Obsah (6)
§ 38§ 39§ 41§ 441§ 45§ 441-20-4858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-4858 (19221000070) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre
) § 1 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning § 3 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid.
§ 38
p 1, 2 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.
§ 39
lg 2 ka 3 sätestab, et valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 6 tähenduses ning valitsusasutuseks on mh ministeeriumid.
§ 41
lg 3 kohaselt kasutavad valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ning § 42 lg 1 kohaselt kinnitab ministeeriumi ja Riigikantselei põhimääruse Vabariigi Valitsus, ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused kinnitab minister.
§ 441
sätestab, et riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
§ 45
p 7 kohaselt on valitsemisalade korraldamiseks moodustatud ministeeriumid, sh Maaeluministeerium ning § 46 lg 1 kohaselt on ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maaeluministeeriumi põhimääruse (jõustunud 01.09.2015) § 1 lg 1 kohaselt on Maaeluministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Maaeluministeeriumi põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Ministri ülesanded sätestab Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2, mh minister: 1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist /…/. 03.05.2019 sõlmiti A C.Q & SAd OÜ (edaspidi Büroo, esindaja I.S), Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu (edaspidi Klient, esindaja minister M.J) ja käsundit täitev advokaat C.Q , vahel kliendileping nr JITS32/03-05-19 ja 3.1-8/
- Lepingus mh sätestatud lepingupunktide kohaselt:
- A (edaspidi: Büroo) osutab Kliendile Lepingu alusel maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnevad Kliendi potentsiaalses esindamises Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses Advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega (edaspidi: Tööülesanded).
- Tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat (edaspidi: Advokaat). Kõik Lepingus Advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka Büroo suhtes ja vastupidi, kui see ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustuste olemusega.
- Klient annab Büroole üle Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja edastab Büroole Tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Klient kohustub tegema Bürooga koostööd, informeerima Bürood kõikidest Tööülesannetega seotud ja nende täitmiseks olulistest asjaoludest, esitama Büroo palvel tähtaegselt Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja seisukohad ning tegema muud Tööülesannete täitmiseks vajalikud omapoolsed toimingud.
- Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest, sh eetikakoodeksist, ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuriseadus, eetikakoodeks ja kodukord on kättesaadavad advokatuuri veebilehel (https://www.advokatuur.ee/est/ oigusaktid).
- Lepingu punktis üks
(1)nimetatud õigusteenuse osutamise tähtaeg ei ole ajaliselt piiratud ja kestab kuni Tööülesande või täiendava Tööülesande täitmiseni, kuid mitte kauem kuni 31.12.
- aasta.
- […] Kliendi poolt allkirjastatud Lepingu originaaleksemplari Büroo poolt kättesaamisel loetakse Leping tagasiulatuvalt jõustunuks õigusteenuse osutamise alustamisest 03.05.
- Leping kehtib kuni 31.12.
- Kuivõrd sõlmitud kliendilepingu nr XXXXja xxxxkohaselt käsundit täitev vandeadvokaat C.Q osutas maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnesid Maaeluministeeriumi potentsiaalses esindamises Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses, ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega, täitis C.Q avalikke ülesandeid. Ametiseisund on KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 4 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. C.Q , olles alates 03.05.2019 minister M.J nõunik õigusküsimustes ning osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, andis minister M.Jle nõu muuhulgas küsimuses, kas PRIA-l on õigus esindada riiki kriminaalasjas kannatanuna (sh esitada avalik-õiguslike nõudeavaldusi süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks) ning kas maaeluminister peaks PRIA-le andma volituse kriminaalasjades riigi esindamiseks. C.Q minister M.J nõunikuna andis ministrile nõu muuhulgas järgnevas kirjavahetuses: - 16.08.2019 kell 09:41 C.Q saadab M.Jle ja M.Ple e-kirja pealkirjaga „Sed“; - 21.08.2019 kell 19:34 M.J saadab C.Q-le e-kirja pealkirjaga „FW: Üldvolituse andmine PRIAle“; - 21.08.2019 kell 20:57 C.Q saadab M.Ple, M.Jle ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „Vs: Üldvolituse andmine PRIAle“; - 21.08.2019 kell 21:00 C.Q saadab M.Ple ja M.Jle e-kirja pealkirjaga „Vs: Üldvolituse andmine PRIAle“; - 25.08.2019 kell 11:41 C.Q saadab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „volituste teemal“; - 25.08.2019 kell 16:54 M.J saadab C.Q-le, aadressile xxxx, M.Ple ja aadressile xxxx ekirja pealkirjaga „RE: volituste teemal“; - 25.08.2019 kell 17:43 C.Q saadab M.Jle ja M.Ple e-kirja; - 25.08.2019 kell 19:28 C.Q kirjutab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „PRIA volituste teemal“; - 30.08.2019 kell 17:09 C.Q saadab M.Jle e-kirja pealkirjaga „Re: PRIA volituste teemal“; - 03.09.2019 kell 10:01 C.Q saadab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „Vs: Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud. Ei tea, milline protsess selle taga on?cJätan allikrjastamise vast homseks.“; - E-kirjale eelneb 2.09.2019 kell 17:12 M.J aadressilt xxxx kiri C.Q-le ja aadressile xxxx pealkirjaga „Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud. Ei tea, milline protsess selle taga on?cJätan allikrjastamise vast homseks.“; - 03.09.2019 kell 12:16 C.Q saadab M.Jle ja M.Ple e-kirja pealkirjaga „Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud“; - 3.09.2019 kell 14:31 M.J saadab C.Q-le ja M.P e-kirja pealkirjaga „Vs: Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud“ - 04.09.2019 kell 15:46 C.Q saadab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „Vs: Kiri“; - E-kirjale eelneb 04.09.2019 kell 14:50 M.J aadressilt xxxx e-kiri C.Q-le pealkirjaga „Kiri“; - E-kirjale järgneb 04.09.2019 kell 15:54 M.J saadab T.O-le , M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „FW: Kiri“. Tulenevalt eeltoodust nõustas C.Q õigusküsimustes minister M.J, osaledes KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises. Seega C.Q omas ametiseisundit ning oli Maaeluministeeriumi ministri nõustajana õigusküsimustes ametiisik nii 01.04.2013 jõustunud KVS § 2 lg 1 kui 15.07.2013 jõustunud KarS § 288 lg 1 mõistes. Sealjuures on kriminaalasjas nr 17221000066 C.Q olnud kaitsja rollis nii enne kui pärast 03.05.2019 kuupäeva, st enne ja pärast maaeluministri nõunikuks saamist. Kaitsjana tegutsedes on C.Q osalenud kirjavahetuses alljärgnevalt: - 14.05.2018 kell 11:47 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] kr asi nr 17221000066“; 5 - 20.11.2018 kell 15.39 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] RE: Sed“; 05.04.2019 kell 13.20 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] RE: kaitsealused“; E-kirjale eelneb 05.04.2019 kell 12.10 Helga Aadamsoo aadressilt xxxx e-kiri C.Q-le pealkirjaga „kaitsealused“; 08.04.2019 kell 09.07 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „kaitsjad S asjades“; 16.05.2019 kell 20.58 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] oportuniteedi kohta“; 31.05.2019 kell 17.35 I.S saadab Helga Adamsoole e-kirja; 17.06.2019 kell 13.17 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] PRIA v Sed“ 17.06.2019 kell 14.25 C.Q saadab PRIA esindaja S.Vle e-kirja pealkirjaga „RE: Kriminaalasi 17221000066“ (e-kirja koopias on mh I.S). Samuti on kriminaalasjas nr 17221000066 saadetud C.Q-le kaks taotluse osalise rahuldamata jätmise määrust, koostamise kuupäevadega 11.06.2019 ning 07.11.2019, millest nähtub C.Q kui kaitsja roll seoses Stega. Samuti on kriminaalasjas nr 17221000066 KrMS § 202 alusel tehtud lõpetamise määrus 16.05.2019 edastatud lepingulisele kaitsjale C.Q-le. Lisaks eeltoodule on kriminaalasjaga nr 17221000066 seonduvalt C.Q olnud kaitsja rollis suhtluses PRIA-ga, mh on ta PRIA-le esitanud 11.07.2019 kaitsjate ühistaotluse, mis on allkirjastatud C.Q poolt tema enda ja kaitsjate, vandeadvokaatide I.S ja R.V nimel ja volitusel. Seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses on muu isik, keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. C.Q oli kriminaalasjas nr 17221000066 algselt juriidiliste isikute OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B ja MTÜ R.M kaitsja, kelle esindamisest C.Q ennast formaalselt taandas seoses maaeluministri nõunikuks saamisega. C.Q jätkas füüsiliste isikute I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S ja T.S kaitsjana, kes kõik on seotud eelpool nimetatud juriidiliste isikutega, olles äriühingute juhatuse liikmed. Seega ei ole tegemist enda sisulise taandamisega C.Q poolt, kuivõrd nii OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B, MTÜ R.M, I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S on C.Q-le seotud isikuks. Kriminaalasi 17221000066 on alustatud KarS § 210 tunnustel (soodustuskelmus), nimelt PRIA kui Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse suhtes on toime pandud soodustuskelmus. Nimetatud kriminaalasjas on PRIA esitanud KrMS § 38 1 alusel avalik-õiguslik nõudeavaldused kahtlustatavate suhtes järgnevalt: solidaarselt OÜ J, K.S, T.S ja T.S vastu summas 38 403,30 eurot; solidaarselt B OÜ, T.S ja T.S vastu summas 64 950,99 eurot; solidaarselt MTÜ R.M, T.S ja T.S vastu summas 47 604,42 eurot; solidaarselt F OÜ, J.S ja T.S summas 240 366,98 eurot; solidaarselt T OÜ, R.S, T.S ja T.S vastu summas 135 941,04 eurot; solidaarselt LA OÜ, F.A S, T.S ja T.S vastu summas 95 534,66 eurot; solidaarselt J OÜ, T.S ja T.S vastu 257 586,37 eurot; solidaarselt L OÜ, I.S, T.S ja T.S vastu summas 258 844,78 eurot. Kokku summas 1 139 232,64 eurot. Seega C.Q ametiseisund (Maaeluministeeriumi ministri nõunik) ning tema tegevus (maaeluministri juriidiline nõustamine muuhulgas PRIA esindamise küsimuses ning seoses volituste andmisega kriminaalasjades) mõjutas otseselt ja vahetult C.Q kaitsealuseid kahtlustatavaid kriminaalasjas 17221000066, millises PRIA nõuab kahtlustatavatelt solidaarselt tagasi 1 139 232,64 eurot. 6 KVS § 11 lg 2 kohaselt peab ametiisik KVS § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust (toimingupiirangust) viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule. C.Q õigusnõunikuna enne otsustes osalemist (nõuniku poolt ministri nõustamine seoses PRIAle volikirja andmise otsustamisega, milline teema oli aktuaalne ka kriminaalasjas 17221000066, milles C.Q on kahtlustatavate kaitsja) minister M.Jut ei teavitanud. KarS § 3001 lg 2 kohaselt on karistatav toimingupiirangu rikkumine, kui see on toime pandud eriti suures ulatuses. KarS § 121 sätestab süüteoga tekitatud varalise kahju või süüteo ulatuse regulatsiooni. Sama sätte p 3 kohaselt eritisuur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. C.Q osales Maaeluministeeriumis maaeluministrile õigusliku nõu andmisega seoses PRIA-le volituste andmisega riigi esindamiseks (sh nõu andmine ka kriminaalasjas 17221000066 volituse andmisega, milles PRIA on 04.01.2019 esitanud solidaarselt juriidiliste ja füüsiliste isikute vastu avalik-õigusliku nõudeavaldusi kokku summas 1 139 232,64 eurot). C.Q kriminaalasjas 17221000066, milles PRIA nõuab kahtlustatavatelt (juriidilised ja füüsilised isikud) solidaarselt tagasi kokku summas 1 139 232,64 eurot, olles nimetatud kriminaalasja ringkonnaprokurörile Helga Aadamsoole saadetud kirja 08.04.2019 kell 9:07 kohaselt kahtlustatavate füüsiliste isikute I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S kaitsja, samas olles jätkuvalt juriidiliste isikutega seotud isikuks, andis C.Q Maaeluministeeriumi ministri nõunikuna ministrile nõu seoses PRIAle volituse andmisega, sh seoses volituse andmisega kriminaalasjas 17221000066, milles C.Q oli kahtlustatavate kaitsja. Kuivõrd PRIA-le volituste andmise küsimus oli seotud PRIA poolt avalik-õiguslik nõudeavalduste esitamisega (st omada esindusõigust avalik-õiguslik nõudeavalduste esitamiseks), siis lähtudes eeltoodust on C.Q rikkunud toimingupiirangut eriti suures ulatuses. C.Q märgib oma e-kirjas 14.05.2019 kell 12.26 PRIA esindaja S.Vle seoses kriminaalasjaga nr 17221000066, et on loobunud juriidiliste isikute kaitsmisest ning seda jätkab I.S. Kuivõrd C.Q esindas juriidiliste isikutega seotud füüsilisi isikuid, siis tema enda poolt enese formaalne taandamine juriidilise isikute esindamisest olukorras, kus juriidilisi isikuid esindab temaga samas advokaadibüroos töötav advokaat I.S, ei ole enese sisuline taandamine. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega osales C.Q Maaeluministeeriumis maaeluministri nõunikuna töötades ametiisikuna otsuste tegemisel tema endaga seotud isikute suhtes KVS § 11 lg 1 p 1 järgi. C.Q oli teadlik temaga seotud isikute majanduslikust huvist (soov toetusi mitte tagasi maksta), mis võis mõjutada tema toimingut ning otsust (KVS § 11 lg 1 p 2). Samuti oli C.Q KVS § 11 lg 1 p 3 järgi teadlik korruptsiooniohust. Seega C.Q pani toime KarS § 300 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses.
- MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused, kuulanud üldmenetluse korras enne lühimenetluse taotluse esitamist ära tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaaltoimiku materjale, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 7 C.Q-d süüdistatakse KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisneb korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses. Nimetatud paragrahviga kaitstakse õigushüvesid, mis langevad kokku korruptsioonivastase seaduse kui kuriteokoosseisu alusnormistiku kehtestamise üldeesmärkidega, milleks on korruptsiooni ennetamine ja vältimine. Süüteokoosseisu moodustab KVS §-s 11 sätestatud toimingupiirangu rikkumine. Toimingupiirangu kehtestamise üldaluse näeb ette KVS § 10, mille kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mistahes muu tegevusega ehk kõrvaltegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Kuivõrd nimetatud süüteokoosseis on blanketne ja tugineb muu hulgas ka vastutavate isikute ringi osas KVS § 2 lg 1 sätestatud ametiisiku mõistele, siis saab toimingupiirangu rikkumise subjektiks olla ametiisik. Süüdistusest lähtuvalt tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas C.Q on rikkunud toimingupiiranguid ning kui jah, siis kas suures ulatuses. Kuna süüdistuse keskseks asjaoluks ja üheks peamiseks vaidluskohaks on süüdistatava kui Maaeluministeeriumi ministri M.Ju nõunikuks/juriidiliseks nõustajaks olemine, siis kõigepealt peab kohus vajalikuks analüüsida ametiisiku mõistet. Ametiisiku mõiste on sätestatud KarS §-is 288 lõikes 1, mille kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Alates 15.07.2013 langeb KarS § 288 lg-s 1 sisalduv ametiisiku määratlus kokku korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) §-s 2 sätestatud ametiisiku mõistega ning selles toodud ametiseisundi definitsioon lähtuvalt õiguskorra ühtsuse põhimõttest on siduv ka karistusõiguse jaoks. Erinevalt ametiseisundist korruptsioonivastane seadus avaliku ülesande mõiste legaaldefinitsioonina ei anna. Avaliku ülesande täitmise tunnus ametiisiku määratluses nõuab, et isiku tegevus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.12.2015 otsuse nr 3-1-1-98-15 punktis 60 viidanud, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Samuti ei tähenda avalik ülesanne tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik. Järelikult võib avaliku ülesande täitmine aset leida ka eraõigusliku isiku poolt talle avaliku võimu teostamise delegeerimise teel. Ei ole välistatud, et ametiisikuks loetakse ka juriidilise isiku töötajat või eraisikut, kui neile on delegeerimise kaudu antud ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks. Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet KVS § 2 lg 1 mõttes, tuleb lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt. KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada või tõlgendada, et C.Q , täites ametikohustusi, täitis avalikku ülesannet. 8 Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning § 3 lg 1 sätestab, et Vabariigi Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid.
§ 38
p 1, 2 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.
§ 39
lg 2 ja 3 sätestavad, et valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 6 tähenduses ning valitsusasutuseks on m.h ministeeriumid.
§ 41
lg 3 kohaselt kasutavad valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ning § 42 lg 1 kohaselt kinnitab ministeeriumi ja Riigikantselei põhimääruse Vabariigi Valitsus, ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike asutuste põhimäärused kinnitab minister.
§ 44
1 sätestab, et riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi.
§ 45
p 7 kohaselt on valitsemisalade korraldamiseks moodustatud ministeeriumid, sh Maaeluministeerium ning § 46 lg 1 kohaselt on ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Maaeluministeeriumi põhimääruse (jõustunud 01.09.2015) § 1 lg 1 kohaselt on Maaeluministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Maaeluministeeriumi põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Sama määruse § 8 lg 1 kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Ministri ülesanded sätestab Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2, m.h minister: 1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist /…/. Eeltoodust tulenevalt on Maaeluministeeriumi tegevuse eesmärk muuhulgas luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks ning seega on tegemist valitsusasutusega, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Teisisõnu täidab Maaeluministeerium avalikku ülesannet Eesti maaelu ning põllu- ja kalamajanduse jätkusuutliku arengu nimel. Ametiisik Ametiisik KVS § 2 lg 1 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS tähenduses määratletakse ametiisikut funktsionaalselt, s.t ülesannete ning ülesannetega kaasneva pädevuse kaudu. Süüdistatava C.Q sõnul pöördus M.J tema poole ja küsis, et kas ta tahaks talle ühel või teisel moel nõuniku või mingis sellises rollis appi tulla. Ta ei öelnud tol hetkel ei ega ka ja.
- aprillil kutsus M.J teda õhtusöögile, kus nad arutasid võimalikku koostööd. Selleks hetkeks oli ta mõelnud, et täiskohaga või siis koosseisuliseks nõuniks ta kindlasti M.Jle minna ei saa, 9 sest tal ei ole võimalik üleöö oma kliente ja bürood maha jätta ja minna teisele tööle. Nii ta M.Jle ka ütles, et koosseisuliseks või täiskohaga nõunikuks ta tulla ei saa ja M.J võttis selle teadmiseks. 03.05.2019 toimus kohtumine ministri kabinetis, kus arutati tema ja ministri koostöö võimalusi. Nimetatud koosolekul osalesid minister, kantsler O.R, nõunik P ja tema ise. Minister tegi talle tol koosolekul kõigi kuuldes ettepaneku asuda tema nõunikuks ja tema ütles kõigi kuuldes vastu, et koosseisulise nõunikuna ta kahjuks tööle asuda ei saa. Sellepeale küsis minister kantslerilt, et millised on muud variandid. Süüdistava sõnul 03.05.2019 lepingut temaga ei sõlmitud, ainult arutati koostöö võimalusi, kaardistati neid ja sellel koosolekul sai kantsler ministrilt ülesande valmistada ette leping advokaadibüroo ja ministeeriumi vahel. 09.05.2019 toimus samuti ministri kabinetis kohtumine samade isikute osavõtul, kellega ta kohtus ka 03.05.
- Küsimuse all olid mõned täpsustused, mis tulenesid kantsleri koostatud lepinguprojektist. Õigusosakond oli sinna lisanud ühe lause, mis kõlas nii: „…õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega“. Süüdistatava sõnul on rõhk sõnal „õigusteenus“, mitte „avaliku võimu teostamisel“, mida advokaadibüroo ei saakski mingilgi moel teostada ning sellest tulenevalt jäi see sõnastus niimoodi ka lepingusse sisse. Lepingu allkirjastamine toimus alles 14.05.2019, kuid poolte tahtel anti lepingule tagasiulatuv jõud alates 03.05.
- Kliendilepingu poolteks olid ühelt poolt ministeerium ja teiselt poolt advokaadibüroo. Ehkki teda taheti maaeluministri nõunikuks, sõlmiti leping hoopis bürooga ja bürood esindas I.S. S puutub asjaolusse niivõrd, et advokaadibüroo juhatuse liige oli I.S. Samuti oli ta ka ise juhatuse liige, aga mõlemad liikmed said tegutseda iseseisvalt ilma teise juhatuse liikmeta ja tegemist oli olukorraga, kus tal ei olnud mõistlik esineda kahes rollis ehk siis advokaadibüroo juhatuse liikmena ühest küljest teades, et käsundi täitmine tuleb talle. Leping oli tähtajaline ja pidi lõppema 31.12.
- Selle ajani oli tal kohustus mõelda, et kas alates
- aasta jaanuarist võiks ta hakata põhikohaga nõunikuks, kuid elu sinnani ei jõudnudki. Süüdistatava sõnul nõustas ta ministrit vandeadvokaadina. Üpris keeruline on alati välja öelda, et kes ta ministriga suhetes oli. Kohmakas on öelda, et ta oli käsundit täitev vandeadvokaat. Ta on mingites kontekstides öelnud, et ta on ministri koosseisuline nõunik. Omad tuttavad ja paljud tema bürooski ütlesid, et ta on ministri nõunik, aga see on kõnekeel ja ei sisalda mingisugust juriidilist sisu. Enda sõnul tegutses ta aga advokaadina ja muul viisil ei olekski ta saanud tegutseda, kuna ta täitis käsunduslepingut. Tunnistaja M.J sõnul tema ministriks oleku ajal sõlmiti kliendileping C.Q advokaadibürooga tema initsiatiivil. Ta teab C.Q-d kui head juriidiliste teadmistega isikut ning ta küsis C.Q-lt, kas viimane ei taha talle nõunikuks tulla. Lühikese suhtluse järel sai selgeks, et nõunikuks C.Q tulla ei saa, sest ta tahab advokaadina tööd jätkata. Küll aga oli C.Q nõus lepingu alusel töötama ja kaasa aitama nendes küsimustes, kus ta pidas C.Q-lt nõu saamist vajalikuks. Sellest rääkis ta ka Maaeluministeeriumi kantsler O.R-iga , kes ütles, et see variant on võimalik ja et Maaeluministeerium saab advokaadibürooga lepingulisse suhtesse astuda. O.R valmistas lepingu ette, saatis talle ja C.Q-le ülevaatamiseks ja nii see kooskõlastatud sai. Maaeluministeeriumil on ka oma õigusosakond olemas, aga õigusosakonnas töötavatel inimestel puuduvad sellised ministrikogemused, mis C.Q-l olemas on. Tunnistaja M.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ministrile ametlikult ette nähtud kolm abilist. Minister M.J andis mõista, et abilisi on veel vaja. Tunnistaja sõnul tahtis minister inimest, kes tegeleks praktiliste küsimustega ning minister M.J ütles, et ta on rääkinud C.Q-ga ja et palub C.Q endale appi, kuna ta tunneb ja usaldab teda. Ministeeriumis on ka õigusosakond, aga ta ei näinud C.Q tulekus mingit dubleerimist, kuna ministeeriumi juriidiline osakond tegeleb oma valdkonna küsimustega, aga minister tegeleb poliitika elluviimisega ning see on hoopis teine tasand. Ta mäletab, et kui minister ütles, et tahab enda juurde tööle C.Q-d, siis korraldas minister enda juures nõupidamise, kus nad said C.Q-ga tuttavaks. Nõupidamisel oli ka kantsler O.R ja tekkis küsimus, et kuidas C.Q ministrile appi tuleb. Ministril oli huvi, et C.Q tuleks alaliselt tema juurde tööle, aga C.Q ütles, et temal on oma advokaadibüroo ja et ta ei saa bürood pooleli jätta ega tööd kuskile kõrvale lükata, aga et ta on nõus ministrile nõu andma ja ministrit abistama küsimustes, mis on vaja. Seepärast tehti leping C.Q advokaadibürooga ning selle lepingu kaudu sai tema ministeeriumi töös osaleda. 10 Kuivõrd üldjuhul on ministri nõunik ametis töölepinguga, siis oli neil sel teemal vaidlus ning tõusetus küsimus, kas on võimalik C.Q-ga mitte töölepingut sõlmida, vaid teha leping advokaadibürooga, et selle kaudu toimuks nõustamine ja abistamine. Kantsler O.R alguses ütles, et ei saa nii, aga pärast ta konsulteeris oma juristidega ja selgus, et varemgi nii tehtud. Lõpuks sõlmitigi ministeeriumi ja C.Q advokaadibüroo vahel leping ja nii hakkas töö pihta. Maaeluministeeriumi kantsleri ja tunnistaja O.R ülekuulamise protokolli (II kd tl 118-142) kohaselt andis maaeluminister M.Jle õigusküsimustes nõu õigusosakond ning ministril oli kliendileping ka advokaadibürooga A C.Q ja SAd OÜ, mille kohaselt oli käsundi saajaks määratud C.Q . Lepingus ei ole ametikohta nimetatud, vaid teenuse sisu on juriidilise nõu andmine. See oli minister M.J konkreetne soov, et õigusnõu hakkaks andma C.Q . Nende ministeeriumis on see ebatavaline, et ministri nõunik on läbi advokaadibüroo tööle võetud. Tavapärane on see, et ministri nõunik töötab Maaeluministeeriumis. C.Q-l ei olnud maaeluministeeriumi emaili (agri.ee) lõpuga, tema suhtles ministeeriumiga eeldatavasti läbi advokaadibüroo emaili. Mis asjaoludel C.Q palgati, tema ei oska öelda. Tegemist on ministri meeskonnaga ning minister ei pea kunagi põhjendama seda, miks ta soovib kellegi tööle võtta. Kliendileping C.Q-ga sõlmiti 03.05.
- Tunnistaja T.O ülekuulamise protokolli (II kd tl 143-148) kohaselt töötab ta alates 01.01.2018 Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhatajana. Igapäevaselt tegeleb ta kogu ministeeriumi õigusvaldkonna koordineerimisega. Tavapärane on, et minister suhtleb õigusosakonna juhatajaga, peale mida suhtleb viimane oma osakonna töötajatega edasi. Ministri nõuandmine käib läbi tema. Sõltub, mis teemaga on tegemist ning vastavalt vajadusele kaasab tema oma osakonnast nõuniku. Ta ei oska öelda, kas ja mis asjaoludel oli C.Q palkamine Maaeluministeeriumi poolt vajalik, sest iga minister võtab endale nõunikud ise kaasa. Tema nägemuse kohaselt ei olnud ministril otsest vajadust õigusnõuniku palkamise järele, kuna majas on piisavalt juriidilise haridusega isikuid, kes on võimelised erinevates õigusküsimustes ning kõikides valdkondades, millega nad tegelevad, nõustama. Neil ei ole mingis valdkonnas sellist lünka, mida oleks vaja täita väljastpoolt toodava õigusharidusega inimesega. Samas iga minister valib ise oma nõuniku ning ministri enda otsustada on, millise taustaga inimene on. Ei ole tavapärane, et ministri nõunikuks võetakse ministeeriumi koosseisu mittekuuluv isik kliendilepingu alusel. Tema teada ei ole sellist praktikat varem olnud. Tavapärane on, et nõunik töötab ministeeriumis koosseisulise töötajana, kellega sõlmitakse tööleping. Tunnistaja Y.M-i ülekuulamise protokolli (II kd tl 149-172 ja pöördel) kohaselt on ta alates
- aastast Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik. Ametijuhendi järgi annab talle ülesandeid osakonnajuhataja ja kantsler. Samuti on temal juhtkonna nõustamise kohustus ametijuhendis määratud valdkondades. Ministrit nõustavad pigem osakonna juhataja ja kantsler. Tema sõnul valivad ministrid endale poliitilised nõunikud ise. Miks just C.Q valiti, seda ta ei oska öelda. Kunagi kevadel sai teatavaks, et C.Q esindab kriminaalasja raames isikuid kaitsjana. Millalgi, kui minister tuli ametisse, siis mingi aeg nad kuulsid, et C.Q on maaeluministri nõunik. Lepinguid koostab neil tavapäraselt haldusosakonna nõunik I.G. Õigusosakond lepingute koostamisega ei tegele. Ta luges C.Q kliendilepingut ning tegemist oli suhteliselt laia lepinguga, mille kohaselt osutas C.Q õigusnõustamist. Tunnistaja A.G ülekuulamise protokolli (II kd tl 175-208) kohaselt töötab ta Maaeluministeeriumis alates
- aastast. 01.04.2000 loodi õigusosakond, kus töötab siiani. Tema sõnul andsid M.Jle õigusküsimustes nõu õigusosakond ning riigivara küsimustes haldusosakonna nõunik I.G. Minister M.J ametiajal andis ministrile nõu ka C.Q , keda käsitletakse ministri nõunikuna, kuid kes tegutseb advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu alusel. Varasemalt, kui on mingis konkreetses õigusküsimuses vaja nõu, on konkreetselt selleks ajaks leping sõlmitud. Kliendileping advokaadibürooga A C.Q ja S A OÜ-ga sõlmiti 03.05.2019, mille kohaselt oli käsundit täitvaks advokaadiks C.Q . Lepingu järgi oli C.Q ülesanne nõustada ministrit õigusküsimustes, esindada kohtutes või ametiasutustes ja sellega 11 seotud õigusnõustamine. Samuti õigusteenuse osutamine, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Nimetatud lepingu koostamisega ei olnud ministeeriumi õigusosakond seotud. Õigusosakond sai juba allkirjastatud lepingust teada
- aasta suvel. Ta ei oska kommenteerida, miks valiti C.Q . Ministri ametisse määramisel ajal olid majas jutud, et C.Qst võib saada ministri nõunik, aga siis selgus, et C.Q majja ei tule ning teema vaibus maha. Kuna struktuuris oli ministri nõuniku ametikohad ette nähtud, millest üks oli täidetud nõunik M.P poolt, siis ta ei oska kommenteerida, miks oli vaja C.Q-ga sõlmida eraldi kliendileping, millega ametikohta ei täidetud. Nõunik M.P töötas ministeeriumis, aga C.Q ei töötanud ministeeriumi ruumides. C.Q nimi ei kajastu ka ministeeriumi kontaktide lehel ning samuti ei olnud tal maaeluministeeriumi e-maili lõpuga agri.ee. C.Q suhtles oma advokaadibüroo emaililt xxx PRIA peadirektori F.A ülekuulamise protokolli (II kd tl 216-221) kohaselt kuulis tema sellest, et C.Q oli ministri nõunik, minister M.J käest nõupidamisel MEM-is ministri kabinetis, kus minister sellest suusõnaliselt teada andis. Hiljem võis C.Q ministri nõunikuks olemise kohta teada saada meediast, kus oli kirjas, et C.Q on ministri nõunik. Samuti tulid selle kohta ka pressiteated ministeeriumist. Lisaks sellele sõnas tunnistaja F.A ülekuulamisel, et 06.08.2019 toimus Maaeluministeeriumis nõupidamine ning nõupidamisel osales ka C.Q , kes istus minister M.J paremal käel. PRIA kontrolliosakonna jurist S.V ülekuulamise protokolli (II kd tl 222-263) kohaselt suhtles ta C.Q-ga meili teel ning suhtlus oli seotud tema kaitsjaks olekuga ühes kriminaalasjas. C.Q on ennast kirjavahetuses alati väljendanud kui isikute kaitsjat. Kirjavahetusest ei ole näha, et C.Q oleks ennast esitanud mõnes kirjas kui Maaeluministeeriumi ministri nõunik, v.a kiri, mille C.Q saatis talle 14.05.
- Nimetatud kuupäeval sai ta C.Q-lt kirja sisuga, et elu on vahepeal teinud pöördeid ning et alates 03.05.2019 on ta maaeluministri mittekoosseisuline nõunik ning seoses sellega loobub ta juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest. See oli esimene kiri, millest nähtub, et C.Q oli ministri nõunik. Peale seda kirja rääkis ta P.N-i ja K.Sga, et tekkinud on kummaline olukord, sest advokaat, kes on PRIA-ga seotud asjas kahtlustatavate kaitsja, on samal ajal ka ministri nõunik. Kuidas PRIA selle infoga edasi tegeles ja millal sellest Maaeluministeeriumi teavitas, tema öelda ei oska. Tunnistaja sõnul ei muutnud C.Q poolt 14.05.2019 saadetud kiri mitte midagi, sest ka edaspidi oli temaga otseseks suhtlejaks Ste kriminaalasjas C.Q ise, lihtsalt koopias oli I.S ja R.V. S ja V ei teavitanud PRIA-t sellest, et nemad oleksid uued kaitsjad. Kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmiti 03.05.2019 A C.Q&SAd OÜ (edaspidi Büroo, esindaja I.S), Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu (edaspidi Klient, esindaja minister M.J) ja käsundit täitev advokaat C.Q vahel kliendileping nr XXXX ja xxxx(II kd tl 3-9). Lepingus mh sätestatud lepingupunktide kohaselt:
- A (edaspidi: Büroo) osutab Kliendile Lepingu alusel maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnevad Kliendi potentsiaalses esindamises Eesti või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses Advokaadi poolt, ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega (edaspidi: Tööülesanded).
- Tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat (edaspidi: Advokaat). Kõik Lepingus Advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka Büroo suhtes ja vastupidi, kui see ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustuste olemusega.
- Klient annab Büroole üle Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja edastab Büroole Tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Klient kohustub tegema Bürooga koostööd, informeerima Bürood kõikidest Tööülesannetega seotud ja nende täitmiseks olulistest asjaoludest, esitama Büroo palvel tähtaegselt Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja seisukohad ning tegema muud Tööülesannete täitmiseks vajalikud omapoolsed toimingud. 12
- Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest, s.h eetikakoodeksist, ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuriseadus, eetikakoodeks ja kodukord on kättesaadavad advokatuuri veebilehel (https://www.advokatuur.ee/est/ oigusaktid).
- Lepingu punktis üks
(1)nimetatud õigusteenuse osutamise tähtaeg ei ole ajaliselt piiratud ja kestab kuni Tööülesande või täiendava Tööülesande täitmiseni, kuid mitte kauem kuni 31.12.
- aasta.
- […] Kliendi poolt allkirjastatud Lepingu originaaleksemplari Büroo poolt kättesaamisel loetakse Leping tagasiulatuvalt jõustunuks õigusteenuse osutamise alustamisest 03.05.
- Leping kehtib kuni 31.12.
- C.Q kaitsja seisukoha kohaselt sõlmisid Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu ja A C.Q&SAd OÜ 03.05.2019 kliendilepingu nr XXXX ning lepingu kohaselt osutas õigusteenuseid A juriidilise isikuna ning tasu sai büroo. Süüdistatava kaitsja on viidanud advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) §-ile 40 ja 49, millede kohaselt sai õigusteenust osutada, s.h volituste andmise osas nõustada üksnes kliendilepingu pooleks olev juriidilisest isikust A. Kaitsja väitel täitis kliendilepingut juriidiline isik C.Q&S, mitte aga C.Q . Lisaks on süüdistatava kaitsja seisukohal, et juriidilisest isikust advokaadibüroo ja Eesti Vabariigi vaheline kliendileping on käsundusleping, millise kohaselt juriidilisest isikust büroo on allutatud kliendi juhistele, mitte vastupidi. Seega saab klient mõjutada advokaati, mitte aga vastupidi. Samuti on käsund teenuseleping, mitte ametialase pädevuse üleandmise leping. Asjaolu, et ministrile osutas õigusteenust isik, kes ise ennast ametiisikuks ei pea, vaid nimetab ennast ministeeriumi mittekoosseisuliseks töötajaks, ei ole korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) kontekstis oluline. Samuti ei oma KVS seisukohast tähtsust, kuidas ja kellena on isik tööle vormistatud – kas ametisse nimetamisega, töölepingu alusel, käsunduslepingu alusel või mõnel muul moel. Seadusest tulenevad piirangud on ette nähtud ametiseisundist tulenevalt ega ole seotud õigussuhte iseloomuga, vaid tegeliku võimuga osaleda otsuste ja toimingute tegemisel, mis puudutab otseselt avalike ülesannete täitmist. Et käesoleval juhul vormistati süüdistatav C.Q Maaeluministeeriumis õigusteenuse osutamiseks tööle käsunduslepinguga, ei ole KVS § 2 lg 1 alusel oluline ning lähtuda tuleb ülesande sisust. Tähelepanu väärivad ka süüdistatava ja tunnistaja M.J selgitused selle kohta, et minister M.J tegi süüdistatavale ettepaneku hakata viimase nõunikuks, kuid kuna süüdistatav ei soovinud loobuda enda advokaadikutsest, siis n.n koosseisuliseks nõunikuks ta ministeeriumis hakata ei saanud. Küll aga olid mõlemad orienteeritud muule lahendusele, milline võimaldas süüdistataval siiski ministrit tema tööülesannetes abistada ning sisuliselt täita nõuniku tööülesandeid. Ehkki süüdistatav ega ka tunnistaja M.J ei tunnista seda, on asja laiemalt vaadates võimalik näha, et isikud tahtsid leida lahendust, mis võimaldaks süüdistataval jätkata tööd advokaadina ning samal ajal nõustada ka ministrit tema tööülesannetes. Et nii süüdistatav kui ka tunnistaja M.J nimetasid süüdistatava poolset tegevust õigusteenuse osutamiseks, ei ole oluline, vaid vaadelda tuleb süüdistatava reaalset tegevust ministeeriumis ja anda sellele hinnang. Asja materjalid viitavad sellele, et ministri soov ja süüdistatava tahe püsisid ning C.Q-lt oodati siiski nõunikule ettenähtud ülesannete täitmist. Pooled sõlmisid omavahel käsunduslepingu, mis oli aluseks süüdistatava C.Q ametiseisundi tekkimisele. Käsunduslepingu vormistamine ning selle sisu üldistamine võimaldas varjata C.Q tegelikke ülesandeid ministeeriumis ning ühtlasi võimaldas selline leping süüdistataval jätkata tööd vandeadvokaadina, sest vastupidisel juhul oleks avalikku teenistusse asumisel süüdistatava liikmesus ja kutsetegevus advokatuuris peatatud ning ta ei oleks seetõttu saanud vandeadvokaadina tööd jätkata. Ka on oluline märkida, et kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad Maaeluministeeriumist kinnitavad, et C.Q võeti Maaeluministeeriumisse tööle nõunikuna, olenemata sellest, et 13 Maaeluministeeriumi ning advokaadibüroo vahel sõlmitud leping oli pigem tavapäratu. Samuti jõudis see teave ka PRIA-ni. Kuivõrd seadusest tulenevad piirangud on ette nähtud ametiseisundist tulenevalt ega ole seotud õigussuhte iseloomuga, vaid tegeliku võimuga osaleda otsuste ja toimingute tegemisel, mis puudutab otseselt avalike ülesannete täitmist, siis tuleb järgmisena hinnata, millise sisuga ülesandeid C.Q Maaeluministeeriumis täitis. Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt, haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustas tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. 19.12.2019 koostatud vaatlusprotokollist (III kd tl 1-208) nähtuvalt on vaadeldud maaeluministri M.J e-postkasti, millisest nähtuvad alljärgneva sisuga kirjavahetused M.J ja süüdistatav C.Q vahel. 16.08.2019 kell 9:41 on C.Q saatnud minister M.Jle kirja, milles tahab ministrilt kinnitust saada, millise arupärimise võiks T.S ministrile esitada ja milline võiks olla ministri vastus arupärimisele. C.Q pakub välja, et T.S võiks esitada ministrile küsimuse, et kes on maaparandusprojektides kasusaaja – kas taotleja/toetuse saaja või maa omanik. Ehkki PRIA peadirektor oli 06.08.2019 ministeeriumis toimunud koosolekul kinnitanud, et kasusaajaks on maa omanikud. Kuid juhul kui projektide taotlusmenetluses peaks juhtuma viga, kas siis on PRIA poolt õiglane kutsuda antud toetus 100% tagasi toetuse saajalt juhul kui toetuse saajale kuulub parandatud maadest näiteks vaid 30%. Sellele järgneb C.Q poolt koostatud n.n ministri M.J vastus T.Sle. Vastusest nähtub, et toetusraha tagasinõudmiseks tuleks koostada juriidiline analüüs ning see tuleks lahendada PRIA tasandil. Ministeeriumi seisukoht on, et kui toetusrahadega ja toetuse saaja omafinantseeringuga on parendatud maade omanike (millest toetuse saajale kuulub ca 30%) maad ja nad on seeläbi kasusaajad, siis oleks äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaõiglane karistada toetuse saajat 100% toetuse tagasinõudmisega. C.Q koostatud kirjatüki kohaselt õige ja õiglane kord tuleb välja töötada ja ministeerium võtab selle teema kontrolli alla. Olgu märgitud, et C.Q seisukoht on sarnane seisukohtadega, mis on süüdistatav esitanud ka Ste kriminaalasjas kaitsjana suhtluses PRIA-ga (I kd tl 237239; 240-243). 21.08.2019 kell 19:34 küsib minister M.J C.Q-lt nõu seoses PRIA-le volituse andmisega (III kd tl 18-19). C.Q vastab 21.08.2019 kell 20:57, et sama probleem on ka Ste asjas. Nimelt esitab PRIA nõudeid kannatanutele oma nimel ja see on viga. PRIA ei ole C.Q seisukoha kohaselt juriidiline isik ja ei saa oma nimel menetlustes esitada. Omakorda soovitab süüdistatav anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuurile ei anna. Minister annab konkreetses asjas erivolituse riigi esindamiseks. Samuti soovitab süüdistatav anda PRIA-le teada, et nende senine praktika on olnud väär ja siiani on PRIA esindanud riiki omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes. Samuti peaks PRIA saatma kõigis pooleliolevates asjades prokuratuurile, kohtutele jt teatise, et neil puudub asjades riigi esindamise õigus ning isegi kui see on „valus“ ja toob kaasa mõne nõude esitamise aegumise, oleks see õigusriigile kohane käitumine. Lisaks tuleb PRIA-l taotleda ministrilt volitust riigi esindamiseks konkreetsetes asjades. 14 21.08.2019 kell 21:00 saadab süüdistatav C.Q M.Ple ja M.Jle kirja, mille sisuks on, et erivolitus ei tuleks anda tähtajatult, vaid konkreetse kohtuasja lõppemiseni (III kd tl 24-26). 25.08.2019 kell 11:41 saadab süüdistatav C.Q M.Jle kirja (III kd tl 41-42), milles annab nõu volituse küsimuses ning kuidas minister peaks selles küsimuses käituma. Süüdistatav C.Q avaldab kirjas enda seisukohta, mille kohaselt puudub PRIA-l menetlusõigusvõime oma nimel nõudeid esitada ükskõik millises menetluses. PRIA saaks esindada riiki kui talle on selleks antud volitus (üld- või erivolitus). Kuni volitust ei ole, on toimingud esitatud esindusõigust omamata ja seega tühised. Samuti annab süüdistatav C.Q mõista, et minister ei pea andma ei üldvolitust ega ka erivolitust ning see on ministri kaalutlusõigus. Süüdistatav C.Q arvamuse kohaselt ei tohiks minister ametnike võimalikule survele alluda ja tehtud rikkumisi siluma hakata. C.Q soovitab ministril anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuurile ei anna. Minister annab konkreetses asjas erivolituse riigi esindamiseks. Samuti soovitab süüdistatav anda PRIA-le teada, et nende senine praktika on olnud väär ja siiani on PRIA esindanud riiki omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes. Samuti peaks PRIA saatma kõigis pooleliolevates asjades prokuratuurile, kohtutele jt teatis, et neil puudus asjades riigi esindamise õigus ning isegi kui see on „valus“ ja toob kaasa mõne nõude esitamise aegumise, oleks see õigusriigile kohane käitumine. Lisaks tuleb PRIA-l taotleda ministrilt volitust riigi esindamiseks konkreetsetes asjades. 25.08.2019 kell 16:54 saadetud kirjas (III kd tl 43-46) palub minister M.J koostada C.Q-l kirja projekti PRIA-le seoses volituse teemaga ning ühtlasi saatis minister kirjaga koopia PRIA-le ühekordse erivolituse andmise käskkirjast. 25.08.2019 kell 19:28 saatis C.Q M.Jle ja M.Ple projekti PRIA-le ja MEM-i ametnikele saatmiseks (III kd tl 50-52). Projektist nähtub, et süüdistatav C.Q on ministri nimel asunud seisukohale, et käskkirja üldvolituse andmiseks ta ei allkirjastanud, kuna nõunike peetud arutelu käigus leidsid nad et olukorra väljaselgitamiseks ja üldvolituse andmiseks on liiga vähe informatsiooni. Küll aga on aru saada, et PRIA on siiani seadust rikkunud, mistõttu vajab edaspidise korra korrektseks sisseseadmiseks esmalt välja selgitamist, mis olukord üldse hetkel on. Et mitte halvendada riigi kui kannatanu positsiooni käimasolevas konkreetses kriminaalasjas, annab minister PRIA-le erivolituse. Süüdistatav C.Q soovitas ministril ühemõtteliselt teatada, et üldvolitust riigi esindamiseks ta ministrina hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuuriüksuse või nt advokaadile ei anna, sest soovib enne teada saada kui palju on väärpraktikat esinenud. Samuti peaks minister teatama, et PRIA senine praktika riigi esindamisel õigusvaidlustes on olnud väär ja PRIA on siiani esindanud riiki kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlustes omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes. Samuti et PRIAL tuleb taotleda ministrilt volitusi riigi esindamiseks konkreetsetes asjades. 26.08.2019 kell 09:15 saatis M.P A.G-le kirja (III kd tl 61-64), et õigusosakond valmistaks C.Q materjali põhjal ette kirja Justiitsministeeriumile seoses PRIA volitustega kohtumenetluses. Tunnistaja A.G ülekuulamise protokolli (II kd tl 175-208) kohaselt saatis 12.08.2019 S.V PRIA-st küsimuse, et kas minister on andnud PRIA-le üld- või erivolituse esindamaks riiki kriminaalasjades. See küsimus oli üldine, aga ta vihjas oma kirjas, et selle tõttu on üks kohtuasi ootel (kriminaalasi nr 14760000050, 1-19-2279). Õigusosakond hakkas asja uurima ja leidis, et PRIA-le ei ole sellist volitust antud, et nad võiksid kriminaalmenetluses riiki esindada. Asja analüüsides selgus, et õigusaktid ei ole üheselt mõistetavad. Y.M tegi 19.08.2019 üldvolituse eelnõu, mis jõudis 21.08.2019 umbes kell 12 ministrini. Sama päeva pärastlõunal helistas ministri sekretär Y.M-ile ja teatas, et minister ei taha sellisel kujul volitust anda ning soovib midagi muuta. Sekretär ütles, et võiks helistada M.Ple ja minister M.Jle. 22.08.2019 hommikul kell 07:50 edastas M.P talle C.Q arvamuse üldvolituse kohta, milles C.Q selgitas, et ta ei toeta üldvolituse andmist ning tuleks anda erivolitus (II kd tl 188-189). Tema mäletamist mööda lugesid nad koos Y.M-iga C.Q arvamuse läbi ning läksid minister M.Ju juurde, kuhu tuli ka M.P. Ministri juures arutasid nad volitusega seonduvat. Selleks ajaks oli ta kuulnud, et C.Q on olnud seotud Ste 15 kriminaalasjaga. Ministri juures arutasid nad selle üle, et kas anda üldvolitus või erivolitus. Kuna minister ja nõunik M.P ei olnud üldvolituse vajalikkuses kindlad, lepiti kokku, et antakse erivolitus. 22.08.2019 kell 09:40 allkirjastas minister erivolituse (käskkiri nr 128) PRIA-le esindamaks riiki kriminaalasjas
- 26.08.2019 kell 09:15 saatis nõunik M.P talle ja T.O-le kirja, kus ta palus teha Justiitsministeeriumile kiri volituse vajalikkuse osas selguse saamiseks (II kd tl 184-186). Sama kirja koopia läks ka M.Jue ja I.O.R-ile. Sama e-kirjaga tuli ka M.J 25.08.2019 kell 16:54 saadetud kiri, milles on kirja projekt Justiitsministeeriumile (II kd tl 184-186). Õigusosakonna arvates oli see projekt koostatud C.Q poolt. Seda kinnitab ka 26.08.2019 kell 09:15 M.P poolt saadetud kiri, kus ta ütleb, et allpool olev on C.Q materjal. Kirja koostamise võttis enda peale T.O , kes pärast koostamist saatis selle informatsiooniks M.Ple. C.Q saatis kirja täpsustused T.O-le e-maili teel, mis T.O ka sisse viis. Kuna T.O ei nõustunud tehtud muudatusega, ei olnud ta nõus ka oma nime kirja koostajaks märkima. Kusjuures olgu öeldud, et M.P poolt A.G-le ja T.O-le saadetud C.Q materjal, mille põhjal õigusosakond pidi Justiitsministeeriumile kirja koostama, on oma seisukohtade ja sisu poolest sama, mis süüdistatav C.Q 21.08.2019 ministrile saatis. 30.08.2019 kell 17:09 saatis C.Q kirja M.Jle (III kd tl 94-99), milles kirjutab taaskord PRIA volituse teemal ja annab ministrile nõu öeldes „Sinu soov on väärpraktika lõpetada!“ ning selgitab juurde, mida ta selle all mõtleb. Tunnistaja T.O ülekuulamise protokolli (II kd tl 143-148) kohaselt koostas ta 30.08.2019 kell 12:43 kirja ministrile, milles teatas, et selgitustaotlus Justiitsministeeriumile on kokku pandud ning lisaks informeeris ta ministrit sellest, et PRIA-st on laekunud teine taotlus saada ministri käest volitus riigi esindamiseks kriminaalasjas
- Samuti rõhutas ta kirjas asja kiireloomulisust ning kirjutas, et PRIA-l oleks tarvis volitust hiljemalt 02.09.2019, kuna siis tuleb asja menetlust juhtival prokuratuuril esitada seisukoht kohtule ka PRIA volituse küsimuses. Volituse projekti lisas ta enda kirja manusesse. Tunnistaja sõnul on nende dokumendihaldusest näha, et kriminaalasjas 17221000066 koostas volituse põhja Y.M 30.08.
- Antud volitus suunati ministrile allkirjastamiseks edasi 02.09.2019 kell 09:55 ning 02.09.2019 kell 17:05 vaatas ministeri konkreetset dokumenti ka dokumendiregistrist. 02.09.2019 kell 17:12 saatis minister M.J süüdistatav C.Q-le kirja. M.J kirjutas: „Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud. Ei tea, milline protsess selle taga on? Jätan allkirjastamise vast homseks.“ Selle peale kirjutas C.Q 03.09.2019 kell 10:01 kirja ning saatis M.Jle ja M.Ple, et tegemist on Ste kriminaalasjaga. Samuti selgitas ta, et kuna maja juristid on koostanud Justiitsministeeriumile saadetava kirja, siis ei taha minister enne sealt tagasisidet saamata teha ühtegi viga volitustega seoses – sh ei soovi anda ühtegi tagasiulatuvat ja üldvolikirja enne kui asjad on selged (III kd tl 110). Samal kuupäeval kell 10:07 saatis M.P C.Q-le kirja (III kd tl 111-112) sisuga, et leppisime kokku, et enne ei anna mingit volitust kui on selge Justiitsministeeriumi seisukoht. Samal kuupäeval kell 10:10 vastas C.Q M.P saadetud kirjale ja nõustus M.P seisukohaga ning kinnitas, et nad on ühel lainel. Samuti kirjutas C.Q : „Ametnikega saab veel ka seda jahuda, et miks just kolmeks aastaks ja mitte kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni!? Las põhjendavad. Mis saab kui kohtuasi kestab ja PRIA unustab jälle volituse võtta/pikendada.“. Kirjadest oli teadlik ka minister M.J, sest ta oli märgitud saadetud kirja koopiasse. Viidatud kirjavahetustest nähtub, et minister M.Jl oli valmisolek volitus järgmisel päeval allkirjastada, kuid C.Q nõuandmise tulemusel minister volitust ei allkirjastanud. Et minister M.J volitust ei allkirjastanud nähtub 03.09.2019 kell 14:31 M.Ju saadetud kirjast C.Q-le (III kd tl 113), milles minister ütleb, et ta andis õigusosakonnale selgelt teada, et enne Justiitsministeeriumist seisukoha saamist ta mitte ühtegi täiendavat volitust PRIA-le kohtus esindamisõiguse andmiseks ei anna. Et minister volitust PRIA esindamiseks Ste kriminaalasjas ei andnud, nähtub ka tunnistaja T.O ülekuulamisel antud ütlustest (II kd tl 143-148), millede kohaselt palus ta kantsler O.R-il 02.09.2019 teatada ministrile, et konkreetne volitus ootab allkirjastamist, kuna volitust oli nimetatud kuupäevaks vaja saada ning lõunaks ei olnud midagi toimunud. Kantsler saatis 16 02.09.2019 kell 13:47 M.Jle ja M.Ple kirja, kus ta palus ministril volikiri allkirjastada, kuid minister seda ei allkirjastanud ning seda ei ole tänaseni allkirjastatud. Tunnistaja A.G sõnu kinnitab T.O ka enda ülekuulamise protokollis (II kd tl 143-148), mille kohaselt lähtudes 26.08.2019 kell 09:15 M.P kirjast koostas ta selgitustaotluse Justiitsministeeriumisse selleks, et saada seisukoht, kas PRIA-l on riigi esindamiseks kriminaalasjades vaja ministri volitust või võib seda teha lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust iseseisvalt. M.P edastas talle C.Q 25.08.2019 kirja, milles C.Q asus kindlale seisukohale, et PRIA ei saa ilma ministri volituseta riiki esindada ning leiab, et senini on PRIA esindanud riiki ilma õigusliku aluseta. Samuti selgitas C.Q enda kirjas, et volituseta toimunud riigi esindamine toob kaasa esindamise kaudu tehtu tühisuse. Tema enda poolt koostatud selgitustaotluse Justiitsministeeriumile edastas minister M.J 04.09.2019 kell 14:50 C.Q-le. C.Q esitas oma tähelepanekud 04.09.2019 kell 15:46 kirjas M.Jle ja M.Ple kirjas pealkirjaga Vs: Kiri (III kd tl 117). Järgmise kirja sai ta ministrilt 04.09.2019 kell 15:54, millega edastas minister M.J C.Q kirja ning palus tal arvestada kirja koostamisel C.Q märkustega ning kirja tekst ümber teha (III kd tl 118-119). Ta muutis kirjas Justiitsministeeriumile sisu vastavalt ministri korraldusele ning võttis enda nime ministeeriumi kirja koostaja kohalt ära. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et C.Q , olles alates 03.05.2015 minister M.J nõustaja õigusküsimustes ning osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, andis minister M.Jle nõu muuhulgas küsimuses, kas PRIA-l on õigus esindada riiki kriminaalasjas kannatanuna (sh esitada avalik-õiguslikke nõudeavaldusi süüdistatavalt nõutava avalikõigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks) ning kas maaeluminister peaks PRIA-le andma volituse kriminaalasjades riigi esindamiseks. Süüdistatava kirjavahetustest erinevate isikutega, eelkõige M.Jga nähtub seisukoht, mille kohaselt puudub PRIA-l menetlusõigusvõime oma nimel nõudeid esitada ning PRIA saaks esindada riiki vaid siis kui talle on selleks antud kas üld- või erivolitus. Samuti annab süüdistatav C.Q mõista, et minister ei pea andma ei üldvolitust ega ka erivolitust ning see on ministri kaalutlusõigus. Samuti C.Q soovitas ministril anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuurile ei anna. Minister annab konkreetses asjas erivolituse riigi esindamiseks. Samuti edastas Maaeluministeerium kirja Justiitsministeeriumile, milles sisalduvad mõtted pärinesid süüdistatav C.Q-lt, mille peamine küsimus seisukoha saamiseks oli, et kas PRIA omab seadusjärgset esindusõigust Eesti Vabariigi nimel avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamiseks tulenevalt KrMS § 381 lõikest 2 või võib ta esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse üksnes siis, kui maaeluminister on andnud PRIA-le asjakohase volituse (II kd tl 196-197). Seega täitis süüdistatav C.Q avalikke ülesandeid ning oli ametiisikuks, kuivõrd ta osales otsuste tegemise protsessis ja suunas neid, mis ühtlasi tähendab osavõttu otsuste tegemise protsessist. Ametiisikuks ei loeta vaid neid, kellel on lõplike iseseisvate otsuste vastuvõtmise pädevus, vaid piisab, kui isik saab otsuste vastuvõtmist sisuliselt suunata ning süüdistatav C.Q sai seda teha ja tegigi. Ametiseisundi olemuseks on õiguspädevus, s.o õigus ja kohustus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuste kujundamise protsessis. On üheselt selge, et süüdistatav osales otsuste kujundamise protsessis, kuna tõenditest nähtub, et M.J võttis C.Q antud nõu kuulda ning talitas viimase äranägemise järgi. Kuigi otsuste kujundamise protsess iseenesest ei eelda, et selle tulem peab teoks saama, nähtub antud juhul, et Ste kriminaalasjas jättis minister M.J PRIA-le erivolituse andmata. Kuigi ministril oli valmisolek erivolitust allkirjastada, sekkus sinna vahele C.Q , kes leidis, et seda ei tuleks anda. Minister sellest ka lähtus. Samuti otsis C.Q õiguslikke aluseid, mis kinnitaksid, et PRIA-l ei ole õigust iseseisvalt ilma volituseta kriminaalasjades kannatanuna esineda ning kas ja millistel juhtudel ja olukorras peaks minister andma üldvolituse või erivolituse. Seega on üheselt selge, et C.Q osales nõunikele mõeldud tööülesannetes ning osales aktiivselt arutelus, mis puudutas avalikke ülesandeid täitvate asutuste, eelkõige PRIA-s ja Maaeluministeeriumis toimuvat ning puudutas mõlema asutuse pädevust. Lisaks sellele on õigusteenuse osutamise leping, milline sõlmiti 03.05.2019 Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi kaudu ja A C.Q&SAd 17 OÜ vahel maaeluministeeriumi nõustamiseks õigusküsimustes, s.h avaliku võimu teostamisega seotud küsimustes, on käsitatav tehinguna, mis oli aluseks C.Q ametiseisundi tekkimisele. Kriminaalasjas leiduvast Riigisekretäri komisjoni aruandest Maaeluministeeriumi valitsemisalas toimunu kohta (II kd 264-283) p. 59 kohaselt 18.06.2019 teatas M.V M.V.Wist VTA-le, et
- juuni koosolekul osaleb Maaeluministeeriumi esindaja, seega pidi minister M.J selleks ajaks olema ülesande C.Q-le andnud (kes vastavalt kliendilepingule täitis ministri antud ülesandeid). Sama aruande p. 60 kohaselt toimuski 19.06.2019 VTA ekspertide, Maaeluministeeriumi ja M.V.Wi kohtumine. Protokollidest nähtub, et kohtumisel osales minister M.Ju käsundit täitev advokaat C.Q . (M.V.Wi protokolli kohaselt osales kohtumisel C.Q , VTA protokolli kohaselt Maaeluministeeriumi esindaja). Seega nähtub aruandest, et ainsaks kohtumisel osalenud Maaeluministeeriumi esindajaks oli C.Q , kes osales M.V.Wi ja VTA vahel tekkinud konfliktis otsuste kujundamise protsessis ja suunas seda, olles üheselt arusaadavalt ametiisikuks, millisest staatusest said ühtemoodi aru nii VTA ametnikud, M.V.Wi esindajad ja C.Q ise, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et erinevates situatsioonides samal ajavahemikul ministeeriumit nõustades oli C.Q sõltuvalt situatsioonist ametiisik M.V.Wi ja VTA vahelise küsimuse lahendamisel, kuid vaid käsundi täitjast advokaat Si puudutavate otsuste tegemisel. Kohtu arvates on süüdistatava objektiivne käitumine ühesugune, ainus vahe on selles, et n.n Ste asjas oli otsuste kujundamise mõjutamine kirjalik ja varjatud, muudes küsimustes aga avalik. Seotud isik ja toimingupiirangu rikkumine KarS § 3001 lg 1 on blanketne norm, mida sisustab KVS § 11 lg-st 1 tulenev ametiisiku suhtes kehtiv keeld teha teatud asjaolude esinemisel toiming või otsus ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses on isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Erinevalt KVS § 2 lg-st 2 ei ava KVS § 11 ametiseisundi raames tehtud otsuse või toimingu mõisteid. Toimingupiirangu rikkumine saab siiski seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuuluvas tegemises, s.h kollektiivse otsustamise puhul otsuse tegemises osalemises. Sellest tulenevalt tuleb otsuse või toimingu tegemist KVS § 11 mõttes sisustada koosmõjus § 2 lg-ga
- Seega on seadusandja välistanud ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on n.n huvide konfliktiga. Praeguses kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas „Sed“ nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikutena on käsitatavad seotud isikutena ning kas C.Q tegevust saab pidada toimingupiirangu rikkumiseks. Kohtu hinnangul järeldub korruptsioonivastase seaduse mõttest ja eesmärgist üheselt, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt ka KarS § 3001 lg-s 1 kirjeldatud koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. C.Q omades Maaeluministeeriumi juriidilise nõustajana avaliku ülesande täitmisel ametiseisundit ning olles ametiisikuks, oli ta KVS § 3 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt kohustatud kinni pidama seaduses sätestatud juhtudel tegevus- ja toimingupiirangutest ning avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis. Vaidlus puudub selles, et kriminaalasjas nr 17221000066 (nn Ste kriminaalasi) alustati KarS § 210 tunnustel (soodustuskelmus) kriminaalmenetlust, mille kohaselt PRIA kui Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse suhtes oli toime pandud soodustuskelmus. Viidatud kriminaalasjas esitas PRIA KrMS § 38 1 alusel avalik-õiguslikud nõudeavaldused kahtlustatavate (nn Ste) suhtes järgnevalt: solidaarselt OÜ J, K.S, T.S ja T.S 18 vastu summas 38 403,30 eurot; solidaarselt B OÜ, T.S ja T.S vastu summas 64 950,99 eurot; solidaarselt MTÜ R.M, T.S ja T.S vastu summas 47 604,42 eurot; solidaarselt F OÜ, J.S ja T.S summas 240 366,98 eurot; solidaarselt T OÜ, R.S, T.S ja T.S vastu summas 135 941,04 eurot; solidaarselt LA OÜ, F.A S, T.S ja T.S vastu summas 95 534,66 eurot; solidaarselt J OÜ, T.S ja T.S vastu 257 586,37 eurot; solidaarselt L OÜ, I.S, T.S ja T.S vastu summas 258 844,78 eurot. Kokku summas 1 139 232,64 eurot. Süüdistatava C.Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta R.St juba noorest east saadik. Hilisemas vanuses jälgis ta hoolega R.Se käekäiku, tema pereloomist ning seda kuidas ta kasvatas üles neli toredat poega, kes kõik on tänaseks lugupeetud põllumehed. Ta oli teadlik, kuidas Sed ehitasid üles oma talupidamise. Tegemist oli tema jaoks muster perega. Kaitsjana sattus ta Ste kriminaalasja
- mais kui Sed tema poole pöördusid. Varasemalt olid nad ise PRIA-ga suhelnud ja üritanud asju klaarida, aga
- aasta mais esitati neile kahtlustus ja Stel oli selle ajast saadik vaja professionaalset tuge. Tol hetkel töötas ta veel V.Si advokaadibüroos ning büroo sõlmis lepingu kõikide kahtlustatavatega ehk siis nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikutega. Süüdistatava sõnul
- aprillil, kui M.J teda õhtusöögile kutsus, rääkisid nad erinevatel teemadel, s.h meenutasid nad R.St ja tema tollel hetkel juba kehtinud probleemistikku PRIA-ga seoses. Tõenäoliselt teadis sellest M.J ka ise, sest M.J käis R.Sega läbi. M.J oli sellest juba teadlik ja tema ise mõistagi ka, olles Ste kaitsja. Et ta oli Ste kaitsja, tuli jutuks ka 03.05.2019 kohtumisel ministri kabinetis, kus arutati tema ja ministri koostöö võimalusi. Et ta on Se kaitsja, oli teadlik nii kantsler O.R kui ka minister J. Süüdistatav C.Q tegutsemine nii juriidilistest isikutest kui füüsilistest isikutest kahtlustatavate Ste kaitsjana nähtub ka alljärgnevatest kirjavahetustest. 14.05.2018 kell 11:47 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] kr asi nr 17221000066“ (I kd tl 69-70) ning teatab, et nende büroo on võtnud ja osade isikute osas on võtmas kaitsta perekond S liikmed ja nendele kuluvad ühingud seoses kriminaalasjas nr 17221000066 esitatud kahtlustusega. 20.11.2018 kell 15:59 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] RE: Sed“ (I kd tl 112-115), milles teavitab prokuröri sellest, et tekkinud on uus A (C.Q&SAd OÜ), kuid kliendisuhe sellele vaatamata Stega säilib. 25.11.2018 kuupäevaga kirjast nähtub veelkord, et C.Q esindas kõiki kahtlustatavaid, s.t perekond Ste liikmeid ja nendega seotud äriühinguid. 05.02.2019 kell 16:15 C.Q saatis Maaeluministeeriumile e-kirja kaheksa vaidega PRIA avalik-õiguslikele nõudeavaldustele kriminaalasjas nr 17221000066 (I kd tl 125-209). C.Q esitas vaided PRIA poolt esitatud avalik-õiguslike nõudeavalduste peale, milledega maksti Stega seotud juriidilistele isikutele riigi poolt toetusi. PRIA on avalik-õiguslikes nõudeavaldustes leidnud, et Stega seotud juriidilised isikud on PRIA-le edastanud valeandmeid ning ei ole täitnud toetuse saamiseks sätestatud nõudeid. Ühtlasi nähtub PRIA poolt esitatud avalik-õiguslikest nõudeavaldustest (I kd tl 5-65), et nõudeavaldus toetuste tagasimaksmiseks on esitatud nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute vastu. 05.04.2019 kell 13:20 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] RE: kaitsealused“ (I kd tl 78-79) ning vastab prokuröri poolt esitatud küsimusele, et kes on C.Q kaitsealused kriminaalasjas 17221000066, mille peale C.Q vastab, et juriidilisi isikuid kaitseb I.S ning füüsilisi isikuid tema ise. 08.04.2019 kell 09:07 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „kaitsjad S asjades“ (I kd tl 220-222), milles kirjutab, et tema kaitseb füüsilisi isikuid: I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S ja T.S ning I.S kaitseb juriidilisi isikuid: B, F, J, L, LA, Raja, T. 16.05.2019 kell 20:58 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] oportuniteedi kohta“ (I kd tl 74), milles kirjutab, et pöördub prokuröri poole füüsiliste isikute 19 ehk kahtlustatavate juriidiliste isikute juhatuse liikmete kaitsjana küsimusega, kas ja kelle osas on prokurör mõelnud oportuniteedi rakendamisele või selle juba ette valmistanud. Tähelepanu väärib asjaolu, et ehkki varasemalt oli süüdistatav saatnud prokurör Helga Aadamsoole kirja ning teavitanud viimast, et ta jätkab ainult füüsiliste isikute esindamist kriminaalasjas, nagu ta väitis ka S.Vle 14.05.2019 kirjutatud kirjas (selle kohta on juttu allpool), nähtub süüdistatava poolt 16.05.2019 kell 20:58 saadetud kirjast Helga Aadamsoole, et oportuniteeti silmas pidades võiks kaaluda selle rakendamist ka juriidiliste isikute suhtes, s.o isikute suhtes, kelle kaitsja süüdistatav enda sõnade kohaselt enam ei olnud. 31.05.2019 kell 16:04 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja (I kd tl 96-111) koos seisukohtade ja taotlustega seoses Ste kriminaalasjaga. C.Q taotles esmalt kahtlustatavate J.Se, I.Se, F.A Se, R.Se, K.Se, T.Se ja T.Se osas kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel, kuivõrd nende tegevus ei vasta ühelegi kuriteo koosseisule. Alternatiivina palus C.Q eelnimetatud kahtlustatavate osas lõpetada kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Ka palub C.Q jätta PRIA avalik-õiguslikud nõudeavaldused läbi vaatamata ja tagastada. Muuhulgas nähtub C.Q poolt esitatud seisukohtadest ja taotlustest, et ta palub lõpetada kriminaalmenetlus ka K OÜ ja K.M osas, millised on T.Se ja J.Sega seotud juriidilised isikud. 31.05.2019 kell 17:34 saatis I.S Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] Taotlused kriminaalasjas 17221000066 (I kd tl 116-124), millest nähtub, et I.S esitas taotlusi Ste kriminaalasjas juriidiliste isikute esindajana ning muuhulgas on sama kirja koopiasse lisanud I.S ka C.Q . 17.06.2019 kell 13:17 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] PRIA v Sed“ (I kd tl 77) ning teavitab prokuröri kohtumisest PRIA-s seoses Ste küsimusega. 25.06.2019 kell 11:42 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] Määruse kohta“ (I kd tl 293-296) ning küsis Ste kriminaalasja puudutavat tõendit, s.o Põllumajandusameti poolset hindamisakti. 11.12.2019 kell 14:43 saatis Helga Aadamsoo e-kirja pealkirjaga „FW: taotluseosalise rahuldamata jätmise määrus“ (I kd tl 313-331). Riigisekretäri komisjoni 21.11.2019 aruandest Maaeluministeeriumi valitsemisalas toimunu kohta (II kd tl 264-283) nähtub komisjoni järeldus, mille kohaselt selgus neile edastatud info põhjal, et 14.05.2019 teavitas C.Q PRIA-t, et loobub Ste kriminaalasjas juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest, et vältida huvide konflikti. Ühtlasi teavitas C.Q , et juriidiliste isikute kaitsjaks on vandeadvokaat I.S. Kriminaalasjas kahtlustatavate hulgas oli aga ka füüsilisi isikuid ning seega jättis C.Q , kas tahtlikult või tahtmatult füüsiliste isikute edasise esindamise teema lahtiseks. Hiljem saatis ta kirju ja esitas taotluse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute esindajana. PRIA kontrolli osakonna jurist S.V tunnistaja ülekuulamise protokolli (II kd tl 222-263) kohaselt sai ta 14.05.2019 C.Q-lt kirja, milles viimane teatas, et elu on vahepeal teinud pöördeid ning et alates 03.05.2019 on ta uue maaeluministri mittekoosseisuline nõunik ning seoses sellega loobub ta kõnealuste juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest (II kd tl 234235). I.S Kohtuistungil sõnas süüdistatav C.Q , et ükskõik kuidas tema eelviidatud kirja ka ei loeks, ei ole sellelt võimalik välja lugeda, et ta üritas nii-öelda huvide konflikti vältida PRIA ja Ste või ministri ja Ste või riik ja Ste vahel. Seda saab sealt ainult pahatahtlikult välja lugeda. Enda sõnul loobus ta juriidiliste isikute esindamisest põhjusel, et huvide konflikt terendas füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute vahel. Seda ta ka S.Vle kirjutas. Kuivõrd PRIA andis toetuse juriidilistele isikutele, aga toetusi nõudis tagasi juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt ehk neilt solidaarselt, siis tekkis väga selge oht, et juriidiliste ja füüsiliste isikute huvid lähevad risti. Kui toetust sai juriidiline isik ja tagasi nõutakse füüsiliselt isikult, siis 20 tekib konflikt ja selle konflikti vältimiseks ta teavitas nii prokuröri kui ka PRIA-t, et ta on otsustanud jagada kaitsjate rollid niimoodi, et tema enam juriidilisi isikuid ei esinda ning esindab vaid füüsilisi isikuid. Sellest hetkest peale on see ka täpselt niimoodi olnud. S.V tunnistaja ülekuulamise protokollist (II kd tl 222-263) nähtub, et C.Q poolt talle 14.05.2019 saadetud kiri oli tema kui PRIA esindaja jaoks Ste kriminaalasjas esimene kiri, millest nähtub, et C.Q on ministri nõunik. Ta ei oska öelda, kas ja millal C.Q prokuratuuri teavitas sellest, et ta on ministri nõunik ja ei ole enam kriminaalasjas juriidiliste isikute esindaja. S.V sõnul aga C.Q-lt saadud kiri PRIA jaoks midagi ei muutnud. Ka edaspidi oli temaga otseseks suhtlejaks C.Q ise, lihtsalt koopiasse oli lisatud I.S ja R.V. S ja V ei ole PRIA-t teavitanud seoses sellega, et nemad oleksid uued kaitsjad Ste kriminaalasjas olnud. S.V sõnul saatis 17.05.2019 C.Q talle taaskord kirja, kus viimane kirjutas, et ta teatas S.Vle mõni päev tagasi, et tema ei ole enam juriidiliste isikute kaitsja, milles edaspidi on I.S, samuti kirjutas, et tema on perekond Ste kaitsja. C.Q lisas veel, et kuna S.V tegi ettepaneku kohtumiseks, siis tema on nõus kohtuma ning asjale tuleks kasuks kui kohtumisel osaleks ka T.S. Kirja allkirjastas vandeadvokaat C.Q , mille all on ka advokaadibüroo initsiaalid (II kd tl 236). 21.05.2019 kirjutas ta C.Q-le ning teatas, et kohtumise võib kokku leppida küll. Samuti küsis ta C.Q-lt, et kas kohtumisel tuleks kõne alla ainult füüsilised isikud või näeb ta vajadust kaasata ka juriidiliste isikute kaitsjad/esindajad (II kd tl 237 ja pöördel). 21.05.2019 vastas C.Q talle ning palus välja pakkuda konkreetsed kuupäevad ning et kokkusaamisel osaleks füüsiliste isikute kaitsja ehk C.Q , T.S ja kui aeg sobib siis ühe juriidilise isiku kaitsja R.V (II kd tl 238-239). 17.06.2019 kirjutas C.Q talle (koopias I.S ja R.V), et prokurör soovitas, et kolm kaitsjat (S, V ja C.Q) kohtuks temaga Ste juhtumi osas võimalikult lähiajal ning küsis, millal tal on võimalik kohtuda. Samal päeval kirjutas ta erinevaid kuupäevi kohtumiseks ning talle vastas ainult C.Q ja teavitas, et kaitsjad saavad Tartusse tulla 02.07.2019 kell 10:00 (II kd tl 240; 241; 242 ja pöördel; 243 ja pöördel). 17.06.2019 kirjutas C.Q talle veel ning küsis üle, mis on kohtumise eesmärk ja ootused. Ta soovitas enne kohtumist visioon paika panna, millest kohtumisel räägitakse. Ühtlasi andis C.Q teada, et kõigil on põhjust kokku saada selleks, et nõude osas heas usus läbi rääkida ja saavutada mõistlikke kokkuleppeid, mis aitavad kriminaalmenetluses kiiresti edasi liikuda, s.h kokkuleppemenetlust rakendada. Ühtlasi küsis C.Q , et kas S.Vl on olemas volitus PRIA esindamiseks nõude suuruse jms osas ja neis ka kokkuleppeid sõlmida või tuleks selleks keegi PRIA-st kaasata (II kd tl 244-245). 18.06.2019 kirjutas ta C.Q-le vastu, et PRIA volitatud esindajal on pädevus nõuete osas läbi rääkida, kuid võimaliku kokkuleppe kinnitab PRIA juhtkond. C.Q visioon oli, et toetussummasid oleks PRIA-l võimalus vähendada, millele ta vastas, et läbi rääkida on võimalik nõude ajatamise osas, kuid mitte summa osas (II kd tl 246-247). 02.07.2019 kohtumine Tartus oli läbirääkimiste kohtumine. Seal osalesid tema ja kaitsjatena C.Q , I.S ja R.V. Kohtumise käigus arutasid nad PRIA nõudeavaldusega seonduvat ja ta selgitas kuidas PRIA-l nõude summa täisulatuses tagasi tuleb nõuda. Peamiselt rääkisid koosolekul C.Q ja R.V. 11.07.2019 esitas C.Q talle ja PRIA üldmeilile ühistaotluse (koopias I.S ja R.V), mille on digitaalselt allkirjastanud 11.07.2019 kell 20:26 ainult C.Q . Taotluse sisu on õiguslik põhjendus, kuidas PRIA-l oleks võimaik toetusraha osaliselt tagasi nõuda. Taotluses konkreetset summat välja ei pakuta, kuid tuuakse valemid, kuidas võiks summa arvutada. Tegemist on ühistaotlusega kriminaalasjas 17221000066, s.t nii juriidiliste kui füüsiliste isikute nimel (II kd tl 257-263). Tunnistaja P.N-i ülekuulamise protokolli (II kd tl 209-215) kohaselt pöördus C.Q esmakordselt kriminaalasjas 17221000066 PRIA, kui kannatanu poole kahtlustatavate esindajana 30.01.2019 e-kirjaga, mille kirjutas S.Vle. C.Q soovis prokuröri soovitusel avalikõigusliku nõudeavalduste osas läbi rääkida. C.Q esindas PRIA arusaamist mööda kõiki selles asjas isikuid, kelle suhtes avalik-õiguslik nõudeavaldused olid esitatud. Samas kirjas avaldas C.Q soovi kohtuda hiljemalt 06.02.
- S.V vastas 04.02.2019 C.Q-le ning selgitas PRIA kui kannatanu võimalusi nõusoleku andmiseks kokkuleppe menetluseks. S.V oli täiendavalt nõus selgitama PRIA, kui kannatanu positsioone toetusraha tagasimaksmise küsimuses ning 21 sellega seotud EL õiguslikke raame. C.Q esitas 05.02.2019 e-kirjaga Maaeluministeeriumile vaided PRIA esitatud kaheksale avalik-õiguslik nõudeavaldustele (I kd tl 125-209), paludes need menetlusse võtta ja teavitada asjade käigust menetluse tulemuste osas C.Q-d. Nimetatud kiri saadeti ka S.Vle, Helga Aadamsoole ja T.Sele. 22.04.2019 teavitas Maaeluministeerium C.Q-d sellest, et kahetsusväärselt oli jäänud tagasiside vaietele andmata (II kd tl 70-71). Ministeerium lubas oma kirjas, et edastab vaided PRIA-le lahendamiseks. Kirja allkirjastas O.R L. Kirja koopiad saadeti ka PRIA-le. PRIA otsustas vaided tagastada, kuna avalikõiguslik nõudeavalduste läbivaatamine toimub kriminaalmenetluse sätete alusel (II kd tl 7581). See teavitus saadeti Maaeluministeeriumisse ja ka C.Q-le. Järgmine C.Q-ga seotud esindamise teadmine tekkis 08.05.2019, kui Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna töötaja M.K soovis seisukohta C.Q poolt 26.04.2019 taotlusele alustada teenistuslikku järelevalvet. Kirjale juurde oli lisatud ministeeriumi vastuse projekt C.Q-le, milles ei peetud teenistusliku järelevalve algatamist vajalikuks. 14.05.2019 saatis S.V C.Q-le kirja, kus tegi ettepaneku kokkuleppemenetluse arutamise kohtumiseks. Samal päeval teavitas C.Q PRIA-t, et loobub huvide konflikti vältimiseks kriminaalasjas toetuse saajate ehk äriühingute esindamisest seoses tööle asumisega maaeluministri mittekoosseisulise nõunikuna. 24.05.2019 teavitas Maaeluministeerium e-kirjaga A C.Q&SAd OÜ-d ja PRIA-t vastusena ettepanekule kaaluda veel kord teenistusliku järelevalve algatamist, et teenistuslik järelevalve ei ole põhjendatud. 26.05.2019 esitas I.S vaide halduskohtule vaiete tagastamise peale. 27.05.2019 tegi Tartu Halduskohus määruse, millega kaebused tagastati, kuna vaidluse lahendamine ei olnud halduskohtu pädevuses (II kd tl 104-107). 17-18.06.2019 saatis C.Q e-kirja PRIA-le, koopia I.Sle ja R.Vile, kus avaldas soovi kokku saada PRIA-s 02.07.2019 kell 10:00, et arutada kokkuleppemenetluse võimalusi. C.Q kirjast on üheselt mõistetav, et ta kirjutas advokaadina. 11.07.2019 esitas C.Q kõigi kaitsjate ja kahtlustatavate nimel ühistaotluse kokkuleppemenetluse ettepanekuga (II kd tl 96-103). 30.07.2019 sai PRIA kutse osaleda Maaeluministeeriumis ministri nõupidamisel 06.08.
- Teemaks oli põllumeeste ja PRIA vaheline koostöö. 06.08.2019 Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel osales PRIA esindajana F.A. Pärast kohtumist selgitas F.A, et koosolekul oli lisaks ministrile osalenud ka C.Q nõunikuna. Kohtumisel oli F.A väitel tõstatatud ka teemaks Ste juhtum, mille tõstatas M.J ning küsimusi selles osas esitas ka C.Q . M.J avaldas arusaamatust, milles seisneb Ste perekonna süü, et tegemist on ausalt toetuse saajate ja põllumeestega. F.A sai ministri jutust aru, et ta peab minema Ste juurde asju klaarima ning vabandama. F.A oli sellest keeldunud. 22.08.2019 saatis Y.M minister M.J poolt allkirjastatud erivolituse kriminaalasjas
- See oli viimane volitus, mille nad said ilma konkreetse juhtumi üksikasju avaldamata. Samal päeval avaldas ta kahtlust, et Ste asjas ei taheta neile volitust anda. Kahtlused tekkisid tal sellest, et üldvolituse asemel said nad erivolituse. Samuti tekitas kahtlust ka F.A-lt 06.08.2019 koosoleku tagasiside, kust ilmnes minister M.J ja C.Q Si soodustav ja õigustav huvi. 29.08.2019 teavitas prokurör Helga Aadamsoo e-kirja teel S.Vd Ste kriminaalasjas tõusetunud probleemist PRIA volitusega. Volitust soovis PRIA saada hiljemalt 02.09.
- 30.08.2019 kirjutas Y.M S.Vle, et proovib volituse esmaspäevaks saada. F.A palus lühikest sisu asja kohta, kuna ministrit pidi huvitama asja sisu, milleks ta volituse annab. 03.09.2019 kirjutas Y.M e-kirja S.Vle, milles teavitas, et Ste kriminaalasjas erivolitust ei saadud. 04.09.2019 saatis Helga Aadamsoo e-kirja PRIA-le prokuratuuri saabunud OÜ J ja Se kaitsja R.V taotlusega, milles kaitsja väljendas seisukohta, et on selgunud, et PRIA-l ei olnud ega ole volitusi riigi nimel kannatanuna osalemiseks ning avalikõiguslik nõudeavalduse esitamiseks (II kd tl 24-27). Hämmastust tekitas, et üks päev pärast ministeeriumi eitavat vastust oskas kaitsja väita, et PRIA-l ei olnud ega ole volitust riiki esindada. Kahtlus volituse teemal oligi realiseerunud. Volituse mittesaamise fakt ja sellest kaitsja kiire informeeritus tekitas temas kahtlust, et Ste kriminaalasjas volituse mittesaamine võib olla mõjutatud C.Q poolt. 04.09.2019 arutas ta volituste olukorda ning kujundas koos F.A-ga seisukoha, mille viimane palus tal ette valmistada ja pöörduda sellega ministeeriumi kantsler O.R-ile ning teavitada kantslerit PRIA-s kujunenud asjaoludest seoses C.Q võimaliku huvide konflikti olukorraga, et ministeerium saaks oma tegevuste kavandamisel 22 sellega arvestada. 10.09.2019 saatis PRIA AK märkega teavituse kantsler O.R-ile võimalikust huvide konflikti ohust. PRIA peadirektori F.A ülekuulamise protokolli (II kd tl 216-221) kohaselt ta ei mäleta kuupäeva, aga mingi aeg tuli P.N tema juurde ning teavitas teda, et kohtuistungil esitas advokaat K nõude selles, et PRIA-l avalik-õigusliku nõude esitamiseks peab olema Maaeluministeeriumi ministri volitus, kas siis üldvolitus või erivolitus. P.N tõstatas teema ning nad ühiselt otsustasid, et sellisel juhul tuleb volikirja taotlus Maaeluministeeriumile esitada. Ta teab, et volikirja koostasid nad ministri nimele ning seda valmistas Maaeluministeeriumi õigusosakond ette. Maaeluministeeriumis õigusosakond läks esmalt küsima üldvolitust PRIA-le avalik-õiguslike nõuete esitamiseks riigi nimel. Peale seda valmistas õigusosakond ette erivolitused kahes erinevas kriminaalasjas, millest ühes kriminaalasjas minister erivolituse allkirjastas ning teises kriminaalasjas erivolitust ei allkirjastatud. Stega seotud kriminaalasjas minister erivolitust ei allkirjastanud ehk PRIA esindamise õigust ei saanud. Tegemist oli esmakordse juhtumiga PRIA-s, kus volitust taotleti, sest Justiitsministeeriumi kantsler on üheselt öelnud, et PRIA-l ei ole riigi esindamiseks volitust vaja. Samuti mäletab ta, et Kristi Sell (kontrolliosakonna juhataja) ja P.N (juhtkonna õigusnõunik) näitasid talle C.Q kirja, millest viimane teatas, et tema on MEM-ga (Maaeluministeerium) seotud ning ta ei esinda advokaadina enam Ste kriminaalasjas juriidilisi isikuid ehk taandab ennast konkreetses kriminaalasjas. Antud kirja kõrvale näitasid S ja P.N C.Q päringuid PRIA-le, milles C.Q esitas küsimusi kaitsjana Ste asjas. Kirjad olid kirjutatud C.Q poolt ning tema advokaadibüroo blanketil ja andmetega. Nendest kirjadest nähtus, et C.Q jätkuvalt toimetas Ste kriminaalasjas kaitsjana edasi. Edaspidiste probleemide vältimisteks tegi ta otsuse ning teavitas võimalikust huvide konfliktist Maaeluministeeriumi (MEM). Kirja sisu oli, et C.Q osales kaitsjana Ste asjas, olles samal ajal MEM-i ministri nõunik (II kd tl 91-95). Eeltoodust nähtub, et süüdistatav C.Q oli kriminaalasjas nr 17221000066 algselt juriidiliste isikute OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B ja MTÜ R.M kaitsja, kelle esindamisest C.Q ennast formaalselt taandas seoses maaeluministri nõunikuks/nõustajaks saamisega. C.Q taandamine oli üksnes näilik, kuna ta jätkas füüsiliste isikute I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S ja T.S kaitsjana, kes kõik olid seotud eelpool nimetatud juriidiliste isikutega, olles äriühingute juhatuse liikmed, s.t äriühingute seaduslikud esindajad ÄS § 180 lg 1 mõttes ja millised juriidilised isikud vastutavad teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 tähenduses. Seega kaitses C.Q äriühingute juhatuse liikmeid kaitstes sisuliselt neid juriidilisi isikuid, milliste juhatuse liikmed füüsilisest isikust kaitsealused olid. Et C.Q kui kaitsja roll ei piirdunud vaid füüsilistele isikutele õigusteenuse osutamisega nagu ta ise väidab, nähtub ka tema esitatud seisukohtadest ja taotlustest, kuna tema mõtteavaldused puudutasid ka juriidilisi isikuid. Seega oli süüdistatav C.Q poolt OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B, MTÜ R.M, I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S kaitsmine kriminaalasjas nr 17221000066 käsitatav kõrvaltegevusena KVS § 10 tähenduses. Samuti on ilmselge, et C.Q ametiseisund Maaeluministeeriumi ministri nõunikuna/juriidilise nõustajana mõjutas oluliselt ja vahetult tema kaitsealuseid kahtlustatavaid kriminaalasjas 17221000066, seejuures nii füüsilisi isikuid kui ka juriidilisi isikuid, millises PRIA nõudis kahtlustatavatelt solidaarselt tagasi 1 139 232,64 eurot, kuivõrd C.Q nõustas maaeluministrit juriidiliselt, muuhulgas PRIA esindamise küsimuses ning seoses volituste andmisega kriminaalasjades, s.h ka n.n Ste kriminaalasjas. Kui vaadata, mille eest süüdistatav C.Q Maaeluministeeriumis ministri nõunikuna töötades seisis, siis ilma tõlgendusruumi omata on ühemõtteliselt selge, et süüdistatava eesmärk oli, et PRIA ei saaks kriminaalasjades, s.h n.n Ste kriminaalasjas avalik-õiguslikke nõudeavaldusi esitada. Kuivõrd nõudeavaldused Ste kriminaalasjas olid juba PRIA poolt esitatud enne kui nõudeavalduste teema tõusetus, siis üritas süüdistatav Maaeluministeeriumis selgeks teha, et need on tühised, kuna PRIA-l puudus üld-ja erivolitus nende esitamiseks. Oma sellise tegevusega mõjutas süüdistatav väljaspool enda ametiseisundit kahtlustatavaid, kelle kaitsja ta 23 kriminaalmenetluses oli. Järelikult on OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B, MTÜ R.M, I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses C.Q-ga seotud isikuteks, s.o isikuteks, keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. Kohtu arvates näitab juriidiliste isikute osas kaitsekohustusest loobumise näilikkust ka asjaolu, et lepingu õigusteenuse osutamiseks sõlmis Maaeluministeeriumiga sama advokaadibüroo juhatuse teine liige, kes võttis C.Q-lt üle samas kriminaalasjas kahtlustatavate juriidiliste isikute kaitsekohustuse. Lepingu sissejuhatavas osas on küll märgitud käsundi täitjana vandeadvokaat C.Q , kuid lepingu objektina on üheselt mõistetavalt märgitud, et maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes osutab kliendile õigusteenust A (büroo) (p 1) ja tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat ning kõik lepingus advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka büroo suhtes ja vastupidi (p 2). Kuivõrd lepingu sõlmis advokaadibüroo teine juhatuse liige, ehk seaduslik esindaja, võttes büroole kohustused, siis sisuliselt vastutasid ka advokaadibüroo ning teine juhatuse liige käsundit täitva advokaadi tööülesannete täitmise eest, s.t ka teise juhatuse liikme, kes esindas juriidilisi isikuid, lepingust tulenevad ülesanded kattusid käsundit täitva advokaadi ülesannetega. KVS § 11 lg 2 kohaselt peab ametiisik KVS § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust (toimingupiirangust) viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle ülesande teisele ametiisikule. Süüdistatav C.Q sõnul olid nii kantsler O.R kui ka minister J temaga lepingu sõlmimise ajaks teadlikud, et ta on Ste kriminaalasjas kaitsja. M.Juga rääkis ta sel teemal 29.04.2019 ning minister teadis ka ise sellest tõenäoliselt R.Se käest, sest nad käisid läbi. Kantsler O.R oli sellest teadlik juba vaidemenetlusest alates ehk jaanuarist
- Tunnistaja M.J kohtuistungil antud ütluste kohaselt enne C.Q-ga lepingu sõlmimist ning lepingu sõlmimise läbirääkimistel oli ta kuulnud, et mingi kahtlustus on R.Sele esitatud ja C.Q-ga rääkides sai ta teada, et C.Q on asunud R.Se kaitsjaks. Kui tal maaeluministeeriumi kantsleriga sellest juttu tuli, siis tuli samuti välja, et C.Q on esitanud paar kirja ministeeriumile, millest üks oli tähtaja ületanud ning teine kiri oli tulnud advokaadibüroo poolt veidi hiljem. Tunnistaja sõnul rääkis ta ka kantsleriga sellest, et C.Q oli R.Se kaitsja ja C.Q enda ettepanek oli see, et ta taandab ennast R.Se firma kaitsmisest ja seega mingit takistust tööks tulevikus ei olnud. Tunnistaja O.R sõnul (II kd tl 118-142) 03.05.2019 sõlmiti kliendileping C.Q-ga. Tema mäletamist mööda toimus tema, M.P, maaeluministri ja C.Q vahel arutelu ministri kabinetis selle kohta enne kliendilepingu sõlmimist, et kui C.Q hakkab õigusküsimustes ministrit nõustama, ei saa ta osaleda enam PRIA-ga seotud kriminaalasjades kaitsjana. Eelnevast nähtub, et maaeluminister M.J ja kantsler O.R teadmine süüdistatav C.Q seotusest Ste kaitsjaks olemisega on suhteline. Ühest küljest ei eita M.J ega ka O.R , et nad ei olnud sellest teadlikud, kuid mõlemad isikud on selgitanud, et neil jäi C.Q-ga kokkuleppe, et viimane lõpetab Ste kaitsmise kriminaalasjas, kui ta soovib Maaeluministeeriumis Marti Ju nõunikuna tööle hakata. See oli isikutevaheline kokkulepe, millest aga C.Q kinni ei pidanud. Ehkki ta enda väidete kohaselt taandas ennast Ste kaitsjaks olemisest, siis tegelikkuses räägivad tõendid vastupidist. Antud kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille põhjal saaks teha järelduse, et süüdistatav C.Q ametiisikuna teavitas oma vahetut juhti või tema ametisse nimetamise õigusega isikut või organit sellest, et tema otsused maaeluministri nõunikuna töötades puudutavad temaga seotud isikuid ning et tegemist on huvide vastandumisega, mis ühtlasi tekitab kahtlust ametiisiku erapooletuses ja objektiivsuses. Süüdistatav C.Q sõnul oli tal M.J ja O.R-iga kaitseülesannetest juttu enne seda kui tema ja Maaeluministeeriumi vahel käsundusleping sõlmiti. Kuivõrd enne lepingu sõlmimist ei olnud C.Q ametiisik, ei olnud tal ka KVS §-ist 11 tulenevat kohustust. Seega ei oma antud hetkel tähendust asjaolu, et M.J ja O.R olid teadlikud C.Q ja perekond Ste seotusest ja sellest, et C.Q neid Stega seotud kriminaalasja vaidluses PRIA-ga esindas. Samuti on vastutus kõrvaltegevust tegeval inimesel endal ning seega ei ole oluline, kes ja kas üldse olid tema seotusest kaitsjana Si ja PRIA-t 24 puudutavas vaidluses teadlikud enne kui ta Maaeluministeeriumis nõunikuna/nõustajana tööd alustas. Korrektne oleks olnud, kui C.Q oleks ka tegelikult lõpetanud Ste kriminaalasjas nii juriidiliste kui füüsiliste isikute esindamise või siis loobunud ministri nõustamisest seoses PRIA esindamise küsimusega ning seoses volituste andmisega. Käesoleval juhul oli ta aga olukorras, kus ta ei saanud kriminaalasjas kaitsmisest ära öelda ei ammustele tuttavatele Stele aga ka ammusele tuttavale M.Jle, kes tegi talle ettepaneku asuda teda kui ministrit nõustama maaeluministeeriumis, mistõttu oli ta sunnitud kaasama advokaadibüroo teise juhatuse liikme ja laskma teisel juhatuse liikmel sõlmida lepingu näitamaks lepingus, et tema täidab käsundit, milline asjaolu kohtu arvates C.Q-l tekkinud konflikti lahendada ei aidanud. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest. C.Q osales Maaeluministeeriumis maaeluministri nõunikuna/juriidilise nõustajana töötades ametiisikuna otsuste tegemisel ja nende sisulisel suunamisel tema endaga seotud isikute suhtes, kuivõrd C.Q oli kriminaalasjas Ste kaitsja ning tema ametiseisund ning tema tegevus ametiisikuna mõjutas otseselt ja vahetult C.Q kaitsealuseid kahtlustatavaid kriminaalasjas 17221000066, kuivõrd C.Q andis minister M.Jule nõu muuhulgas küsimuses, kas PRIA-l on õigus esindada riiki kriminaalasjas kannatanuna ning kas maaeluminister peaks PRIA-le andma volituse kriminaalasjades riigi esindamiseks. Sellega rikkus süüdistatav C.Q ametiisiku suhtes KVS § 11 lg-st 1 tulenevad keeldu osaleda huvide konflikti olukorras otsuste ja toimingute tegemises või nende suunamises. Objektiivsest küljest eeldab süütekoosseis toimingupiirangu rikkumist. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et C.Q rikkus KVS § 11 lg-s 1 p-des 2-3 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikult või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. C.Q jättis huvide konfliktist teavitama oma vahetu juhi ning Maaeluministeeriumi, rikkudes sellega KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustust huvide konfliktist viivitamatult teavitada vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetase õigusega isikut või organit. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud toimingupiirangu rikkumise objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi eeldab toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses. Tegemist ei ole koosseisupärase tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtmega. Süüteo ulatust hinnatakse KarS § 121 p 2 järgi suureks, kui see ületab 40 000 eurot ja KarS § 12 1 p 3 järgi eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot. Kehtiva KarS § 3001 lg 2 kohaselt on toimingupiirangu rikkumine toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisik enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et PRIA esitas KrMS § 38 1 alusel avalik-õiguslik nõudeavaldused kahtlustatavate suhtes kokku summas 1 139 232,64 eurot. C.Q kaitsja leiab, et täidetud pole 400 000 euro kriteerium, kuna puudub 400 000 eurone otsus või selle mõjutamine. Kaitsja hinnangul ei saa volikiri või selle liik olla korruptsioonivastase seaduse mõttes otsus. Samuti seisnes kaitsja hinnangul õigusnõu PRIA-le volituste küsimuses riigi esindamiseks kriminaalasjas 17221000066, kus nõue oli 1 139 232,64 eurot, kuid süüdistuses pole kirjeldatud õigusnõu küsimuses, kas hagi esitada või mitte. Seega leiab süüdistatava kaitsja, et advokaadibüroo pole andnud nõu teemal, kas esitada nõue ning teiseks kas anda volitus. Kaitsja hinnangul ei saa volitusel olla rahalist väärtust ega toimingupiirangu ulatust. Kohus kaitsja seisukohtadega ei nõustu. Kuivõrd süüdistatav C.Q sai hiljemalt 04.01.2019 teadlikuks PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldusest (I kd tl 6-65), mis ulatusid 1 139 232,64 euro suuruse summani, millede tagasimaksmist nõudis PRIA nii Stest füüsilistelt kui ka 25 juriidilistelt isikutelt, siis on alusetu öelda, et süüdistatav ei saanud ministri nõunikuna teha otsust või seda sisuliselt suunata, kuna täidetud ei ole 400 000 euro kriteerium. Kuna PRIA oli nõude juba esitanud ning C.Q-l oli teadmine, et Stelt nõutakse tagasi 1 139 232,64 eurot, siis vastab see eriti suurele ulatusele, s.o vähemalt 400 000 eurole. Seda teadmist näitab üheselt ülaviidatud kirjavahetus, millises C.Q oma seisukohti esitab ja kompromisse pakub, soovides PRIA esindajalt avalik-õiguslikes nõudeavaldustes märgitud summa vähendamist. Kaitsja on ette heitnud ka asjaolu, et volitus, sh ka üld-ja erivolitus ei ole korruptsioonivastase seaduse mõttes otsus ning õigusnõu küsimine ei olnud seotud hagi esitamise või esitamata jätmisega. Kuigi PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus oli selleks ajaks juba esitatud kui C.Q hakkas Maaeluministeeriumis tööle minister M.J nõunikuna/juriidilise nõustajana, ei tähenda see seda, et ta ei saanud juba tehtud või tulevikus tehtavaid otsuseid mõjutada või suunata. Vastupidi – süüdistatav C.Q arutles minister M.Jga teemal, et kes on maaparandusprojektides kasusaaja – kas taotleja/toetuse saaja või maa omanik. C.Q poolt koostatud kiri, mille minister M.J pidi arupärimise esitanud T.Sele saatma (kusjuures ka arupärimise T.Se poolt oli koostanud süüdistatav C.Q ) sisaldas ministeeriumi seisukohta, et kui toetusrahadega ja toetuse saaja omafinantseeringuga on parendatud maade omanike (millest toetuse saajale kuulub ca 30%) maad ja nad on seeläbi kasusaajad, siis oleks äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaõiglane karistada toetuse saajat 100% toetuse tagasinõudmisega. C.Q koostatud kirjatüki kohaselt õige ja õiglane kord tuleb välja töötada ja ministeerium võtab selle teema kontrolli alla. Seega kujundas minister oma arvamuse ja seisukoha C.Q-lt saadud mõtetega ning C.Q oli see, kes andis ministrile nõu, kuidas asjad peaksid olema. Olgu märgitud, et ministrile esitatud C.Q seisukoht sarnanes süüdistatava poolt esitatud seisukohaga Ste kriminaalasjas kaitsjana suhtluses PRIA-ga (I kd tl 237-239; 240-243). Seega oli C.Q-l asjast oma nägemus, mille ta oli kujundanud seoses Ste kriminaalasja pinnalt eesmärgiga leida põhjendusi ja põhjuseid, miks ei peaks Stest füüsilised ja juriidilised isikud riigile toetust tagasi maksma 100% ulatuses. Ehkki C.Q ei andnud Ste asjas ministrile nõu teemal, kas esitada nõue, kuna PRIA oli need juba eelnevalt esitanud, nähtub C.Q kirjavahetusest minister M.Jle esimese kindel ja ühene seisukoht, et PRIA esitab nõudeid kannatanutele oma nimel ja see on viga (III kd tl 18-19). Kuigi viidatud juhul ei olnud tegemist Ste kriminaalasjaga, viitas C.Q enda vastuses ka Stele nentides, et ka nende kriminaalasjas on sama probleem. C.Q soovitas ministril mitte anda PRIA-le üldvolitust riigi esindamiseks. Samuti soovitas süüdistatav ministrile, et viimane annaks PRIA-le teada, et nende senine praktika on olnud väär ja siiani on PRIA esindanud riiki omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes, mis ühtlasi toob kaasa nõuete tühisused. Samuti oleks süüdistatava C.Q äranägemise järgi pidanud PRIA andma kohtutele, prokuratuurile ja teistele ametiasutustele teada, et riigi esindamiseks neil õigust ei ole ning isegi kui see tooks kaasa riigile toetuste tagasimaksmisest ilma jäämise, oleks see õigusriiki silmas pidades ainuõige tegu. Seega kuigi PRIA oli Ste asjas avalik-õigusliku nõude esitanud, taotles C.Q PRIA poolt selle tühiseks tunnistamist tagasiulatuvalt ning seega oli ministrile antud nõu kantud eesmärgist saavutada Ste jaoks olukord, kus nad ei oleks pidanud PRIA-lt saadud toetust tagasi maksma. Samuti ei nõustu kohus kaitsja väitega, et C.Q ei andnud minister M.Jle nõu teemal, kas anda PRIA-le volitus või mitte. C.Q mitmest kirjavahetusest M.Jga, mida on juba eelnevalt analüüsitud nähtub, et kui Maaeluministeeriumis tõusetus teema PRIA-le volituse andmise teemal, siis oli C.Q see, kes soovitas ministril anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele ametiasutusele ei anna. Veel oli süüdistatav arvamusel, et minister ei pea andma ei üldvolitust ega ka erivolitust ning see on ministri kaalutlusõigus. Süüdistatav C.Q arvamuse kohaselt ei tohiks minister ametnike võimalikule survele alluda ja tehtud rikkumisi siluma hakata. Süüdistatava C.Q nõustamine volituste andmisega seoses kandis ka vilju, kuna kriminaalasjas nr 14760000050 keeldus minister M.J andmast üldvolitust ning andis erivolituse (käskkiri nr 128). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et peagi laekus PRIA-st teinegi taotlus, millega sooviti taaskord saada ministri volitust riigi esindamiseks. Minister M.J teavitas C.Q-d uuest volituse küsimisest ning seekordne volitus puudutas juba Ste kriminaalasja nr
- C.Q soovitas oodata, mida vastab Justiitsministeerium volituse vajalikkuse osas ning enne kui pole tagasisidet saadud, ei tuleks ka ühtegi volitust anda. Ehkki minister M.Jl oli 26 valmisolek volitus PRIA-le järgmisel päeval allkirjastada, kuid C.Q nõuandmise tulemusena minister volitust ei allkirjastanud. Et minister M.J volitust ei allkirjastanud, nähtub 03.09.2019 kell 14:31 M.Ju saadetud kirjast C.Q-le (III kd tl 113), milles minister ütleb, et ta andis õigusosakonnale selgelt teada, et enne Justiitsministeeriumist seisukoha saamist ta mitte ühtegi täiendavat volitust PRIA-le kohtus esindamisõiguse andmiseks ei anna. Et minister volitust PRIA esindamiseks Ste kriminaalasjas ei andnud, nähtub ka tunnistaja T.O ülekuulamisel antud ütlustest (II kd tl 143-148), millede kohaselt palus ta kantsler O.R-il 02.09.2019 teatata ministrile, et konkreetne volitus ootab allkirjastamist, kuna volitust oli nimetatud kuupäevaks vaja saada ning lõunaks ei olnud midagi toimunud. Kantsler saatis 02.09.2019 kell 13:47 M.Jle ja M.Ple kirja, kus ta palus ministril volikiri allkirjastada, kuid minister seda ei allkirjastanud ning seda ei ole tänaseni allkirjastatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige süüdistatava kaitsja seisukoht, et C.Q ei andnud nõu teemal, kas esitada nõue ning teiseks kas anda volitus. Samuti on asjas tuvastamist leidnud ka see, et süüdistatav C.Q oli teadlik korruptsiooniohust, mida tema teguviis ametiisikuna kaasa tõi. Kuigi korruptsioonivastane seadus ei sisusta „korruptsiooni“ ega „korruptsiooniohtu“, on mõlemad vaieldamatult seotud nimetatud seaduse eesmärgiga, milleks on tagada avalike ülesannete aus ja erapooletu täitmine. See tähendab, et ametiisik ei tohi avalike ülesannete täitmisel põhjendamatult eelistada iseennast või endaga seotud isikuid ehk ta ei tohi enda seisundit ära kasutada omakasu eesmärgil. Korruptsiooniohust kui sellisest on võimalik rääkida näiteks olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis võib üldisele kogemusele tuginedes tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral töö- või ametiülesannetest või mida isik üritab endale vajalikus suunas muuta. Sellele, et C.Q oli teadlik korruptsiooniohust viitab asjaolu, et enne kui ta otsustas minister M.J nõunikuks/juriidiliseks nõustajaks hakata, öeldi talle Maaeluministeeriumist üheselt mõistetavana, et ta ei saa ja ei tohi nõunikuna Ste kriminaalasjas kaitsja olla. Pole kahtlust, et ta selle peale ka ise ei tulnud. Ka tema enda kirjavahetus S.Vga näitab, et ta n.n taandas ennast Ste asjast, et vältida huvide konflikti. Seega ta mõistis ja sai aru, et nõunikuna/juriidilise nõustajana ministri juures töötades on tal hoovad, millega ta saab enda kaitsealustele Stele tagada kriminaalasjas võimalikult soodsa tulemuse või vähemalt on tal võimalus selle proovimiseks. Lisaks on süüdistatava kaitsja asunud seisukohale, et kuivõrd PRIA loobus hiljem kõigist nõuetest füüsilistest isikutest Ste vastu, sõlmides juriidiliste isikutega kompromissi, mille tulemusel jäi juriidilistel isikutel tasuda vaid 300 000 eurot, siis ei ole süüdistatavale etteheidetav kuriteokoosseis täidetud, kuna puudub selle rahaline väljendus eriti suures ulatuses. Nagu kohus ka eelpool mainis, siis vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi eeldab toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses. Seejuures ei ole tegemist koosseisupärase tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtmega. PRIA-ga sõlmitud kompromiss ei muuda rikkumise ulatust ning tekitatud kahju on endiselt hinnatav kokku 1 139 232,64 euro suuruse summana, sõltumata sõlmitud kompromissist. Samuti kattuvad avalik-õiguslik nõudeavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud kuriteo tehioludega ning seega ei muuda kompromiss kahju tekitamise fakti ega selle suurust. KarS § 10 sätete kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema ning tagajärje saabumise aega ei arvestata. C.Q-le esitatud süüdistus hõlmab endas väga kitsast ajavahemikku ning kohus ei saa selle piiridest väljuda. Süüküsimuse lahendamisel tuleb lähtuda süüteo toimepanemise ajast, mitte sellest, kuidas kriminaalasjaga seotud teine kriminaalmenetlus lahenes, s.t süüteo koosseisu ei muuda see, kas n.n Ste asi lahendati üldmenetluses, lühimenetluses või kokkuleppemenetluses või lõpetati menetlus sootuks. Samamoodi ei ole tähtsust sellel kas ja millises ulatuses lõppkokkuvõttes rahuldati avalikõiguslik nõudeavaldus või sõlmiti menetluse poolte vahel kompromiss (kohtuköide tl 87). Kompromissi sõlmimine tähendab aga seda, et avalik-nõudeavalduse sisu ega nõude suurus ei ole muutunud, vaid nõudeavalduse esitaja tuleb võlgnikule vastu ja nõustub nõude rahuldamisega väiksemas ulatuses, vältimaks menetluse jätkumisega kaasneva ajalise ja rahalise ressursi jätkuvat kulu, s.t nõudeavalduse esitaja lähtub jätkuva nõudmise 27 otstarbekusest ja vähendab nõuet summani, mille võlgnikult kättesaamine on reaalne. Seetõttu leiab kohus, et C.Q rikkus teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 1 139 232,64 euro ulatuses, s.o eriti suures ulatuses. KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. C.Q kaitsja leiab, et süüdistatav ei saanud ette nähta, et süüdistusaktis kirjeldatud viisil advokaadibüroo juriidilise isiku poolt õigusteenuse osutamine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Ka süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et algselt mõtles ta, et ta on advokaadina rikkunud advokatuuri reegleid ehk siis huvide konflikti reegleid. Kuna aga tema konkreetseks kliendiks oli minister ja teises otsas füüsilisest isikust Sed, siis nendel omavahel mingit konflikti ei olnud. Advokaadina advokatuuri reeglite järgi tegutsedes polnud tal võimalik ette näha, et ta tegelikult käitus hoopis avaliku õiguse järgi ja sooritas kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub KarS § 300 1 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest, et ametiisik peab olema teadlik n.n huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. C.Q puhul on tegemist isikuga, kes on senise elu jooksul omandanud neli magistrikraadi, ühe doktorikraadi ja kaks kutsehariduse diplomit ning kes on alates
- aastast advokatuuri liige ning töötanud sellel alal, s.t ta on professionaalne jurist. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris ja on olnud justiitsminister. Seega pidi olema tal teadmine, et kaitstes advokaadina enda kliente ning samal ajal tegutsedes ametiisikuna endaga seotud isiku huvides, olles seejuures ametiisik asutuses, mille allasutus on esitanud nõuded tema klientide vastu, võib see kahandada objektiivsust ametikohustuste täitmisel ning olla korruptiivse iseloomuga. Samuti eeldatakse ametikohustuste täitmisel isikute teadlikkust enda ametit puudutavatest ja reguleerivatest õigusaktidest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Seejuures ei ole tegemist tavalise elukogemusega isikuga, vaid juriidilise kõrgharidusega isikuga, kes on aastaid töötanud advokaadina, s.t nõustanud aastate jooksul ilmselgelt tuhandeid inimesi erinevates õigusvaldkondades. Selleks, et pakkuda õigusteenust teistele isikutele, kes konkreetses õigusvaldkonnas ei orienteeru, peab õigusteenuse osutaja ise selles valdkonnas orienteeruma või vähemalt endale selle valdkonna selgeks tegema. Vastasel juhul ei saaks ta sellist teenust osutada. C.Q on selgitanud, et ta ei ole kriminaalõiguse ekspert, kuid ometigi võttis ta endale suuremahulises n.n Ste kriminaalasjas paljude süüdistatavate kaitsekohustuse. Ta ei oleks saanud sellist kohustust võtta kui ta ei oleks endale asjaomast valdkonda selgeks teinud, samuti pidi ta maaeluministeeriumiga sõlmitud lepingust tuleneva käsundi täitjana endale juba enne lepingu sõlmimist selgeks tegema aususe kohustust puudutava seadusandluse ning kohtupraktika. Et ta selle endale selgeks tegi nähtub juba tema objektiivsest käitumisest, s.o sellest, et lepingule maaeluministeeriumiga kirjutas alla advokaadibüroo teine juhatuse liige, et vältida võimalikku konflikti ja teda märgiti vaid käsundi täitjaks, et väliselt oleks kõik juriidiliselt korrektne, soovides näidata ka seda, et leping on sõlmitud advokaadibürooga ja käsundi täitjast advokaati ei saa samastada kliendiga. Kriminaaltoimikus leiduvad tõendid aga näitavad üheselt, et C.Q jätkas nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kaitsmist ja teine juhatuse liige, kes kaitsekohustusest loobumise tõttu pidi kaitsma juriidilisi isikuid, sisulised seda kaitsekohustust ei täitnud. Seega ei ole eeltoodud põhjustel kohus C.Q ja tema kaitsjaga ühel arvamusel nagu võiks C.Q vastutuse välistada süüteokoosseisu ettenägematus. Kohtu hinnangul oli süüdistatav C.Q teadlik, et ta on Maaeluministeeriumi nõunik/juriidiline nõustaja ning et ta osaleb ametiisikuna toimingute ja otsuste tegemises ja nende suunamises temaga seotud Ste suhtes. Seda ei muuda ka asjaolu, et ta ise arvas ennast ainuüksi õigusteenust osutavat, kuna pole oluline, millisena hindab süüdistatav enda tegevust ning tähtsust ei ole ka sellel mitte, et ministeeriumiga sõlmitud lepingus vormistati ta advokaadibüroo advokaadina lepingust tuleneva käsundi täitjana. Loeb see, et ta oli seotud avaliku võimu teostamisega ning võttis osa PRIA-ga seotud otsuste tegemisel ja mis otseselt 28 puudutasid temaga seotud isikuid ehk juriidilistest ja füüsilistest isikutest Si. Samuti oli C.Q teadlik, et KVS §-s 11 lg 1 p-de 2-3 märgitud otsuse või toimingu tegemine temaga seotud isiku suhtes ja toiminguid ja otsuseid mõjutada võivad majandusliku või muu huvi korruptsiooniohu suurus rahalises väljenduses ületab 400 000 eurot. Seega on kohtu hinnangul tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani C.Q toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 300 1 lg 2 alusel.
- KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 3001 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. KarS § 3001 süüteo toimepanemisega rikkus C.Q avaliku võimu korrakohast toimimist, olles ise samal ajal ametiisikuks. Karistusliigi osas peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe süüteo toimepanemist lühema aja vältel. Seejuures on süüdistatav toime pannud süüteo, mis oma iseloomust seab kahtluse alla avaliku võimu erapooletu teostamise ja selle objektiivsuse. Arvestades süüteo ulatust, iseloomu ja toimepanemise lühiajalisust leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole antud juhul välistatud. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ei ole C.Q-l kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi. Samuti nähtub C.Q ankeetandmetest ja tema ütlustest, et hetkel on ta veel vandeadvokaat ning tal on oma advokaadibüroo C.Q A OÜ, samuti on ta dotsent Estonian Business School´is (EBS). Seega on tal alaline ja legaalne sissetulek olemas. Samas on C.Q lepinguline kaitsja Aadu Luberg 10.01.2021 edastanud kohtule taotluse määrata C.Q-le kaitsja riigi õigusabi korras, kuivõrd C.Q on alates 01.01.2021 pensionär. Selline märkus võib kohtu arvates viidata sissetulekute vähenemisele, kuigi seda otsesõnu märgitud ei ole. Sellisele taotlusele vaatamata peab kohus võimalikuks kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamist, kuivõrd kriminaalasjast ei tulene asjaolusid, mis peaks eri- või üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt tingima isiku vabadust piirava karistuse kohaldamist. KarS § 44 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetu