KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus lahendab üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi (

§ 4lg 1).

Eesti kohtule ei või esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse peale (

§ 4lg 3).

Eesti halduskohtutele saab seega esitada kaebusi üksnes Eesti haldusorganite tegevuse peale, kuid antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

1. Praegusel juhul tuleneb MTA korraldustega nõutav võlg ühtsest juriidilisest dokumendist (maksukorralduse seaduse (MKS) § 514 lg-d 4 ja 5), mistõttu kaebaja võla kehtivust Eestis vaidlustada ei saa. MKS § 514 lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks esitada välisriigi pädevale asutusele. Seega tuleb maksuvõla sisuliseks vaidlustamiseks kaebajal oma õiguste maksmapanekuks astuda vajalikke samme Soome Vabariigis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Kaebaja esitas 20.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Halduskohtu 05.03.
3. a määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja määruskaebus, saata asi tagasi halduskohtule terve kaebuse menetlusse võtmiseks.
4. Kaebaja ei vaidlusta mitte Soomes tekkinud maksuvõlga, vaid väidetava maksvõla sissenõudmist Eestis MTA poolt. Kaebaja hinnangul on küsimus selles, kas selline maksuvõlg on üldse sissenõutav Eestis või peab seda võlga menetlema Soome pankrotiseaduse kohaselt Soomes toimuvas pankrotimenetluses. Olukorras, kus kaebajal on ka maksuvõlg Eesti maksuhalduri ees, on küsimus selles, kas tuleb esmalt täita Soome maksuvõlg ja alles siis Eesti oma. Nendele küsimustele saab vastata ainult siis, kui kaebus on tervikuna menetlusse võetud.
5. Soomes ei ole väidetava maksuvõla suhtes tehtud ühtegi toimingut ega antud ühtegi haldusakti, mistõttu pole kaebajal Soomes ka midagi vaidlustada. Seega saab kaebaja enda õigusi kaitsta vaid Eesti kohtus.
6. Kaebaja arvates ei ole sundtäitmise eeldused täidetud, kuna Soome maksuamet ei ole kaebajale maksuvõlga teatavaks teinud, st puudub teadmine, kas esinevad MKS § 128 lg 2 eeldused (kas käimasolevast pankrotimenetlusest tulenevalt on nõue üldse sissenõutav, kas võlg ei ole lõppenud või esineb muu alus, mille tõttu ei ole võimalik nõuet täita vms). Halduskohus ei ole selle asjaoluga määruses arvestanud. 2
7. Soome maksunõude täitmine on vaja vaidlustada Eesti kohtus, kuna selle täitmise käigus ei ole kaebajal olnud võimalik tasuda enda selgeid maksukohustusi Eestis. Kõik, mis on tasutud Eesti maksude katteks, on läinud aga Soome väidetava maksuvõla täitmiseks, mis on kaebaja arvates ebaseaduslik. Soome maksuvõla täitmise eelistamine Eesti selgele võlale ei ole samuti seaduslik. Ka selles küsimuses ei ole Tartu Halduskohus seisukohta võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.03.
2. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab Tartu Halduskohtu 05.03.
3. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse menetlusse.
4. Halduskohus tagastas vaidlusaluse määrusega kaebaja esitatud kaebuse, mis puudutas Soomes tekkinud maksuvõla kehtivust, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (

§ 121lg 1 p 1).

Halduskohus võttis kaebuse menetluse osas, mis puudutab MTA 04.11.

1. a sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/64643, 22.11.
2. a sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/67329, 22.11.
3. a arestimise korralduse nr 13-2.7/390609, 03.12.
4. a arestimise korralduse nr 13-2.7/405884 ja 12.12.2024 . a vaideotsuse nr 6-1/5699 tühistamist.
5. Haldusasja materjalidest nähtub, et MTA koostas 04.11.2024 kaebajale sundtäitmise hoiatuse, millega kohustas kaebajat tasuma välisriigi tasumata nõuet summas 34 640,13 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduse andmise aluseks oli Soome pädeva asutuse rahvusvahelise ametiabi palve (dtl 3). Sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras reguleerib MKS §
6. Nimetatud paragrahvi
7. lõike kohaselt toimub sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. Viidatud paragrahvi lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. Lõike 7 järgi teatab MTA sundtäitmise hoiatuses, et ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele.
8. MTA märkis 12.12.
9. a vaideotsuses, et kaebaja on vaides vaidlustanud sisuliselt sundtäidetava võla olemasolu, viidates Soomes läbitud pankrotimenetlusele. MTA viitas sellele, et kuna sissenõutav võlg on tekkinud ühtse juriidilise dokumendi alusel, ei ole võla olemasolu vaidlustamine Eestis võimalik, vaid selleks tuleb pöörduda Soome pädeva asutuse poole. Vaidlusaluses 04.11.
10. a korralduses on MTA selgitanud, et korraldusele saab esitada vaide või kaebuse vaid osas, mis puudutab võla rahvusvahelise ametiabi korras sissenõudmise ja sundtäitmise eelduste olemasolu ja vastavate menetlusreeglite järgimist ning maksuhalduri haldusaktidele esitatavaid üldisi nõudeid. Võla kehtivust Eestis vaidlustada ei saa (dtl 32).
11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja soovib jätkuvalt kahtluse alla seada Soome maksuvõla kehtivust, kuid seejuures peab ta mõistma, et seda saab ta teha ainult Soome kohtus. Kuivõrd kaebaja väidab, et Soome maksuamet ei ole talle maksuvõlga kätte toimetanud ja puudub haldusakt, mille oleks väljastanud Soome pädev asutus, siis oleks kohane pöörduda Soome 3 Vabariigi asjakohase ametiasutuse poole. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt kaebajale, et Tartu Halduskohus hindab kaebuse läbivaatamisel ka Soome maksuvõla sissenõudmise ja sundtäitmise lubatavust Eestis, st selles osas ei ole halduskohus kaebust tagastanud.
12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.03.
13. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4