1-17-4393/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4393 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2018 määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ja maksegraafiku koostamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Imre Krain (ik 38802144717), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsusega tunnistati I. Krain süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 121 lg 1 järgi ning mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega hakati arvestama alates 22.11.
5. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti I. Krainilt välja riigituludesse menetluskuludena 2615 eurot. Kohtuotsusega määrati, et I. Krainil on õigus menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 07.06.
7. 20.06.2018 saabus maakohtusse I. Kraini taotlus Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamiseks ja maksegraafiku koostamiseks.
8. 21.06.2018 andis Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) arvamuse I. Kraini taotluse osas. Sellest nähtub, et isik viibib vanglas, kus ei ole täitmisel ühtegi nõuet. Sissetulek sel aastal on olnud 1033,08 eurot ehk siis on isikul olnud võimalus täita nõuet vabatahtlikult, mida ta ei ole siiski teinud. Tasumata nõude jääk on kogu väljamõistetud summa ehk 2615 eurot. RTK ei nõustu mitte mingil juhul taotluse rahuldamisega. Sellise sissetuleku ja eelneva maksekäitumisega ei pea taotluse rahuldamist põhjendatuks.
9. Tartu Maakohtu 29.06.2018 määrusega jäeti I. Kraini taotlus rahuldamata. Väljakujunenud praktika kohaselt mõistetakse KrMS §-s 424 nimetatud mõjuvate põhjuste all eelkõige selliseid takistusi, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav (nt sissetuleku puuduse või vara kaotuse tõttu) kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. Seejuures selgitused ja tõendid selle kohta, et rahalisi kohustusi on kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav täita, tuleb esitada taotlejal endal.
10. I. Krain ei ole põhjalikumalt selgitanud, missugused asjaolud tingiksid temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist ning maksegraafiku koostamist. I. Krain ei ole kohtule esitanud ka ühtki vastavat tõendit. Taotluses on I. Krain märkinud, et soovib maksegraafikut seetõttu, et oma võlgnevustest lahti saada ega soovi kajastust maksehäireregistris. Samuti soovib I. Krain, et kohus ei väljataks otsust kohtutäiturile, kuna sellega kaasnevad arestid kontodele ja varale. Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel on I. Kraini
11. a sissetulek olnud summas 1033,08 eurot, kuid vabatahtlikult ei ole süüdimõistetu Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsusega väljamõistetud menetluskulusid tasuma hakanud. Menetluskulude katteks ei ole laekunud mitte ühtegi summat, mis tähendab, et süüdimõistetu ei ole asunud nõuet täitma ega teinud pingutusi menetluskulude tasumiseks.
12. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks ja maksegraafiku koostamiseks. Arvestades eeltoodud asjaolusid, tuleb lugeda, et kohtul puudub KrMS §-st 424 tulenev alus vastava tähtaja pikendamiseks ja maksegraafiku koostamiseks. Järelikult tuleb I. Kraini taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Krain, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja väljamõistetud menetluskulude tasumiseks graafiku koostamist.
14. I. Krain oli teadlik, et kohtu poolt määratud menetluskulud võetakse maha tema vangla kontolt ning vabanemise korral tasub ta neid ise edasi. Kuna I. Krainil puudus vanglakontole ligipääs, teadis ta, et 50 % rahast, mille kannavad temale tema lähedased ja mida ta teenib kinnipidamiskohas, läheb menetluskulude tasumiseks ja trahvide katteks. I. Krain ei olnud teadlik, et tema kontolt ei võeta menetluskulude tasumiseks midagi maha.
15. a juuni keskel sai I. Krain kohtutäiturilt teate, et kõik tema nõuded on täidetud. Pärast seda küsis I. Krain enda kontoväljavõtte ning avastas, et menetluskulude tasumiseks ei läinud tema kontolt midagi maha. Riigi Tugiteenuste Keskus ei olnud maksegraafiku koostamisega nõus, kuna I. Krainile on vangla kontole kantud 1033 eurot, kuid menetluskulusid tasutud ei ole. Üle 500 euro on sellest summast läinud võlgade katteks, aga I. Krain ei teadnud, kellele see raha kanti.
16. Maakohus on välja toonud, et I. Krain soovis pikendust selleks, et tema kontosid ei suletaks. Kaebuse esitaja pidas selle all silmas seda, et sellega kaasnevad lisatasud kohtutäiturile ning niigi suured summad suurenevad veelgi. Kuna I. Kraini toetab igakuiselt tema ema, kelle palk on väike, siis iga lisakohustus teeks tasumise veel raskemaks. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud kohtuasja materjalide ja I. Kraini kaebusega tutvudes taolisi erandlikke asjaolusid, mis tooksid kaasa I. Kraini väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise ja talle maksegraafiku koostamise. Kohtupraktikas levinud seisukoha järgi ei ole kinnipidamiskohas viibimine taoliseks erandlikuks asjaoluks, miks tooks kaasa kas menetluskulude riigi kanda jätmise või menetluskulude tasumise tähtaja korduva pikendamise.
18. I. Kraini selgitused, nagu ta ei olnud teadlik, et tema sissetulekust ei võeta menetluskulude tasumiseks midagi maha, on ainetud. I. Krain on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik, kes on teadlik, et süüdimõistva otsuse korral on süüdimõistetul kohustus tasuda ka kriminaalasja menetluskulud. Kuna I. Kraini kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses, oli ta teadlik, et tal tuleb kinnipidamiskohas menetluskulude tasumise kohustust täita. Seega oleks pidanud süüdimõistetu ise huvi tundma, kas temale laekuvatest sissetulekutest kantakse midagi ka igakuiselt menetluskulude tasumiseks. I. Kraini sissetulek
19. a on olnud 1033,08 eurot. Seega on I. Krainil olnud majanduslikult võimalik menetluskulusid vähemalt mingis osas tasuda, kuid seda tehtud ei ole ning menetluskulud on täies ulatuses tasumata. Ühtlasi leiab ringkonnakohus vastusena taotlusele võimaldada tal menetluskulusid tasuda maksegraafiku alusel, et maakohus võimaldas kohtuotsuse alusel I. Krainil tasuda menetluskulusid ühe aasta jooksul osade kaupa, mis sisuliselt tähendabki maksegraafiku alusel menetluskulude tasumist. Toodud kohustust I. Krain aga täita ei suutnud.
20. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et käesolevas asjas puuduvad taolised erandlikud asjaolud, millest tulenevalt oleks õigustatud I. Krainilt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikendada ja võimaldada tal menetluskulusid tasuda maksegraafiku alusel.
21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29.06.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3