Obsah (6)

§ 30§ 1028§ 29§ 396§ 3§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-924 Tsiviilasi A ja B hagi Yi

§ 30

lg 1 mõttes konstitutiivne siis, kui võlatunnistust tõlgendades selgub, et hoolimata poolte kasutatud sõnastusest oli nende eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu kohustus, st iseseisev nõude alus senise võlasuhte asemele või kõrvale. Konstitutiivse võlatunnistuse korral piisab võlausaldajal võla sissenõudmiseks võlatunnistuse esitamisest ning võlgnik saab esitada sellele alusetust rikastumisest (

§ 1028

lg 1) tuleneva vastuväite (RKTKm 12.06.2024, 2- 23116386/18, p 13.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul on võlgnik kinnitanud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millega temale, kui võlgnikule tekib senise võlasuhte kõrvale uus kohustus, mille täitmisel loetakse ka punktis 1 nimetatud kohustused täidetuks. Eeltoodu tõendab, et võlatunnistust koostades ja hagejatele andes oli poolte eesmärgiks luua senisest võlasuhtest sõltumata kohustus, millega lepiti kokku kogu võlgu olev summa ning selle tasumisega seotud asjaolud ja ka viivised juhuks, kui kostja ei täida emale ja vennale antud kohustust võlatunnistuses toodud korras. Võlatunnistuse andmise aeg viitab sellele, et kostjat ei kohustatud seda välja andma, vaid ta tegi seda vabatahtlikult vahetult enne korteriomandi müüki. Samuti ei ole hagejad krediidiasutused ning võlatunnistuse sõlmimisega ei antud tarbijale laenu. Seega ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõte. Tegemist oli emalt pojale ja vanemalt vennalt nooremale vennale antud laenudega ning kostja ei ole ka pärast koerteri müüki keeldunud summade tasumisest, vaid on hoidunud sellest lihtsalt kõrvale, viidates viivistele, mis ta oli valmis tasuma. Hagejad leiavad, et nende eesmärgiks ei ole saada mitte niivõrd suuri viiviseid vaid oma laenatud raha tagasi, mistõttu ei nõua nad edasiulatuvaid viiviseid vaid üksnes tagant järgi viiviseid, s.o. alates 01.12.2024 kuni hagi esitamiseni 17.01.2025, kokku 48 päeva. Kuna võlakirjas on viiviste suuruseks märgitus 0,1 % võlgu olevast summast päevas, siis on viivise suuruseks hageja 1 laenu puhul 68 eurot päevas ning hageja 2 puhul 25 eurot päevas. Tuginedes eeltoodule paluvad hagejad kostjalt alljärgnevad summad välja mõista: hagejale 1 välja mõista 68 000 eurot ning viivised alates 01.12.2024 kuni hagi esitamiseni 17.01.2024 (48 päeva eest) summas 3864 eurot, kokku 71864 eurot. Hagejale 2 välja mõista 25 000 eurot ning viivised alatees 01.12.2024 kuni hagi esitamiseni17.01.2024 (48 päeva eest) summas 1200 eurot, kokku 26200 eurot. Kogusummas koos viivistega on hagejate nõue kokku 98 064 eurot. Kostja vastus Kostja kinnitas 28.04.

1. a ja 20.05.2025, et nõue on õige (dtl 241, 245). Kohtu põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära hagejate ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 3
3. Käesolevas tsiviilasjas on olulised järgmised asjaolud:  Kostja sõlmis 8.11.
4. a korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millega müüs korteriomandi asukohaga xxx (dtl 22).  Kostja peeti 13.01.
5. a kahtlustavana kinni ja Harju Maakohtu 15.01.
6. a määrusega vahistati esialgselt kuni 13.03.
7. a (kriminaalasi xxx, xxxxxxx).  Hagejad esitasid 17.01.
8. a käesolevas menetluses hagi tagamise taotluse.  Kohus tagas 22.01.
9. a hagi ja arestis kostja arvelduskontod (dtl 46).  Tallinna kohtutäitur teatas 24.01.
10. a kohtule, et 21.01.
11. a on kostja kontod arestitud ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel kriminaalasjas nr xxxxxxx summas 124 325 eurot (dtl 52).
12. Hagiavalduse kohaselt on kostja väljastanud hagejatele 25.10.
13. a konstitutiivse võlatunnistuse, milles kinnitab, et võlgneb emale (hagejale I) 68 000 eurot ja vennale (kostjale II) 25 000 eurot. Hiljemalt 25.11.
14. a pidi kostja hagejatele tasuma võlatunnistuses märgitud summad, kuid kostja seda ei teinud. Hagejad soovivad kiiremas korras kostjalt raha saada, et tagada hagejate nõuded enne teiste võlausaldajate nõuete esitamist. Hagejate hinnangul on nende nõue selge ja tõendatud konstitutiivse võlatunnistusega (dtl 10).
15. Kohtu hinnangul hagejate nõue tõendatud ja selge ei ole. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega

§ 30

mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 02.04.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10.12.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh

§-s 29 sätestatut (vt Riigikohtu 23.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28 ja tsiviilasjas nr 3-2-1103-16, p 18). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt eespool viidatud otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18).

§-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu 17.03.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12). 5.

§ 29

lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka

§ 29

lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (

§ 29lg 4).

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka

§ 29

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti

§ 29

lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26.11.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).

1. Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul esitatud tõendeid selle kohta, et hagejate ja kostja ühine tahe oleks olnud luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus, kuigi võlatunnistuse tekstis on seda 4 rõhutatud. Võlatunnistus kannab 25.10.
2. a kuupäeva. Kuivõrd digitaalne allkiri puudub, võib see kohtu hinnangul olla allkirjastatud ka mõnel muul ajal. Hagiavalduse kohaselt muutus võlatunnistusest tulenev kohustus sissenõutavaks 25.11.
3. a. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostjalt oleks nõutud kohustuse täitmist kohtuväliselt pärast 25.11.
4. a.
5. Kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Kohtu hinnangul ei ole hagejate ja kostja vahel laenusuhet, mida on kirjeldatud 25.10.
8. a võlatunnistuses. Kriminaalasjas xxx on kohus 12.03.
9. a muuhulgas lahendanud kostja taotlust asendustõkendi kohaldamiseks. Määruse p 6 kohaselt on kaitsja kohtule märkinud, et Y saaks vabaduses minna legaalsele tööle ja teenida seal vähemalt 1 600 (neto), millest piisaks äraelamiseks, sest muid laenukohustusi Yil ei ole.
10. Seega on kostja kohtule 12.03.
11. a kinnitanud, et temal muid laenukohustusi ei ole. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et võlatunnistuses märgitud 93 000 euro suurune laenukohustus saab keskmiselt mõistlikul inimesel niisama lihtsalt meelest ära minna. Võlatunnistuse p 2 kohaselt pidi kostja kohustuse täitma 25.11.
12. a. Seega oleks kostja pidanud kohtule avaldama, et temal on sissenõutavaks muutunud kohustus 93 000 euro ulatuses, millele lisanduvad viivised. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kriminaalasjas xxx tehti kohtule avaldus, et laenukohustusi ei ole, kuna see toetas kostja soovi pääseda vabadusse. Käesolevas tsiviilasjas tehakse kohtule avaldusi laenusuhte olemasolu kohta, et saada täitedokument enne teisi võlausaldajaid. Kohtu hinnangul on vastukäivate avaldustega üritatud eksitada kohtunikku kriminaalasjas või siis käesolevas tsiviilasjas.
13. Hagejate väitel on hagejate ja kostja vahel pikaajaline laenusuhe alates
14. aastast.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Seega mitte igasugune raha teisele isikule andmine ei ole laenu andmine. Kohtule on esitatud hageja I poolt koostatud tabel kostjale perioodil

1. a kuni
2. a tehtud maksete kohta (dtl 94-98) ja konto väljavõte (dtl 103-185, 186-221, 223, 224-226). Hageja II on esitanud maksete ajaloo perioodi 09.01.2021 kuni 27.09.
3. a kohta (dtl 228-229). Lisaks on esitatud tõend selle kohta, et T on teinud 2016 a makse kostjale summas 5 000 eurot, 2019 a summas 300 eurot ja 2020 a 2 makset summas 210 eurot (dtl 231). Oma nõude tõendamiseks on hagejad esitanud ka sõiduautode Lexus (reg märk XXX ja YYY) andmed (dtl 232-240). 10.

§ 3

kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. Kohtu hinnangul ei tõenda hagejate poolt esitatud tõendid laenusuhte olemasolu hagejate ja kostja vahel. Maksekorralduste majanduslik sisu ei ole nende selgitustest (nt ebola3000, buud, jänhessairas, sveta baar, uhhuu, kuklid, kommid, kuusk, lill, kastid, kotid, uuu) nähtuvalt laenusuhe (dtl 228-229). Samuti ei ole hagejad tõendanud ega toonud esile ühtegi põhjendust, mis asjaoludel ei ole kostjale ülekantud raha kohtuväliselt 9 aasta jooksul tagasi nõutud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et alates 25.11.

1. a (s.o. hagiavalduses märgitud nõude sissenõutavaks muutumise aeg hagejate hinnangul) oleks kostjalt kohtuväliselt nõustud võlatunnises märgitud kohustuse täitmist. Nõue esitati esmakordselt alles käesolevas 5 menetluses 4 päeva pärast seda kui kostja oli kahtlustatavana kinni peetud. Kohus järeldab sellest, et tegelikkuses hagejatel rahalised pretensioonid kostja suhtes puudusid, ema ja vennad ei teinud omavahelisi arveldusi laenusuhte raames.
2. Riigikohus on leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata ka tehingu heade kommete vastasust (vt nt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-00 (RT III 2000, 27, 303) ja
5. mai
6. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01 (RT III 2001, 19, 204)) Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13710 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine.

§ 6

lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Heas usus käitumist on defineeritud ka kui käitumist, mis ei ole vastuoluline, kus peetakse kinni lubadustest, kus hoidutakse ebamõistlikult kahjustavate tingimuste pealesurumisest ja kus täidetakse ka neid kohustusi, milles ei ole otse kokku lepitud, kuid mis kuuluvad lepingu sisusse selle õiglase tõlgendamise tulemusel (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2010 lk 417). Kohtu hinnangul on hagejad oma nõuet maksma pannes käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate eesmärk menetluses on olnud saada kohtult kostja konto arestimine ja täitedokument võimalikult kiiresti enne teisi võlausaldajaid. Kohtu hinnangul ei saa kohus pakkuda hagejate soovidele õiguskaitset.

1. Kostja on kohtule kinnitanud, et nõuded on õiged. Kohtu hinnangul on tegemist õigeksvõtuga TsMS § 440 tähenduses. Kohus ei võta kostja õigeksvõttu vastu. TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtule vastuoluliste avalduste (otsuse p 8) tegemine ei ole kooskõlas menetlusosalise heauskse käitumisega.
2. Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõuded õiguslikult põhjendamatud ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Kostja ei ole maakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.
4. Hagejad on esitanud taotluse hagi tagamise tagatise osaliseks tagastamiseks. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik taotlust rahuldada enne TsMS § 391 lg sätestatud tähtaja möödumist. Kohus selgitab ka, et tagatise suurus on seotud nõudesummaga (TsMS § 383 lg 11), seega puudub alus tagatise osaliseks tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6