1-20-4858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4858 (19221000070) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

) § 1 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning § 3 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid.

§ 38

p 1, 2 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.

§ 39

lg 2 ka 3 sätestab, et valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 6 tähenduses ning valitsusasutuseks on mh ministeeriumid.

§ 41

lg 3 kohaselt kasutavad valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ning § 42 lg 1 kohaselt kinnitab ministeeriumi ja Riigikantselei põhimääruse Vabariigi Valitsus, ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused kinnitab minister.

§ 441

sätestab, et riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.

§ 45

p 7 kohaselt on valitsemisalade korraldamiseks moodustatud ministeeriumid, sh Maaeluministeerium ning § 46 lg 1 kohaselt on ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maaeluministeeriumi põhimääruse (jõustunud 01.09.2015) § 1 lg 1 kohaselt on Maaeluministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Maaeluministeeriumi põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Ministri ülesanded sätestab Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2, mh minister: 1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist /…/. 03.05.2019 sõlmiti A C.Q & SAd OÜ (edaspidi Büroo, esindaja I.S), Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu (edaspidi Klient, esindaja minister M.J) ja käsundit täitev advokaat C.Q , vahel kliendileping nr JITS32/03-05-19 ja 3.1-8/

1. Lepingus mh sätestatud lepingupunktide kohaselt:
2. A (edaspidi: Büroo) osutab Kliendile Lepingu alusel maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnevad Kliendi potentsiaalses esindamises Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses Advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega (edaspidi: Tööülesanded).
3. Tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat (edaspidi: Advokaat). Kõik Lepingus Advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka Büroo suhtes ja vastupidi, kui see ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustuste olemusega.
4. Klient annab Büroole üle Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja edastab Büroole Tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Klient kohustub tegema Bürooga koostööd, informeerima Bürood kõikidest Tööülesannetega seotud ja nende täitmiseks olulistest asjaoludest, esitama Büroo palvel tähtaegselt Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja seisukohad ning tegema muud Tööülesannete täitmiseks vajalikud omapoolsed toimingud.
5. Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest, sh eetikakoodeksist, ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuriseadus, eetikakoodeks ja kodukord on kättesaadavad advokatuuri veebilehel (https://www.advokatuur.ee/est/ oigusaktid).
6. Lepingu punktis üks

) § 1 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning § 3 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid.

§ 38

p 1, 2 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.

§ 39

lg 2 ja 3 sätestavad, et valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 6 tähenduses ning valitsusasutuseks on m.h ministeeriumid.

§ 41

lg 3 kohaselt kasutavad valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ning § 42 lg 1 kohaselt kinnitab ministeeriumi ja Riigikantselei põhimääruse Vabariigi Valitsus, ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused kinnitab minister.

§ 44

1 sätestab, et riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.

§ 45

p 7 kohaselt on valitsemisalade korraldamiseks moodustatud ministeeriumid, sh Maaeluministeerium ning § 46 lg 1 kohaselt on ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maaeluministeeriumi põhimääruse (jõustunud 01.09.2015) § 1 lg 1 kohaselt on Maaeluministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Maaeluministeeriumi põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Ministri ülesanded sätestab Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2, m.h minister: 1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist /…/. Eeltoodust tulenevalt on Maaeluministeeriumi tegevuse eesmärk muuhulgas luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks ning seega on tegemist valitsusasutusega, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Teisisõnu täidab Maaeluministeerium avalikku ülesannet Eesti maaelu ning põllu- ja kalamajanduse jätkusuutliku arengu nimel. Ametiisik Ametiisik KVS § 2 lg 1 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS tähenduses määratletakse ametiisikut funktsionaalselt, s.t ülesannete ning ülesannetega kaasneva pädevuse kaudu. Süüdistatava C.Q sõnul pöördus M.J tema poole ja küsis, et kas ta tahaks talle ühel või teisel moel nõuniku või mingis sellises rollis appi tulla. Ta ei öelnud tol hetkel ei ega ka ja.

1. aprillil kutsus M.J teda õhtusöögile, kus nad arutasid võimalikku koostööd. Selleks hetkeks oli ta mõelnud, et täiskohaga või siis koosseisuliseks nõuniks ta kindlasti M.Jle minna ei saa, 9 sest tal ei ole võimalik üleöö oma kliente ja bürood maha jätta ja minna teisele tööle. Nii ta M.Jle ka ütles, et koosseisuliseks või täiskohaga nõunikuks ta tulla ei saa ja M.J võttis selle teadmiseks. 03.05.2019 toimus kohtumine ministri kabinetis, kus arutati tema ja ministri koostöö võimalusi. Nimetatud koosolekul osalesid minister, kantsler O.R, nõunik P ja tema ise. Minister tegi talle tol koosolekul kõigi kuuldes ettepaneku asuda tema nõunikuks ja tema ütles kõigi kuuldes vastu, et koosseisulise nõunikuna ta kahjuks tööle asuda ei saa. Sellepeale küsis minister kantslerilt, et millised on muud variandid. Süüdistava sõnul 03.05.2019 lepingut temaga ei sõlmitud, ainult arutati koostöö võimalusi, kaardistati neid ja sellel koosolekul sai kantsler ministrilt ülesande valmistada ette leping advokaadibüroo ja ministeeriumi vahel. 09.05.2019 toimus samuti ministri kabinetis kohtumine samade isikute osavõtul, kellega ta kohtus ka 03.05.
2. Küsimuse all olid mõned täpsustused, mis tulenesid kantsleri koostatud lepinguprojektist. Õigusosakond oli sinna lisanud ühe lause, mis kõlas nii: „…õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega“. Süüdistatava sõnul on rõhk sõnal „õigusteenus“, mitte „avaliku võimu teostamisel“, mida advokaadibüroo ei saakski mingilgi moel teostada ning sellest tulenevalt jäi see sõnastus niimoodi ka lepingusse sisse. Lepingu allkirjastamine toimus alles 14.05.2019, kuid poolte tahtel anti lepingule tagasiulatuv jõud alates 03.05.
3. Kliendilepingu poolteks olid ühelt poolt ministeerium ja teiselt poolt advokaadibüroo. Ehkki teda taheti maaeluministri nõunikuks, sõlmiti leping hoopis bürooga ja bürood esindas I.S. S puutub asjaolusse niivõrd, et advokaadibüroo juhatuse liige oli I.S. Samuti oli ta ka ise juhatuse liige, aga mõlemad liikmed said tegutseda iseseisvalt ilma teise juhatuse liikmeta ja tegemist oli olukorraga, kus tal ei olnud mõistlik esineda kahes rollis ehk siis advokaadibüroo juhatuse liikmena ühest küljest teades, et käsundi täitmine tuleb talle. Leping oli tähtajaline ja pidi lõppema 31.12.
4. Selle ajani oli tal kohustus mõelda, et kas alates
5. aasta jaanuarist võiks ta hakata põhikohaga nõunikuks, kuid elu sinnani ei jõudnudki. Süüdistatava sõnul nõustas ta ministrit vandeadvokaadina. Üpris keeruline on alati välja öelda, et kes ta ministriga suhetes oli. Kohmakas on öelda, et ta oli käsundit täitev vandeadvokaat. Ta on mingites kontekstides öelnud, et ta on ministri koosseisuline nõunik. Omad tuttavad ja paljud tema bürooski ütlesid, et ta on ministri nõunik, aga see on kõnekeel ja ei sisalda mingisugust juriidilist sisu. Enda sõnul tegutses ta aga advokaadina ja muul viisil ei olekski ta saanud tegutseda, kuna ta täitis käsunduslepingut. Tunnistaja M.J sõnul tema ministriks oleku ajal sõlmiti kliendileping C.Q advokaadibürooga tema initsiatiivil. Ta teab C.Q-d kui head juriidiliste teadmistega isikut ning ta küsis C.Q-lt, kas viimane ei taha talle nõunikuks tulla. Lühikese suhtluse järel sai selgeks, et nõunikuks C.Q tulla ei saa, sest ta tahab advokaadina tööd jätkata. Küll aga oli C.Q nõus lepingu alusel töötama ja kaasa aitama nendes küsimustes, kus ta pidas C.Q-lt nõu saamist vajalikuks. Sellest rääkis ta ka Maaeluministeeriumi kantsler O.R-iga , kes ütles, et see variant on võimalik ja et Maaeluministeerium saab advokaadibürooga lepingulisse suhtesse astuda. O.R valmistas lepingu ette, saatis talle ja C.Q-le ülevaatamiseks ja nii see kooskõlastatud sai. Maaeluministeeriumil on ka oma õigusosakond olemas, aga õigusosakonnas töötavatel inimestel puuduvad sellised ministrikogemused, mis C.Q-l olemas on. Tunnistaja M.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ministrile ametlikult ette nähtud kolm abilist. Minister M.J andis mõista, et abilisi on veel vaja. Tunnistaja sõnul tahtis minister inimest, kes tegeleks praktiliste küsimustega ning minister M.J ütles, et ta on rääkinud C.Q-ga ja et palub C.Q endale appi, kuna ta tunneb ja usaldab teda. Ministeeriumis on ka õigusosakond, aga ta ei näinud C.Q tulekus mingit dubleerimist, kuna ministeeriumi juriidiline osakond tegeleb oma valdkonna küsimustega, aga minister tegeleb poliitika elluviimisega ning see on hoopis teine tasand. Ta mäletab, et kui minister ütles, et tahab enda juurde tööle C.Q-d, siis korraldas minister enda juures nõupidamise, kus nad said C.Q-ga tuttavaks. Nõupidamisel oli ka kantsler O.R ja tekkis küsimus, et kuidas C.Q ministrile appi tuleb. Ministril oli huvi, et C.Q tuleks alaliselt tema juurde tööle, aga C.Q ütles, et temal on oma advokaadibüroo ja et ta ei saa bürood pooleli jätta ega tööd kuskile kõrvale lükata, aga et ta on nõus ministrile nõu andma ja ministrit abistama küsimustes, mis on vaja. Seepärast tehti leping C.Q advokaadibürooga ning selle lepingu kaudu sai tema ministeeriumi töös osaleda. 10 Kuivõrd üldjuhul on ministri nõunik ametis töölepinguga, siis oli neil sel teemal vaidlus ning tõusetus küsimus, kas on võimalik C.Q-ga mitte töölepingut sõlmida, vaid teha leping advokaadibürooga, et selle kaudu toimuks nõustamine ja abistamine. Kantsler O.R alguses ütles, et ei saa nii, aga pärast ta konsulteeris oma juristidega ja selgus, et varemgi nii tehtud. Lõpuks sõlmitigi ministeeriumi ja C.Q advokaadibüroo vahel leping ja nii hakkas töö pihta. Maaeluministeeriumi kantsleri ja tunnistaja O.R ülekuulamise protokolli (II kd tl 118-142) kohaselt andis maaeluminister M.Jle õigusküsimustes nõu õigusosakond ning ministril oli kliendileping ka advokaadibürooga A C.Q ja SAd OÜ, mille kohaselt oli käsundi saajaks määratud C.Q . Lepingus ei ole ametikohta nimetatud, vaid teenuse sisu on juriidilise nõu andmine. See oli minister M.J konkreetne soov, et õigusnõu hakkaks andma C.Q . Nende ministeeriumis on see ebatavaline, et ministri nõunik on läbi advokaadibüroo tööle võetud. Tavapärane on see, et ministri nõunik töötab Maaeluministeeriumis. C.Q-l ei olnud maaeluministeeriumi emaili (agri.ee) lõpuga, tema suhtles ministeeriumiga eeldatavasti läbi advokaadibüroo emaili. Mis asjaoludel C.Q palgati, tema ei oska öelda. Tegemist on ministri meeskonnaga ning minister ei pea kunagi põhjendama seda, miks ta soovib kellegi tööle võtta. Kliendileping C.Q-ga sõlmiti 03.05.
6. Tunnistaja T.O ülekuulamise protokolli (II kd tl 143-148) kohaselt töötab ta alates 01.01.2018 Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhatajana. Igapäevaselt tegeleb ta kogu ministeeriumi õigusvaldkonna koordineerimisega. Tavapärane on, et minister suhtleb õigusosakonna juhatajaga, peale mida suhtleb viimane oma osakonna töötajatega edasi. Ministri nõuandmine käib läbi tema. Sõltub, mis teemaga on tegemist ning vastavalt vajadusele kaasab tema oma osakonnast nõuniku. Ta ei oska öelda, kas ja mis asjaoludel oli C.Q palkamine Maaeluministeeriumi poolt vajalik, sest iga minister võtab endale nõunikud ise kaasa. Tema nägemuse kohaselt ei olnud ministril otsest vajadust õigusnõuniku palkamise järele, kuna majas on piisavalt juriidilise haridusega isikuid, kes on võimelised erinevates õigusküsimustes ning kõikides valdkondades, millega nad tegelevad, nõustama. Neil ei ole mingis valdkonnas sellist lünka, mida oleks vaja täita väljastpoolt toodava õigusharidusega inimesega. Samas iga minister valib ise oma nõuniku ning ministri enda otsustada on, millise taustaga inimene on. Ei ole tavapärane, et ministri nõunikuks võetakse ministeeriumi koosseisu mittekuuluv isik kliendilepingu alusel. Tema teada ei ole sellist praktikat varem olnud. Tavapärane on, et nõunik töötab ministeeriumis koosseisulise töötajana, kellega sõlmitakse tööleping. Tunnistaja Y.M-i ülekuulamise protokolli (II kd tl 149-172 ja pöördel) kohaselt on ta alates
7. aastast Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik. Ametijuhendi järgi annab talle ülesandeid osakonnajuhataja ja kantsler. Samuti on temal juhtkonna nõustamise kohustus ametijuhendis määratud valdkondades. Ministrit nõustavad pigem osakonna juhataja ja kantsler. Tema sõnul valivad ministrid endale poliitilised nõunikud ise. Miks just C.Q valiti, seda ta ei oska öelda. Kunagi kevadel sai teatavaks, et C.Q esindab kriminaalasja raames isikuid kaitsjana. Millalgi, kui minister tuli ametisse, siis mingi aeg nad kuulsid, et C.Q on maaeluministri nõunik. Lepinguid koostab neil tavapäraselt haldusosakonna nõunik I.G. Õigusosakond lepingute koostamisega ei tegele. Ta luges C.Q kliendilepingut ning tegemist oli suhteliselt laia lepinguga, mille kohaselt osutas C.Q õigusnõustamist. Tunnistaja A.G ülekuulamise protokolli (II kd tl 175-208) kohaselt töötab ta Maaeluministeeriumis alates
8. aastast. 01.04.2000 loodi õigusosakond, kus töötab siiani. Tema sõnul andsid M.Jle õigusküsimustes nõu õigusosakond ning riigivara küsimustes haldusosakonna nõunik I.G. Minister M.J ametiajal andis ministrile nõu ka C.Q , keda käsitletakse ministri nõunikuna, kuid kes tegutseb advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel. Varasemalt, kui on mingis konkreetses õigusküsimuses vaja nõu, on konkreetselt selleks ajaks leping sõlmitud. Kliendileping advokaadibürooga A C.Q ja S A OÜ-ga sõlmiti 03.05.2019, mille kohaselt oli käsundit täitvaks advokaadiks C.Q . Lepingu järgi oli C.Q ülesanne nõustada ministrit õigusküsimustes, esindada kohtutes või ametiasutustes ja sellega 11 seotud õigusnõustamine. Samuti õigusteenuse osutamine, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Nimetatud lepingu koostamisega ei olnud ministeeriumi õigusosakond seotud. Õigusosakond sai juba allkirjastatud lepingust teada
9. aasta suvel. Ta ei oska kommenteerida, miks valiti C.Q . Ministri ametisse määramisel ajal olid majas jutud, et C.Qst võib saada ministri nõunik, aga siis selgus, et C.Q majja ei tule ning teema vaibus maha. Kuna struktuuris oli ministri nõuniku ametikohad ette nähtud, millest üks oli täidetud nõunik M.P poolt, siis ta ei oska kommenteerida, miks oli vaja C.Q-ga sõlmida eraldi kliendileping, millega ametikohta ei täidetud. Nõunik M.P töötas ministeeriumis, aga C.Q ei töötanud ministeeriumi ruumides. C.Q nimi ei kajastu ka ministeeriumi kontaktide lehel ning samuti ei olnud tal maaeluministeeriumi e-maili lõpuga agri.ee. C.Q suhtles oma advokaadibüroo emaililt xxx PRIA peadirektori F.A ülekuulamise protokolli (II kd tl 216-221) kohaselt kuulis tema sellest, et C.Q oli ministri nõunik, minister M.J käest nõupidamisel MEM-is ministri kabinetis, kus minister sellest suusõnaliselt teada andis. Hiljem võis C.Q ministri nõunikuks olemise kohta teada saada meediast, kus oli kirjas, et C.Q on ministri nõunik. Samuti tulid selle kohta ka pressiteated ministeeriumist. Lisaks sellele sõnas tunnistaja F.A ülekuulamisel, et 06.08.2019 toimus Maaeluministeeriumis nõupidamine ning nõupidamisel osales ka C.Q , kes istus minister M.J paremal käel. PRIA kontrolliosakonna jurist S.V ülekuulamise protokolli (II kd tl 222-263) kohaselt suhtles ta C.Q-ga meili teel ning suhtlus oli seotud tema kaitsjaks olekuga ühes kriminaalasjas. C.Q on ennast kirjavahetuses alati väljendanud kui isikute kaitsjat. Kirjavahetusest ei ole näha, et C.Q oleks ennast esitanud mõnes kirjas kui Maaeluministeeriumi ministri nõunik, v.a kiri, mille C.Q saatis talle 14.05.
10. Nimetatud kuupäeval sai ta C.Q-lt kirja sisuga, et elu on vahepeal teinud pöördeid ning et alates 03.05.2019 on ta maaeluministri mittekoosseisuline nõunik ning seoses sellega loobub ta juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest. See oli esimene kiri, millest nähtub, et C.Q oli ministri nõunik. Peale seda kirja rääkis ta P.N-i ja K.Sga, et tekkinud on kummaline olukord, sest advokaat, kes on PRIA-ga seotud asjas kahtlustatavate kaitsja, on samal ajal ka ministri nõunik. Kuidas PRIA selle infoga edasi tegeles ja millal sellest Maaeluministeeriumi teavitas, tema öelda ei oska. Tunnistaja sõnul ei muutnud C.Q poolt 14.05.2019 saadetud kiri mitte midagi, sest ka edaspidi oli temaga otseseks suhtlejaks Ste kriminaalasjas C.Q ise, lihtsalt koopias oli I.S ja R.V. S ja V ei teavitanud PRIA-t sellest, et nemad oleksid uued kaitsjad. Kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmiti 03.05.2019 A C.Q&SAd OÜ (edaspidi Büroo, esindaja I.S), Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu (edaspidi Klient, esindaja minister M.J) ja käsundit täitev advokaat C.Q vahel kliendileping nr XXXX ja xxxx(II kd tl 3-9). Lepingus mh sätestatud lepingupunktide kohaselt:
11. A (edaspidi: Büroo) osutab Kliendile Lepingu alusel maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnevad Kliendi potentsiaalses esindamises Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses Advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega (edaspidi: Tööülesanded).
12. Tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat (edaspidi: Advokaat). Kõik Lepingus Advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka Büroo suhtes ja vastupidi, kui see ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustuste olemusega.
13. Klient annab Büroole üle Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja edastab Büroole Tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Klient kohustub tegema Bürooga koostööd, informeerima Bürood kõikidest Tööülesannetega seotud ja nende täitmiseks olulistest asjaoludest, esitama Büroo palvel tähtaegselt Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja seisukohad ning tegema muud Tööülesannete täitmiseks vajalikud omapoolsed toimingud. 12
14. Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest, s.h eetikakoodeksist, ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuriseadus, eetikakoodeks ja kodukord on kättesaadavad advokatuuri veebilehel (https://www.advokatuur.ee/est/ oigusaktid).
15. Lepingu punktis üks