Obsah (6)

§ 214§ 68§ 75§ 76§ 751§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4128 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 27.11.

1. Karistusaja algus 27.11.2013 ja karistusaja lõpp 27.11.
2. 1 Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 17.12.2015 määrusega vabastati K.K temale Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilisele valvele allutamisega 6-ks kuuks, määrates katseaja kuni 27.11.2017 koos allutamisega käitumiskontrollile. K.K on kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud nõudeid ja lg 2 p-des 4, 7, 8, 9 sätestatud kohustusi.

Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 2.1. Käesolevaks ajaks on K.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning mitte vähem kui neli kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2.

1. K.K on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Praegu kannab ta karistust grupiviisilise väljapressimise eest. Varasemalt on teda karistatud varguste eest, karistatus on kustunud. K.K kannab esimest korda vangistust. Vangla iseloomustuse kohaselt on K.K poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 12% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 29%. Vangistuses viibib ta alates 27.11.
2. K.K on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. 15.05.2015 käskkirjaga on K.K karistatud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks, kuna kasutas söögijagaja suhtes solvavat väljendit. 26.05.2015 käskkirjaga on K.K karistatud isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamisega üheks kuuks, kuna kasutas solvavat väljendit vanglaametniku juuresolekul. K.K poolt vangistuses toime pandud distsiplinaarüleasutumised ei ole maakohtu hinnangul oma olemuselt nii rasked, et mõjutaks tema ennetähtaegset vabastamist. Alates 2015 maist, s.o rohkem kui 7 kuu jooksul, on K.K karistust kandnud ilma probleemideta. 2.
3. K.K on vabanemisel olemas kindel elukoht XXX linnas, millisel aadressil asuv eramu kuulub tema emale ja kasuisale. Samas puudub tal vabanemisel kindel töökoht. Töökoha olemasolu vabanemisel on oluline, kuna K.K kannab vangistust kuriteo eest, mis on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on vanemad nõus poega toetama materiaalselt seni, kuni viimane leiab endale töökoha. Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku majanduslik olukord on olnud rahuldav – ta on töötanud nii Soomes kui ka Rootsis üldehituse peal – ja tal on olemas piisavad tööoskused, et vabaduses hakkama saada. Kriminaalhooldaja hinnangul on K.K vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX linn sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. 2.
4. Positiivne on asjaolu, et K.K on vangistuses viibides jätkanud hariduse omandamist, õppides käesoleval hetkel gümnaasiumis. Samuti on isiklikus toimikus Valga Kaugõppegümnaasiumi 15.11.2015 garantiikiri, mille kohaselt on Valga Kaugõppegümnaasium nõus võtma K.K oma õpilaste nimekirja. Seega on tal võimalik ka vangistusest vabanedes jätkata õpinguid. 2.
5. Kuigi K.K on toime pannud raske esimese astme kuriteo, on maakohtu hinnangul võimalik ta karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada koos elektroonilisele valvele allutamisega. K.K on olemas kõik eeldused, et vabaduses viibides edukalt hakkama saada. Ta on viibinud vangistuses natuke üle kahe aasta, mis on piisav aeg, et ennast ühiskonna silmis rehabiliteerida, arvestades tema väiksemat teopanust väljapressimise koosseisu realiseerimisel. Kaks aastat on piisavalt pikk aeg ka selleks, et avaldada mõju K.K edaspidisele käitumisele, arvestades seda, et tegemist on esimese reaalse vangistusega. K.K kinnitas, et ta soovib edaspidi selliseid olukordi vältida ega suhtle oma kuriteokaaslastega. Seega on K.K valmis oma käitumist muutma. 2 2.
6. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb K.K-le määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: jätkata üldhariduse omandamist Valga Kaugõppegümnaasiumis ja osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Selleks, et K.K oleks võimalik edaspidi hoiduda uutest kuritegudest, on eriti oluline, et ta ei jätkaks suhtlemist oma kuriteokaaslaste R.S. e, M.L. ja D.P. ega. Samuti tuleb ta allutada elektroonilisele valvele, vastava nõusoleku on ta andnud. Kuna K.K on toime pannud tahtliku esimese astme kuriteo, on võimalik talle

§ 751lg 3 p 2 alusel määrata elektrooniline valve kestusega 1-12 kuud.

Maakohus leidis, et 6 kuud on selleks piisav aeg, mille jooksul K.K on rangelt kontrollitud tingimustes võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt.

§ 76

lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. K.K karistuse kandmise aeg lõpeb 27.11.2017, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt

§ 78p-st 2 hakkab kulgema kohtulahendi jõustumisest.

Maakohus leidis, et K.K tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Määruskaebus

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse abiprokurör Meelis Juursoo, kes taotleb Tartu Maakohtu 17.12.2015 määruse tühistamist ja süüdimõistetu K.K vabastamata jätmist. 3.
2. Määruskaebuses asuti seisukohale, et kohtumäärus süüdimõistetu K.K vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega on antud juhtumil põhjendamatu ning maakohtu esitatud motiividega ei saa nõustuda. 3.
3. Prokurör esitas maakohtule kirjalikult seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, kuna K.K suhtes ei esine prokuröri arvates selliseid erandlikke asjaolusid, mis K.K vabastamist võimaldaksid. K.K on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning käesolevaga kannab esimest reaalset vangistuskaristust – tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on seejuures muutunud ühiskonnaohtlikumaks K.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et isik pole varasema karistuse järel tajunud piisavalt ühiskonnaohtlikkust. Ka Tartu Vangla iseloomustus oli üldjoontes negatiivne (isiku käitumine vangistuse ajal, omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust). Samuti ei anna K.K isikuomadused ja hoiakud, toimepandud kuritegude iseloom, jätkuv kuritegelik käitumine ning vangla iseloomustus - hinnangu alusel valitseb piisavalt kõrge risk uue vägivallakuriteo toimepanemise võimalikkuse osas (29%) alust süüdimõistetut vabastada. K.K kannab vangistuskaristust tahtliku raske esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seejuures pole K.K oma teo osas kordagi avaldanud kahetsust, ei ole tegu tunnistanud ega väljendanud seaduserikkumisest arusaamist. 3.
4. Antud juhul leiab prokurör, et K.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja leiab, et K.K vabastamine tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet. Prokurör ei ole veendunud, et K.K suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt, mistõttu ei saa nõustuda Tartu Maakohtu määruses ilmneva seisukohaga, et K.K isikuga seonduvad vähesed positiivsed asjaolud kaaluks üles negatiivseid. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes K.K-le võimaluse kanda 3 karistust vabaduses, mööduks see edukalt. Süüdimõistetu pole kordagi väljendanud, et ta on aru saanud oma tegudest ja nende negatiivsest mõjust. Isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. K.K on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdistatav õigustab oma rikkumisi, et vabaduses ei ole tegemist rikkumistega. Käesoleval hetkel on oluline, et süüdimõistetu ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga vanglas, seetõttu ei ole usutav, et ta suudab seda teha vabaduses kehtiva korraga.
5. Tartu Ringkonnakohtu 05.01.2016 määrusega võeti prokuröri määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega kuni 15.01.2016 esitada oma kirjalikke seisukohti ja taandusi määruskaebuse lahendamisega seonduvalt. Vastus määruskaebusele
6. Prokuröri määruskaebuse osas esitas oma seisukohad süüdimõistetu kaitsja, kes leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele või muutmisele. Maakohtu määrus on lõppjäreldustes õige ning määruskaebus ilmselgelt põhjendamatu. Vastuses leitakse, et kustunud karistusandmeid ei tohi käesoleval juhul arvestada, mistõttu ei ole võimalik prokuröril esitada määruskaebuses väidet justkui oleksid süüdimõistetu teod muutunud „järjest“ ühiskonnaohtlikumaks. Maakohtu määruse põhjendused on hästi jälgitavad, argumendid kaalukad ning süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise alused hästi läbi kaalutletud. Prokurör ei ole määruskaebuses suutnud selgelt ega konkreetselt osundada maakohtupoolsele kaalumisveale, sh vastuolule senise kohtupraktikaga. Seega tuleb järeldada, et prokuröril puuduvad sisukad vastuväited või etteheited maakohtule. Maakohus on kõige pädevam süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist otsustama, kuivõrd maakohtu kohtunik oli ise kriminaalasja arutamise juures esimeses astmes ning tajus kõige vahetumalt toimepandud teoga seotud asjaolusid: kohtunik tuvastas süüdimõistetu teopanuse, kuriteo toimepanemise põhjused jne. Alusetu on väita, et süüdimõistetu ei ole aru saanud oma teo tagajärgedest. K.K on veenvalt selgitanud talle distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseid. Ennetähtaegne vabastamine süstiks K.K-sse lootust ja kindlustunnet, et riik on pannud tähele tema pingutusi ning premeerib ennetähtaegse vabastamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastusega määruskaebusele, leiab, et K.K puhul ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid tema ennetähtaegset vabastamist esimesel võimalusel elektroonilise valve alla, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. 7.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.K puhul on täidetud küll ennetähtaegse vabastamise formaalsed tingimused elektroonilise valve alla, kuid kohtukolleegium on seisukohal, et süüdimõistetul ei ole vabanemiseks täidetud materiaalsed eeldused.

1. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et tulenevalt kuriteo asjaoludest, käitumisest karistuse kandmise ajal ja süüdistatava isikust ei ole põhjendatud K.K ennetähtaegne vabastamine. 4 8.
2. Kohtukolleegiumi hinnangul esineb K.K puhul ka positiivseid asjaolusid – tal on vabanedes olemas garanteeritud elukoht, lähedaste toetus ning käesoleval ajal õpib ta gümnaasiumis. Kõik

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Ringkonnakohus, kasutades seadusest tulenevat kaalumisruumi nõustub prokuröriga, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis võetuna, mis tingiksid K.K ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. 8.

1. K.K on toime pannud raske esimese astme kuriteo, kuid seejuures ei ole avaldanud kahetsust ega väljendanud arusaama oma teo tagajärgedest. Puudub alus järeldada, et süüdimõistetu on teinud mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning mõistetud karistus oleks oma eesmärgid täitnud. Vangla iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, s.o ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise eest teiste isikutega suhtlemisel. K.K õigustab end sellega, et talle vangistuses määratud distsiplinaarkaristused ei oleks vabaduses karistatavad. Sisuliselt asub sellele seisukohale ka maakohus, kes nendib, et süüdimõistetu poolt toimepandud üleastumised ei ole nii rasked, et mõjutaks ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab sarnaselt prokuröriga, et aluseks ei ole mitte n-ö distsiplinaarrikkumise sisu, vaid nõuete rikkumine tervikuna. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline vanglas alluma kehtestatud korrale, siis ei ole eluliselt usutav, et ta oleks selleks võimeline ka vabaduses. K.K käitumine on impulsiivne ja mõtlematu, mida näitavad ka distsiplinaarkaristused.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja vastuses määruskaebusele ei sisaldu selliseid asjaolusid ja vastuväiteid, mis ajendaks kohut nõustuma maakohtu määruses esitatud põhjendustega K.K vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja on vastuses esitanud nägemuse justkui esmakordselt juhuslikel asjaoludel kuriteo toimepanijast, kes on nüüdseks teinud resotsialiseerumise näol olulisi pingutusi ja on küps õiguskuulekale teele naasmiseks. Arvestades kõiki hinnatavaid asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et K.K tingimisi vangistusest vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Tähelepanuta ei saa jätta siiski süüdimõistetule süüks arvatud väljapressimise kuriteo raskeid tehiolusid isikute grupis toimepanduna. 9.
3. Käesoleval juhul on maakohtu määruses ja ka vastuses määruskaebusele jäetud tähelepanuta vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üldpõhimõte selles, et

§ 76lg 4 kohaselt peab kohus arvestama esmalt kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Ringkonnakohus tutvus põhjalikult Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsuse süüdimõistvate asjaoludega süüdistuses

§ 214lg 2 p 4 järgi ning leiab järgmist.

Kogutud tõendid kinnitavad, et K.K näol oli tegemist väljapressijate grupi koosseisus aktiivselt osalenud kurjategijaga pikemal ajaperioodil (2013 august kuni 2013 november). Väljapressimised olid toime pandud mitme kannatanu suhtes, millede sisuks olid nn “klassikalised“ väljapressimisvõtted (karistusaktsioon, sõiduki rehvide läbitorkamine, ähvardus elule ja tervisele ohtliku vägivallaga, elamu akende purustamine, sõiduki süütamine jne.). 9.

1. Väljapressimine kui ohtlik kuriteoliik oli enamlevinud taasiseseisvumise algaastatel. Kuna vabariigi õiguskaitseorganid on selles valdkonnas astunud järjekindlalt aktiivseid samme, siis käesoleval ajal on nimetatud raske kuritegu muutunud suhteliselt harvaesinevaks. Seda enam aga tuleb jõustruktuuridel ja ka kohtul ilmutada leppimatust ning astuda jõulise samme uue põlvkonna võimalike väljapressijate ja nende kuritegude suhtes. Mõistetava karistusega tuleb anda sellekohane kindel signaal analoogsete kuritegude toimepanijatele, samaaegselt teavitada seaduskuulekat elanikkonda, et riik ei tule kergekäeliselt vastu väljapressimisi toime pannud isikutele leebema karistuse kohaldamise suunal. K.K vangistusest vabastamine praktiliselt ainult pärast poole mõistetud karistuse ärakandmist riivaks ilmselgelt ühiskonna õiglustunnet. Samas peab ringkonnakohus kohaseks märkida, et K.K-le mõisteti 5 vangistus niigi alammääras (sanktsioonivahemik 4-12 aastat vangistust). Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus kohaseks kaitsja vastuse väidet, et riigil on käesoleval ajahetkel õige aeg „premeerida“ K.K tema ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. 9.
2. Puutuvalt vastuses märgitusse, et maakohus on kõige pädevam süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist otsustama, kuivõrd maakohtu kohtunik oli ise kriminaalasja arutamise juures esimeses astmes ning tajus kõige vahetumalt toimepandud teoga seotud asjaolusid, märgib ringkonnakohus järgmist. Mitmeastmeline kohtusüsteem annab edasikaebeõiguse realiseerimiseks menetlusosalistele võimaluse kohtulahend edasi kaevata, kui leitakse, et kohus pole ennetähtaegse vabastamise kõiki asjaolusid küllaldaselt kaalunud. Käesoleval juhul on selline olukord tekkinud ja ringkonnakohus ei saa nõustuda K.K ennetähtaegse vabastamisega eelkirjeldatud asjaoludel, seda isegi olukorras, kus maakohus on asja üldmenetluses arutanud ja K.K menetluse vältel näinud. 9.
3. Kaitsja vastuses rõhutatakse veel asjaolu, et kustunud karistusandmeid ei tohi süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestada, mistõttu ei ole võimalik prokuröril esitada määruskaebuses väidet justkui oleksid süüdimõistetu teod muutunud „järjest“ ühiskonnaohtlikumaks. See seisukoht osutub ringkonnakohtu arvates siiski ekslikuks, sest kohtul pole mingit keeldu arvestada ka lisaks kuriteo toimepanemise asjaoludele

§ 76

lg 4 kohaselt süüdlase isikut ja varasemat elukäiku, mis on käsitlemist leidnud ka maakohtu määruses. Maakohus on samuti motiveerivas osas märkinud, et K.K on kriminaalkorras karistatud kahel korral, varasemalt on teda karistatud varguste eest, karistatus on kustunud.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisav, et K.K vanemad on valmis teda materiaalselt toetama kuni töökoha leidmiseni. Arvestades, et süüdimõistetu on toime pannud süüteo majandusliku kasu saamiseks, oleks vaja garanteeritud töökoha olemasolu, sest ka vaatamata majanduslikult rahuldavale olukorrale pani süüdimõistetu toime käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteo.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses pole põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord punkti 23 kohaselt määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Seega tuleb vähendada kaitsjatasu 120 eurole, millele lisandub käibemaks 24 eurot, seega kuulub hüvitamisele 144 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasu 144 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.12.2015 määruse, jätab K.K vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata ning rahuldab prokuröri määruskaebuse. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Aarne Sarjas