Obsah (12)

§ 477§ 230§ 232§ 367§ 173§ 172§ 174§ 144§ 484§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-108304 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu avald

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab 2 oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Xxxx korteri (reg. nr. xxxx) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud V. Z., kes on surnud. Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 1 kohaselt kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. V. Z. seadusjärgseks pärijaks on tütar J. Z., kes ei ole pärandist tähtaegselt loobunud, seega loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. Seega on puudutatud isik pärinud V. Z.le kuulunud kinnisasja.
2. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteri omanikuna korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
5. Avaldaja on avalduses märkinud, et käesolevas tsiviilasjas esitati avaldus võlgnevuse eest ajavahemikul oktoobrist 2016 kuni jaanuarini
6. Samas avalduses olevast nõude kujunemise tabelist on näha, et võlgnevus on arvestatud ajavahemikul oktoober 2016 kuni detsember 2020 tekkinud võlgnevuse eest. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas 2-24-108305 mõisteti J. Z.lt Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks perioodi jaanuar 2021 – aprill 2024 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 4190,14 eurot, viivised 23.09.2024 seisuga summas 838,46 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis summas 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude arvestuse ajavahemikuks oktoobrist 2016 kuni detsembrini 2020 (k.a) tekkinud võlgnevus. 3
7. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõude ning selle tõendamiseks V. Z.le väljastatud arved. Puudutatud isik ei ole avalduse osas vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust.
8. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus 4584,03 eurot.
9. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
10. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Seega on põhjendatud puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmine. Avaldaja on arvestanud viivist ajavahemiku 01.12.2016 kuni 26.06.2024 eest summas 2473,25 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist tasumata majandamiskuludelt vastavalt kehtinud viivise regulatsioonile ja määrale. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise alates 27.06.2024 kuni põhinõude (4584,03 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2. KrtS § 42 lg 2 p 3 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on korteriühistu nõue suurem kui 1000 eurot, seega on põhjendatud puudutatud isikult välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot. MENETLUSKULUD 18.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 19. Avaldaja palub mõista avaldaja menetluskulud välja puudutatud isikult. Kuna käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud riigilõiv 223,57 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 243,57 eurot; hagita menetluses vajalike asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine tsiviilasjas 2-23-108304 MTÜ Justitia Invest poolt 26.06.2024 esitatud arve 2487 alusel 427,50 eurot (4,5 töötundi korda 95 eurot); Õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamise eest MTÜ Justitia Invest poolt 13.12.2024 esitatud arve 24217 alusel 23,75 eurot (0,25 töötundi korda 95 eurot). Kokku on avaldaja kulud käesolevas menetluses 694,82 eurot. Loetletud 4 menetluskulud on kantud käesolevas kohtumenetluses. Avaldaja esindaja MTÜ Justitia Invest ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu esitatud arved ei ole käibemaksuga. 21. Puudutatud isik ei ole vaatamata kohtu nõudmisele avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 22. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mistõttu kuulub see puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks puudutatud isikult summas 20 eurot (

§ 484²).

23. Kohus leiab, et ka avaldaja õigusabikulud (lepingulise esindaja tasu) on põhjendatud ja kuuluvad puudutatud isikult väljamõistmisele. Kohus leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt mõistlik. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. 24. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 694,82 eurot. Rahuldamisele kuulub ka avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

25.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Maido Roots kohtunik 5