1-14-4128/478

1 Kriminaalasi nr 1-14-4128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4128 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus Lumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu MARGUS LUMI, isikukood 38306136012, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 27.11.2013 ja lõpp 27.04.2019 RESOLUTSIOON Jätta MARGUS LUMI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa (asukoht Riia 4, 51004 Tartu) kasuks 60 (kuuskümmend eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 10 eurot) eurot v.-adv. Rein Napa poolt määratud korras süüdimõistetu Margus Lumi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Margus Lumilt menetluskuluna kaitsjatasu 60 (kuuskümmend) eurot riigituludesse v.- adv. Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest. Margus Lumil tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 v õi Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „ Margus Lumi, 114-4128, kaitsjatasu“. Kui kaitsjatasu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 30.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Lumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Lumi kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 16.01.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4128 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1 ) järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Margus Lumi tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Margus Lumile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja Margus Lu mi vangistuse kandmise algusajaks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev
3. november
4. Kinnipeetavat on k riminaalkorras karistatud 2 korral, üks karistustest on kustunud. Lisaks on isikut karistatud välismaal toime pandud kuriteo eest Euroopa karistusregistri infosüsteemi kohaselt. Kuritegude dünaamika on üldjoontes sama, kõikide kuritegude puhul on kasutatud vägivalda, viimases kuriteos kasutas ründeks külmrelva (kasteeti). Isik on reageerinud impulsiivselt ja olukorda ärakasutavalt. Välja pressimine oli ette planeeritud, läbimõeldud ja läbiviidud kindlate rollijaotustega. Soodusteguriteks on grupi mõju ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Isikul on käesoleval hetkel pooleliolev kriminaalasi, milles teda süüdistatakse kahes episoodis. Esimese episoodi puhul süüdistatakse isikut KarS § 274 lg 1 kohaselt vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega ning teise episoodi puhul süüdistatakse isikut KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt korduvalt toime pandud teise inimese tervise kahjustamises, kehalises väärkohtlemises. Mõlemad episoodid on toime pandud vangistuses viibimise jooksul. Seisuga 27.09.2018 ei ole kinnipeetav tööle asunud. Kinnipeetava tööle määramise käskkiri on kohtu poolt esmase õiguskaitse alusel peatatud ning menetlus on käimas. Seisuga 27.09.2018 toimuvad individuaalse täitmiskava põhised vestlused psühholoogiga. Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristus t. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust üksinda. Endine elukaaslane elas koos nende ühise lapsega. Kinnipeetava korter oli endise elukaaslase korteri lähedal, kuid elati eraldi tulenevalt isiklikest probleemidest. Vabanemisel on isikul võimalus elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja poolt teostati 09.10.2018 elukoha kontroll nimetatud aadressile. Korter on 2-toaline ning selles on olemas kõik eluks vajalik. Korterisse on võimalik koheselt elama asuda. Korter kuulub kinnipeetava sõbrale R K, kes on andnud oma nõusoleku selleks, et isik sinna elama asuks ning korteris hakkab isik elama üksinda. Kinnipeetav omandas põhihariduse Raudna põhikoolis. Alustas õpinguid ka Viljandi Kutsekeskkoolis koka erialal, kuid kool jäi peale aastast käimist pooleli seoses kolimisega xxxx. Tartu Vanglas alustas isik gümnaasiumi õpinguid
5. klassis ning jätkas
6. klassis, mille lõpetas 22.06.
7. Isik on üle viidud järgmisse klassi õppevõlgnevustega, mis tekkisid julgeolekuabinõude kohaldamisega
8. klassis. Kinnipeetav o n enda sõnul motiveeritud õppima. Vabanemisel soovib ta koheselt likvideerida õppevõlgnevused, et edasi õppida. Septembris 2017 ei jätkanud isik õpinguid
9. klassis, kuna viibis lukustatud kambris. Kinnipeetav eemaldati koolinimekirjast. Isik on olnud enne vangistust enda sõnul mitmes ettevõttes juhatuse liige, teinud äri (autodega, haljastuses, ehituses). OÜ-s Xxxx oli kinnipeetav tööl 1,5 aastat, tegemist on haljastusfirmaga, kus ta oli 3 abitöötaja ja üks osanik. Enne vangistust oli ta treener ja juhataja MTÜ -s Xxxx ajavahemikul 14.09.2012-28.08.
10. Isik planeerib pärast majandusliku seisu korda saamist jätkata MTÜ Xxxx tegevusega. Isik on enda sõnul töötanud ka välismaal (Rootsis). Isiku arvates ei ole tal majanduslikke raskusi. Isik l õi
11. aasta juunis autorendifirma. Kinnipeetav toob välja, et saab enda ning lapse kulutused kaetud. Konkreetsed tööoskused isikul puuduvad ning ta ei ole omandanud ühtegi eriala. Isik on viibinud Soome vanglas juveeliröövi eest (avalik vargus) ning praeguseks kuriteoks on raha väljapressimine, mis on toime pandud äritegemise ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Jooksvad nõuded K-raha andmetel 10.10.2018 seisuga puuduvad. Vabanemisfondis on 1500 eurot. Vangistuse jooksul kinnipeetav majandustöödel osalenud ei ole, ometi omab igakuist püsivat sissetulekut. 08.06.2016 sõlmiti kinnipeetavaga vanglas tööleping Xxxx OÜ konsultandi ametikohal töötamiseks. Tööülesanne seisnevat ehitusfirmale mis iganes valdkonnas vajamineva info otsimises. Isik väidab, et praegusel hetkel Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas viibides ei ole olnud võimalik eeltoodud konsultandi teenuseid pakkuda. Vabanemisel on isikul võimalus tööle asuda enda asutatud autorendifirmasse Xxxx OÜ. Lisaks on R K kriminaalhooldajale kinnitanud, et isikul on vabanemisel võimalus asuda tööle tema firmasse Xxxx OÜ xxxx. Kinnipeetav saab emaga hästi läbi, telefonikõned toimuvad peaaegu igapäevaselt. Endise elukaaslasega on suhted keerulised, kuna viimasele ei ole meelepärane see, et isik suhtleb tütre ga. Kinnipeetav soovib tütrega suhtlust jätkata ning osaleda tütre elus. Isik väidab, et praegusel hetkel ei ole tal enam ühtegi sõpra ega tuttavat alles jäänud. R K on tema ainus lähedane sõber. Kuriteod on enamasti pandud toime grupis, kus oli mõjutatav ühenduse liidri poolt. Grupisuhted tekkisid xxxx elades. Samas teeb isik otsuseid ka iseseisvalt. Isik on manipuleeriva ja teisi ärakasutava käitumisega. Riskeerivat ja hoolimatut elustiili näitavad korduvad vägivallakuriteod ja arvukad väärteod. Isiku sõnul tegeleb ta spordiga ning seetõttu tarvitab alkoholi minimaalselt. V äärteokorras on isikut karistatud
12. ja
13. aastal AS rikkumise eest. Samuti on isik tabatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimiselt, mille eest on karistatud väärteokorras
14. ja
15. aastal. Kanepit tarbis isik viimati
16. aastal. Väärteokorras on isikut NPALS alusel karistatud ühel korral
17. aastal, kus koduse läbiotsimise käigus leiti kahtlane pulber. Vanglas viibides on isikul diagnoositud depressioon, millele on ta ka antidepressantide näol ravi saanud. Kinnipeetava enesehinnang on kõrge. Kohanemisraskused igapäevaste olukordadega hakkama saamiseks esinevad tihti ning on väidetavalt t ekkinud vangistuses. Kinnipeetav reageerib muutustele äärmiselt n egatiivselt ning on nõus kasutama vägivalda, et saavutada olukorra püsima jäämine. Praegusel hetkel tunneb isik, et on kergesti ärrituv . Isikul on mõningaid suhtlemisraskusi. On esinenud korduvaid juhtumeid nii Viru Vanglas kui ka Tartu Vanglas, kus isik ebameeldiva olukorra puhul keeldus kategooriliselt erinevate ametnikega suhtlemisest. Isik on jätkanud suhtlemist vaid äärmisel vajadusel ning olukordades, mis on talle endale kasulikud. Vangistuses on isiku käitumine olnud impulsiivne ning ta ise leiab, et vangistuses viibimine muudabki ta impulsiivseks. Kui isik ei saa täpselt enda tahtmist, otsustab ta lahendada olukorra vägivalda kasutades või ähvardades. Ei mõista tihti teiste inimes te seisukohti ja peab enda omasid kõige tähtsamateks. Probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna kasutab nende ilmnemise korral vägivalda. Isik on endale püstitanud realistlikud eesmärgid, milleks on peresuhete taastamine, tütre elus osalemine, vabanedes tööle asumine ning haridustee jätkamine. Isik tunnistab oma süüd toimepandud kuritegudes, samas õigustab oma käitumist sellega, et kehaline väärkohtlemine oli enesekaitse. Isik leiab, et tal on vanust juba piisavalt, et oleks vaja hakata keskenduma muudele asjadele. Isik on vangistuse jooksul oma tegevust analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et ei soovi enam vangistusse sattuda. Eeltoodu läheb vastuollu isiku reaalse käitumisega vangistuse jooksul, mida ilmestavad korduvad distsiplinaarkaristused ning viibimised eraldatud lukustatud kambris. Kinnipeetav suhtub 4 ametiisikutesse äärmiselt negatiivselt ning vanglas olles on korduvalt ähvardanud erinevaid ametnikke. Varasema informatsiooni põhjal selgub, et isik valib, kes võib koridoris temaga jalutada ja kes mitte, seega väljendab tugevalt subkultuurilisi hoiakuid ning väärtusi. Pärast paigutamist Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusesse, keeldub kategooriliselt olemast ühes kambris vene rahvusest ning eluaegset vanglakaristust kandvate isikutega. Motivatsioon muutuda näib pealiskaudsena, võttes arvesse isiku käitumist vangistuse jooksul ning asjaolu, et isikul on praegusel hetkel käimasolev kriminaalasi vangistuses toime pandud rikkumiste s üüdistuses. Varasemalt kriminaalhooldusel olnud ei ole. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus ähvardamises ja vägivallas, millega kaasnevad kergemad kehavigastused, röövimises ja väljapressimises. Kinnipeetav on kuulunud/kuulub vägivaldsuse põhimõtet järgivasse kuritegelikku ühendusse ning tal on hoiakud, mille eesmärgiks on näidata oma kontrolli teiste üle. Oma hoiakute tõttu võib olla ohtlik kaaskinnipeetavatele ja vanglaametnikele. Omab kriminaalse taustaga sõpru, kelle heaks on valmis osutama teeneid. Väärtustab kriminaalseid hoiakuid ja mõtlemist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel andmetel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Margus Lumi vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Margus Lumi KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.04.2019 ning panna talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p -des 2,21,4 sätestatud kohustused. Margus Lumi kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas ei ole ta tööle asunud tervislikel põhjustel, mistõttu ei ole küsimus selles, kas ta tahab tööd teha või mitte. Tal on mingi neuroloogiline p robleem selja ja põlvega. Tartu Vanglas sai ta ravi ja Viru Vangla peaks ka osutama talle vastavat ravi, et ta saaks oma tervise korda, kuid Viru Vanglas öeldakse, et tal on nii vähe veel karistust kanda, mistõttu saab ravile minna peale vabanemist. Seega on tervislik seisund takistanud tal tööle asumast. Uues kriminaalasjas on talle kahtlustus esitatud. Ta käis hiljuti prokuratuuris, kuid kokkulepe ei ole veel kinnitatud. Talle m õistetakse tingimisi karistus, kuid praegu on see asi alles kohtueelses menetluses. Vastab tõele, et ta registreeris vangistuses enda nimele osaühingu. Kui kohus ta vabastab, siis läheb ta tööle ehitusele. Tal on 2 autot, mida ta välja rendib ning see tegevus on lisatulu. Tööle hakkaks ta ehitustöölisena, mis oleks põhitöö. Ehitusel asuks ta tööle konsultandina, mis ei eelda füüsilise töö tegemist. Eestis on ta vanglas esimest korda ning kriminaalhooldusel ei ole ta varem olnud. Iseloomustusest jääb mulje, et ta on väga ohtlik inimene, kuid tegelikult see nii ei ole. Teda paigutatakse iga kuu erinevatesse kambritesse. Tema vene keele oskus ei ole nii hea ja seepärast ei taha ta vene rahvusest inimestega ühe kambris olla, sest tekib keelebarjäär. Ta ei ole küsinud, kus tema töökoht olema saab. Sõbra juurde saab ta ka elama asuda. Esialgu ta Eestist lahkuda ei tohi, kuid ta saab arvuti teel hinnapakkumisi teha. Peresuhted on talle prioriteet. Koolis on tal veel jäänud 1 aasta käia, peale mida soovib ülikooli minna. Laps oli xxx, kui tema vahi alla võeti, nüüd saab laps juba xxxx. Ta on aprillikuust taotlenud, et õppevõlad ära teha, kuid kuna ta on tugevdatud järelevalvega osakonnas, ei lasta tal neid asju ära teha. Kui ta vabaneb aprillis, siis jääb vaid kuu aega nende asjade tegemiseks. Kaitsja käis vanglas, kuid ei rääkinud ühtegi sõna selle kohta, et ta käesoleva asjaga tööd on teinud. Ta saab aru, et karistus hakkab otsa saama, aga ta ikkagi loodab, et teda vabastatakse tingimisi enne tähtaega. 5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Margus Lumi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Margus Lumi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Margus Lumi ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus. Kinnipeetaval on iseloomustuse ja tema enda sõnade kohaselt pooleli kriminaalmenetlus, milles teda kahtlustatakse vägivaldsete kuritegude toimepanemises vangistuses olles. Lisaks on isikul ka 5 kehtiv at distsiplinaarkaristust ning ta suhtub ametnikesse negatiivselt, on korduvalt ähvardanud neid ja suhtleb nendega vaid äärmisel vajadusel ja olukordades, mis on temale kasulikud. Sellest järeldub, et Margus Lumi ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2 006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval toimuvad alates 27.09.2018 psühholo ogiga vestlused ning tal on vabanemisel kindel elukoht sõbrale kuuluvas korteris. Kinnipeetaval on vabanemisel ka garanteeritud töökoht, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samuti on isikul võimalus saada lisatulu enda asutatud autorendifirmast. Kuigi isikul puuduvad konkreetsed tööoskused ning tal ei ole omandatud eriala, ei olnud tal enda sõnul majanduslikke raskusi. Üldiselt ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist. Tal oli ka enne vangistust elukoht ja väidetavalt oli ta majanduslikult toimetulev, kuigi kuriteo pani toime just materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole vabanemisjärgsed elutingimused ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kuna kuriteod olid toime pandud grupis esineb uue kuriteo toimepanemise oht seoses teiste poolt mõjutatavusega. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Margus Lumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. K innipeetav taotles määratud kaitsja osalemist kohtuistungil. Kaitsjaks määrati isikule vandeadvokaat Rein Napa. 26.11.2018 saatis kaitsja kohtule e-kirja, et Margus Lumi teatas 15.11.2018 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris, et teda kaitseb 27.11.2018 kohtuistungil Rakvere 6 kohtumajas lepinguline kaitsja Toomas Alp, ning edastas tasutaotluse, mille kohaselt kulus tal õigusabi osutamiseks (istungiks ettevalmistamine) 60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 60 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
18. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
19. detsembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 11.12.2018 kohtumäärus 1 -14-4128 jõustus
20. veebruaril
21. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent