmsiks veel probleeme elektroonikaga ning hind kõikus sõltuvalt varuosade hindadest. Remondi eest tasus sularahas ja ühekorraga. Kuna tasus sularahas, siis arvet esitada ei ole. Kannatanu ütluste kohaselt võtsid vanaema ja ema laenu selleks, et kannatanu saaks remondi eest tasuda. 20.11.2024 kohtuistungil esitas prokurör täiendava tõendina KrMS § 297 alusel kannatanu sõiduki fotod (kd II lk 129-143), millelt nähtub, et sõiduk on korras (st remonditud) samuti laenulepingud (kd II lk 110-128), mis kinnitavad laenu võtmist kannatanu ema (AL) ja vanaema (VS) poolt. Laenu võeti kokku summas 7000 eurot ning kannatanu sõnul kattis ta ülejäänud osa oma vahenditest, mille oli saanud vanaisalt. Kohtule on esitatud laenulepingud 15.03.2024 VS ja TF Bank vahel väikelaenu laenuleping summas 3000 eurot, 14.03.2024 ALi ja TF Bank vahel sõlmitud väikelaenu laenuleping summas 2000 eurot ja 24.03.2024 AL-i ja Coop Pank vahel sõlmitud väikelaenuleping summas 2000 eurot.
  2. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatav võttis kannatanu R.L-i sõiduki ajutiselt omavolilisse kasutusse ning tekitas oma tegevusega kannatanu sõidukile vigastusi. Kohtule esitatud fotod sõidukile tekitatud kahjudest ja fotod, millest nähtub, et sõiduk on remonditud, mis kinnitavad, et R.L on süüdistatava poolt põhjustatud vigastused remontinud. Seega on tsiviilhagi keskne küsimus, kas tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses ehk hinnapakkumises märgitud summas 7940 eurot. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning kohtul puudub alus kannatanu väidetes kahelda. Lisaks esitas prokurör täiendava tõendina laenulepingud, mis kinnitavad R.L-i ütlusi selle kohta, et vajalikud rahalised vahendid sõiduki 17
(20)1-24-5690 remontimiseks sai ta suures osas ema ja vanaema käest, kes võtsid selleks pangast laenu. Muuhulgas kattuvad laenu võtmise kuupäevad ajaliselt ka sõidukile tekitatud kahjuga. Seejuures tuleb märkida, et laenu tasumiseks tuleb kannatanul või tema pereliikmetel tasuda ka intresse, mis tegelikkuses põhjustab kannatanule ja tema pereliikmetele täiendavaid rahalisi väljaminekuid, kuid mille osas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus leiab, et tsiviilhagi on tõendatud hinnapakkumise, laenulepingute aga ka fotodega, mis kinnitavad sõidukile tekitatud kahjude remontimist. Samuti on usaldusväärsed kannatanu ütlused, et tegelik materiaalne kahju oli suurem, kui hinnapakkumine. Sellest tulenevalt leiab kohus, et O. Mets pani toime õigusvastase teo, ta on rikkumises süüdi ja kohtu hinnangul on R.L-ile tekkinud kahju põhjuslikus seoses eelnevalt tuvastatud O. Metsa tegevusega ning kohus rahuldab hagi täies ulatuses, st summas 7940 eurot. Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tsiviilhagi (15 208,66 eurot)
  1. Kanntanu Eesi Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu esitas kriminaalasjas tsiviilhagi (kt lk 11-13) summas 15 208,66 eurot. Tsiviilhagi on seotud O. Metsa poolt 16-17.02.2024 tegevusega, s.t kannatanu R.L-i sõiduki omavolilise kasutamise ajal politsei sõidukitele tekitatud kahjudega. Tsiviilhagist nähtub, et O. Mets põhjustas kahju järgmistele politsei sõidukitele: - Volkswagen Transporter reg nr XXX summas 6060,79 eurot; - Škoda Kodiaq reg nr XXX summas 1336 eurot; - Mercedes Benz Vito reg nr XXX summas 7811,27 eurot.
  2. Haginõue on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, samuti tsiviilhagi juurde esitatud remondiarvetega (kd I lk 35-40). Kohtule on esitatud lisaks hagiavaldusele, 21.03.2024 arve 417000612 Mercedes Benz Vito remondikulude kohta summas 7811,27 eurot, Rohe Auto AS arve nr 294536446 sõiduki Škoda Kodiaq remondikulude kohta summas 1336,60 eurot ja Moller Auto Kahjuekspert arve nr 6891481 summas 6060,79 eurot. KrMS § 297 korras esitas kannatanu esindaja maksekorraldused, millest nähtub arvete tasumine Siseministeeriumi poolt Veho AS-le 11.04.2024 summas 7811,27 eurot, Rohe Auto AS-le 02.05.2024 summas 1336 eurot ja Moller Auto Tallinn OÜ-le 19.04.2024 summas 6060,79 eurot (kd II lk 144-146). Liiklusregistri väljavõtted kinnitavad, et kahjustatud sõidukid on kuuluvad Politsei- ja Piirivalveametile (kd I lk 188-190). Sõidukitele tekitatud kahjustused on fikseeritud vaatlusprotokollides (kd I lk 169-187). Kohus on tuvastanud, et süüdistatav põhjustas oma tegevusega kannatanule (Eesi Vabariigile Politsei- ja Piirivalvemati kaudu) olulist kahju.
  3. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi täies ulatuses põhjendatud ning süüdistatava tegevuse ja tekitatud kahju vahel tuvastatud põhjuslik seos. Kohus ei nõustu, et politsei sõidukid said kahjustada politseiametnike enda tegevuse tõttu. Kriminaalasjas on tuvastatud, et politseiametnike tegevus oli tingitud süüdistatava süülisest käitumisest. KorS § 2 lg 4 kohaselt on riikliku järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 45 lg 5 kohaselt, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit KorS
  4. peatükis sätestatud korras. KorS § 781 p 6 järgi on erivahend muuhulgas tehniline tõke ja p 7 järgi sõiduki sundpeatamise vahend. Tehniline tõke on vahend, millega takistatakse isikute või sõidukite vaba liikumist. 18
(20)1-24-5690 Tehniliste tõketena kasutatakse korrakaitsetegevustes erineva kõrguse ja konstruktsiooniga teisaldatavaid aedu, ehitusaedu, aga ka näiteks sõidukeid (KorS komm. § 78 1 p 3). Politseiametnike pädevuses on valida sobiv ja vajalik meede rikkumise kõrvaldamiseks. Antud olukorras oli politseiametnikel info, et sõiduk on ärandatud, süüdistatav ei allunud politsei korraldustele ning jätkas sõitu, samuti oli tunnistaja KM sõnul tegemist bravo väljakutsega (sisuks lähisuhtevägivald) ning süüdistatava sõidukiirus oli vähemalt 150-170 km/h (kt lk 50), mille tõttu tuli sõiduk peatada, et süüdistatava käitumine ei päädiks tema või kõrvaliste isikute jaoks fataalselt. Järelikult oli politseiametnike käitumine põhjendatud, valitud meede sõiduki sundpeatamiseks proportsionaalne ning O. Mets vastutab sõidukitele tekitatud kahjustuste eest. Tunnistaja KM ütlustest nähtub, et politsei sõidukitele tekitatud vigastused fikseeritakse alati, kui on liiklusõnnetus, siis täidetakse kindlustuse dokumendid, kui on kriimustus, siis koostatakse ettekanne ja fikseeritakse. Seega puudub kohtul alus arvata, et sõidukite vigastused võisid olla tekitatud enne 16-17.02.2024 sündmust. Kokkuvõttes on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et Eesi Vabariigile (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tekitati kahju kokku summas 15 208,66 eurot. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et O. Mets pani toime õigusvastase teo, ta on rikkumises süüdi ja kohtu hinnangul on Eesti Vabariigile tekkinud kahju põhjuslikus seoses eelnevalt tuvastatud O. Metsa tegevusega. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus Eesi Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tsiviilhagi O. Metsa vastu summas 15 208,66 eurot. AS D.P.J tsiviilhagi (81,14 eurot)
  1. Kannatanu AS D.P.J volitatud esindaja esitas 11.09.2024 tsiviilhagi (kt lk 14-15) O. Metsa vastu varalise kahju hüvitamiseks seoses 16.08.2024 toimepandud kütuse vargusega tanklas. Kannatanule vargusega tekitatud kahju summa on tõendatud süüteoteate ja sellele lisatud kviitungiga (kd I lk 42), millest nähtub, et süüdistatav tankis 16.08.2024 kell 06:15:48 diislikütust 54,13 liitrit maksumusega 81,14 eurot ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Kriminaalasjas on tuvastatud, et O. Mets oli isikuks kes 16.08.2024 kell 06:15:48 K.R.L OÜ sõidukiga tankis diislikütust D.P.J AS tanklas aadressil XXX Tallinnas. Seega on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub hüvitamisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID
  2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 joobe tuvastamise kulud 156 eurot (kd 1 tl 200). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, mis 2024 aastal oli 1230 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.
  3. a määrusele nr 87 on töötasu alammäär alates 01.01.
  4. a 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 kuupalga alammäära, seega on sundraha suurus alates käesoleva aasta algusest 1329 eurot. Kuigi kriminaalmenetluses tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat õigust, leiab kohus, et antud olukorras on põhjendatud mõista süüdistatavalt välja sundraha
  5. aastal kehtinud määra järgi, kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus
  6. aastal ning kohtuotsuse kuulutamise aeg ei sõltunud süüdistatavast. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja sundraha
  7. aasta määra järgi. 19
(20)1-24-5690
  1. Lisaks on KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi menetluskulu ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalasja kohtueelses menetluses oli määratud kaitsjale makstud tasu 779,58 eurot (kt lk 102-132) ja kohtumenetluses 1976,40 eurot (kt lk 165-166). Kohus leiab, et määratud kaitsjale makstud tasud on põhjendatud ja mõistlikus ulatuses ning nimetatud summad kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele.
  2. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale § 178 kohaselt makstavad tasud, sh sõidukulud ning saamata jäänud töötasu. Tunnistajad V.B ja Q.X viibisid kohtuistungil tunnistajatena ning esitasid tekkinud kulude kohta ka vormikohase taotluse koos kuludokumentidega. Kohus rahuldas tunnistaja V.B taotluse sõidukulude ja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks kokku summas 59,30 eurot ja tunnistaja Q.X-i sõidukulud ja parkimistasu kokku summas 14,35 eurot ning mõistab need omakorda välja O. Metsalt.
  3. Kokku on kriminaalmenetluse kulud seega 4215,63 eurot, mis tuleb O. Metsalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Tulenevalt aga asjaolust, et O. Metsal tuleb talle liitkaristusena mõistetud reaalset vangistust kanda pikka aega, on tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb O. Metsal tasuda menetluskulud kokku summas 4215,63 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 351,30 eurot ja viimsel kaheteistkümnendal kuul 351,33 eurot.
  4. Asitõendid: padrunikest sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-
  5. km ja Väänatammi ristmik, (pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20); püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-
  6. km ja Väänatammi ristmik (pakend nr 16); püstolikuuli tükk sündmuskohalt Kiia-Vääna-Viti mnt 7.-
  7. km ja Väänatammi ristmik (pakend nr 17); padrunikest sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 1, 2, 4); püstolikuuli tükid sündmuskohalt Ranna tee 17, Tabasalu (pakend nr 3); metallitükk (kuulifragment) parempoolse esiratta veljest (pakend nr 8 aadressilt Kohila 4a, Tallinn); metallitükk (kuulifragment) vasakpoolse tagaratta koopast (pakend nr 1 aadressilt Kohila 4a, Tallinn), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH31522 alusel- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 3 DNA proovi karpides (pakendid 10, 11, 12); 2 tk karpi puuteproovidega (pakendid nr 1, 2); 2 tk auto plastdetaili ja 1 tk tuled, paberkotis, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinn asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 24ATH31512 alusel - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist); mootorsõiduk Volkswagen Touareg registreerimismärgiga XXX on 20.02.2024 omanikule tagastatud; mootorsõiduk Volkswagen Bora registreerimismärgiga XXX on 28.08.2024 omanikule tagastatud. (allkirjastatud digitaalselt) 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.