1-14-4128/331

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4128 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
2. jaanuari 2016 määrus süüdimõistetu Danel Parmase kaitsja taotluse läbivaatamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Danel Parmase (Danel Parmas, isikukood 38503245727) kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
5. jaanuari 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Danel Parmast karistati Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi 4 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis Danel Parmasele liitkaristuseks 5 aastat 20 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas 27.11.
7. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 09.09.
9. Danel Parmase kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas 22.12.2015 Tartu Maakohtule õiguskaitse taotluse seoses süüdimõistetu ebainimlikes tingimustes kinnipidamisega. Kaitsja palub kohtult järgmist: Tartu Vanglalt välja nõuda andmed selle kohta, millistes tingimustes on Danel Parmast alates tema kinnipidamisest kuni andmete väljanõudmiseni hoitud, samuti kõik Danel Parmase poolt vanglale esitatud märgukirjad seoses CPT raportite ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 3 rikkumisega; tuvastada Danel Parmase suhtes Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 oluline rikkumine, vabastada Danel Parmas viivitamata vangistuse kandmise kohustusest ja mõista kohtu õiglasel äranägemisel Danel Parmasele perioodi eest, mil ta viibis õigusvastaselt konventsiooni artikkel 3 tingimusi rikkuvates tingimustes pärast seda, kui Eesti Vabariigil tekkis kohustus ta vabastada, rahaline hüvitis või kohtu õiglasel äranägemisel ka Danel Parmase vangistusest vabastamise või tema vangistusest vabastamata jätmise korral mitterahaline hüvitis; tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 123 vastuolus olevaks õigustloova akti andmata jätmine osas, millega ei ole ette nähtud tõhusat siseriiklikku õiguskaitsevahendit või menetlust kinnipeetavale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 vastuolus olevate kinnipidamistingimuste kontrollimiseks ja eelviidatud sätte rikkumise korral kinnipeetavale õiglase hüvitise mõistmiseks.
10. Tartu Maakohus 22.01.2016 määrusega jättis Danel Parmase kaitsja taotluse täies ulatuses läbi vaatamata, põhjendades sellist toimimisviisi järgmiselt. 3.1 Maakohus käsitles kõigepealt kaitsja väiteid, mis hõlmasid: 1) taotlust tuvastada inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 3 rikkumine seoses Danel Parmase hoidmisega ebainimlikes kinnipidamistingimustes ning 2) taotlust Danel Parmasele tekitatud kahju kompenseerimiseks. Seda tehes leidis kohus, et maakohtu pädevusse ei kuulu taotluse lahendamine, mis puudutab isiku kinnipidamistingimusi. Samuti on asjakohatu kaitsja viide KrMS
11. peatükile, kuna ta ei ole esitanud selliseid taotlusi, mida maakohus saaks lahendada kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimusena viidatud peatüki regulatsiooni alusel. Maakohtu pädevuses ei ole hinnata vahistatu/süüdimõistetu kinnipidamistingimisi, mida taotleb kaitsja, ning sellel alusel vangistusest vabastamine, rahalise või mitterahalise hüvitise väljamõistmine. Jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust on õigus muuta vaid Riigikohtul teistmismenetluses KrMS §-s 366 ettenähtud teistmise aluste olemasolul. 3.2 Vangistuse (ka eelvangistuse) täideviimise korra ning korralduse sätestab vangistusseadus (VangS § 1). Eelvangistuses viibivate vahistatute ja karistust kandvate süüdimõistetute kinnipidamistingimusi reguleerib samuti vangistusseadus, lisaks nimetatud seaduse delegatsiooninormide alusel vastu võetud valdkonna eest vastutava ministri määrused, sh vangla põhimäärus. Tartu Vangla 06.12.2001 põhimääruse nr 87 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vabadusekaotust ja eelvangistust ning korraldab kriminaalhooldust. Nimetatud põhimääruse § 3 lg 2 p 2 kohaselt vastutab vangla tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning tagab vangla ülesannete tulemusliku täitmise, samuti vangla arendamise ja vangla struktuuriüksuste häireteta töö, vangla direktor. 3.3 Eelmärgitu alusel leidis kohus, et kuna vahistatu/süüdimõistetu vangistuse kandmise tingimuste hindamine ei ole kohtuotsuse täitmisel tekkiv küsimus, mida maakohus saab lahendada vastavalt KrMS
12. peatüki sätetele, tuleb süüdimõistetu Danel Parmase kaitsja poolt esitatud vastavasisuline taotlus jätta läbi vaatamata. Maakohtul puudub selleks pädevus. 3.4 Kui kaitsja leiab, et tema esindatava õigusi on karistuse kandmise käigus (sh eelvangistuses viibimise ajal) rikutud, on tal võimalik vastav kaebus esitada halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Muuhulgas on halduskohtul volitused mõista välja ka hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Seaduses ei ole sätestatud teistsugust menetluskorda, millele viitab ka kaitsja ise taotluse punktis 2.5, mistõttu on vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga. 3.5 Kuna kohus leidis, et kaitsja taotlus ebainimlike kinnipidamistingimuste tõttu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 3 rikkumise tuvastamiseks ning Danel Parmase 2 2 vangistusest vabastamiseks ja hüvitise mõistmiseks ei kuulu maakohtu pädevusse, tuleb jätta läbi vaatamata ka taotlus tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 23 vastuolus olevaks vastava õigustloova akti andmata jätmine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Riikohtu lahendi nr 3-4-1-57-14 punktis 14 on öeldud, et kohtuasja lahendamine hõlmab nii kohtuasja sisulise kui ka asjaga seotud menetluslike küsimuste lahendamise. Tulenevalt asjaolust, et maakohus ei saa vastava pädevuse puudumise tõttu läbi vaadata taotlust Euroopa Inimõiguste ja –vabaduste konventsiooni artikkel 3 rikkumise tuvastamiseks kaitsja poolt taotletud alustel, st kaitsja taotlust sisuliselt lahendada, ei saa kohtul tõusetuda küsimust ka sellest, kas vastava akti andmata jätmine on põhiseadusega vastuolus või mitte. 3.6 Kaitsja taotluse esimese punktiga seonduvalt märkis kohus, et asja lahendamiseks vajalike materjalide väljanõudmise taotlus tuleb samuti esitada kohtule, kes on pädev asja sisuliselt lahendama. MÄÄRUSKAEBUS
13. Kohtumääruse peale esitas kaebuse Danel Parmase kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kes taotleb lahendi tühistamist ning enda poolt 22.12.2015 esitatud õiguskaitse taotluse maakohtule uueks lahendamiseks saatmist. 4.1 Kaitsja hinnangul ei saa karistusõiguslikku laadi küsimused, sh see, kas süüdimõistetu karistust tuleb vähendada konventsiooni artikliga 3 kokkusobimatutes kinnipidamistingimustes viibimise tõttu, kuuluda halduskohtu pädevusse. KrMS § 1 sätestab sõnaselgelt, et käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. Sellega on seadusandja delegeerinud kogu kriminaalmenetlusega seotud küsimuste paketi maakohtule. Järelikult ei saa halduskohus antud taotlust läbi vaadata, sest halduskohus ei saa otsustada EIK praktikas loodud õiguskaitsevahendite realiseerimise üle. 4.2 EIK lahendites Shishanova vs Moldova (nr 11353/06), Stella and Others vs Italy (nr 49169/09; 54908/09; 55156/09), Torreggiani and Others vs Italy (43517/09), Mamedova vs Russia (nr 7064/05) on kohus kehtestanud õiguskaitsevahendid, kus vabaduskaotuslikku karistust vähendatakse päevade arvu võrra, mis isik on viibinud konventsiooni artikliga 3 kokkusobimatutes kinnipidamistingimustes. 4.3 Vastavalt EIK praktikale sõltub isiku õiguskaitsevahendi valik ning talle võimaldatav hüvitis tema suhtes toime pandud rikkumise sisust ning kestusest. Tõhusaks õiguskaitsevahendiks on rahaline hüvitis siis, kui isik on juba vabanenud. Jätkuvalt kinnipeetud isikule tuleb tagada ka tingimuste parandamine. Kuivõrd kaebaja oli jätkuvalt kinnipeetav ja valitsus ei näidanud, millise õiguskaitsevahendiga oleks kaebaja saavutanud tingimuste parandamist, siis ei jätnud ta ammendamata siseriiklikke õiguskaitsevahendeid. 4.4 PS § 3 lg 1 teise lause alusel on rahvusvahelise õiguse üldtingimustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemis rakendatavad otse ja vahetult. PS § 123 lg 2 omistab Riigikogu poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele välislepingutele ülimuslikkuse Eesti õigusaktide suhtes. Seaduse ja muu õigusakti vastuolu korral Riigikogu poolt ratifitseeritud ratifitseeritud välislepinguga on 3 3 õigusakti kohaldamata jätma õigustatud ja kohustatud iga organ, kelle funktsiooniks on seaduse rakendamine (seega nii õigustmõistva kui ka täidesaatva riigivõimu organ). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud Danel Parmase kaitsja esitatud õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtulahendile esitatud edasikaebus jääb seega täielikult tagajärjetuks. Kuivõrd kriminaalkolleegium nõustub esimese kohtuastme argumentatsiooniga ja KrMS § 342 lg 3 p 1 annab võimaluse jätta maakohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata, märgib apellatsioonikohus käesolevas määruses üksnes järgmist.
15. Kõigepealt nimetab apellatsioonikohus ära, et Danel Parmase kaitsja esitatud õiguskaitse taotluse keskmes on nõue tuvastada inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 3 rikkumine seoses tema kaitsealuse hoidmisega ebainimlikes kinnipidamistingimustes. Sellise taotluse sisustamisel on viidatud väidetavatele rikkumistele seoses Danel Parmase osas vangistuse täideviimisega, vanglas temale osaks saanud olmetingimustega ja vangla poolt määratud distsiplinaarkaristustega. Ehk siis tegemist on isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimisel (vangistuse täideviimine algab isiku vastuvõtmisega vanglasse - VangS
16. ptk
17. jg) üles kerkinud avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub kriminaaltäitevõiguse reguleerimisalasse, millest põhiosa moodustabki vangistusõigus. Vastavalt VangS §-le 1 sätestab see õigusharu vangistuse, aresti ja eelvangistuse täitmise korra. Seega on maakohus oma lahendis õigesti väljendanud seisukohta, mille kohaselt kuulub tuvastamine, kas isiku kinnipidamistingimused (sealhulgas eelvangistuses viibimisel) on olnud tema inimväärikust alandavad ja ebainimlikud, halduskohtu pädevusse. Siinjuures on esimene kohtuaste asjakohaselt viidanud HKMS sätetele, millest juhindudes tulebki Danel Parmasel ja tema kaitsjal esitada vastav kaebus halduskohtule. Muuhulgas on kohus selgitanud sedagi, et halduskohtul on volitus mõista välja ka hüvitisi avalikõiguslikes suhetes tekitatud kahju eest
18. Edasiselt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka selles, et kuivõrd kaitsja on põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse tõstatanud tingituna taotlusest tuvastada inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 3 rikkumine seoses tema kaitsealuse hoidmisega ebainimlikes kinnipidamistingimustes, siis ei saanud esimene kohtuaste võtta seisukohta advokaadi nõudes tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 23 vastuolus olevaks õigustloova akti andmata jätmine. Samuti ei ole Tartu Maakohus õigesti hakanud vanglalt välja nõudma ka kaitsja taotletud materjale.
19. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas 4 Tiit Lõhmus