Obsah (4)

§ 651§ 652§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled leppisid lepingu p-s 7.6 kokku leppetrahvis juhuks, kui ostja jätab täitmata oma lepingulise kohustuse tasuda osamakseid. Leppetrahvi eesmärgina tuvastas maakohus eelkõige kahju kompenseerimise funktsiooni. Leppetrahvi suuruseks leppisid pooled kokku ostja poolt kuni lepingust taganemiseni tasutud osamaksete suuruse, mis praegusel juhul oli 13 500 eurot. Maakohus leidis õigesti, et hagejad peavad kostjale lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi tasuma ja leppetrahvina käsitletava summa osas tuleb kostjate poolt hagejatele tagastatavat summat vähendada.
2. Hagejad taotlesid maakohtult leppetrahvi vähendamist.
3. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi tasuma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniõigus, mida kohus võib kasutada ainult kohustatud lepingupoole nõudmisel (vt RKTKo nr 2-15-3965 p 31; nr 3-2-1-132-12 p 12; nr 3-2-1-87-10 p 11). Kohtulahendist peavad olema nähtavad ja 7 kontrollitavad kohtu motiivid, miks leppetrahvi vähendati. Kõrgema astme kohtul on võimalik leppetrahvi vähendamise seaduslikkust kontrollides hinnata, kas maakohus on oma diskretsiooni nõuetekohaselt teostanud.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma diskretsiooni leppetrahvi vähendamisel nõuetekohaselt teostanud. Maakohus on leppetrahvi vähendamisel pidanud õigesti vajalikuks hinnata, mis eesmärgil vaidlusalune leppetrahv kokku lepiti. Maakohus tuvastas leppetrahvil tagatisfunktsiooni. Kui leppetrahvi funktsiooniks on kompenseerida kahju, siis tuleb kaaluda, millist kahju võisid pooled lepingu sõlmimisel ette näha. Seetõttu võttis maakohus mõistliku leppetrahvi suuruse määramisel õigesti arvesse kostjatel müügilepingu sõlmimise tõttu 7 kuu jooksul saamata jäänud üüritulu keskmiselt 300 eurot kuus ja kostjatel hagejate tegevuse tõttu tekkinud võimalikku kahju (ära viidud mööbel jms). Hagejad olid korteri valduse üle võtnud ja pidid neid kahjusid lepingu lõppemisel mõistlikult ette nägema.
5. Maakohtu poolt leppetrahvi vähendamine on põhjendatud ka arvestades poolte kokkulepitud leppetrahvi kujunemise viisi ning arvestab piisavalt kostjate õigustatud huviga. Kahju suuruse tõendamise koormus lasub leppetrahvi vähendamise nõude esitamisel võlausaldajal, st kostjatel (RKTKo 3-2-1-66-05 p 18). Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid, et lepingu rikkumisega tekitatud kahju on suurem sellest, millega maakohus leppetrahvi vähendamisel arvestas. Kostjad esitasid tõendina kahju suuruse kohta OÜ Promo Arsenal
6. juuni 2020 hinnapakkumise korteriomandi remonditöödele summas 4848 eurot ja fotod korteris fikseeritud siseviimistluse puudustest (I kd lk 192–195). Kostjate esitatud tõenditest ei saa aga järeldada, et hinnapakkumises kajastatud tööd olid vajalikud just hagejate poolt tekitatud puuduste kõrvaldamiseks, sest korteri valduse üleandmisel hagejatele ja tagastamisel kostjatele siseviimistluse olukorda ei fikseeritud. Ka ei ole kostjad tõendanud kadunud mööbli olemasolu ja korteris olnud kodutehnika rikkumist. Kostjad ei ole maakohtu menetluses avaldanud, et lepingu rikkumisega on neile tekitatud mittevaralist kahju ja selle kostjate apellatsioonkaebuse väitega ringkonnakohus seetõttu ei arvesta (

§ 652lg 1).

1. Kostjad leiavad, et leppetrahvi eesmärk oli survestamisfunktsioon, et hagejad ei rikuks lepingut. Kostjad võimaldasid hagejatele järelmaksu üksnes seetõttu, et leppetrahv oli läbi räägitud, see oli tagatis lepingu rikkumise puhuks. Ringkonnakohus kostjate selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oli õigustatud huvi võõrandada korter just hagejatele kokkulepitud tingimustel (RKTKo 2-153965 p 32) ja kostjate poolne lepingu rikkumine tõi neile kaasa rasked tagajärjed. Pärast lepingust taganemist oli kostjatel võimalik korter uuesti võõrandada ja nad on seda ka teinud (kinnistusraamatu andmetel juba
2. juunil 2021). Seega ei kahjustanud hagejate rikkumine kostja poolt lepingu sõlmimisega saavutada soovitud eesmärki – võõrandada korter turuhinnaga. Kuivõrd korter on uuesti võõrandatud, ei ole usutavad kostjate väited, et hagejate rikkumise tagajärjed kestavad siiani.
3. Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi vähendamisel tuleb praegusel juhul VÕS § 162 lg 1 järgi arvestada ka neid asjaolusid, mis põhjustasid hagejate poolse osamaksete tasumise peatamise. Hagejad jätsid oma osamaksed tasumata sisuliselt seetõttu, et nad uskusid end olevat lepingust nõuetekohaselt taganenud kostjate poolse lepingu rikkumise tõttu. Maakohus tuvastaski kostjate poolse lepingu rikkumise, kuid ei pidanud seda rikkumist lepingust taganemiseks piisavaks. Samas tuleb nimetatud asjaoluga leppetrahvi põhjendatud suuruse kaalumisel arvestada, sest hagejad on maakohtu menetluses, samuti vastuses apellatsioonkaebusele sellele asjaolule tuginenud. Kostjate soov saada leppetrahvina vähemalt 1/5 kinnisasja müügihinnast ei ole millegagi põhjendatud. 8
4. Seega ei anna kostjate apellatsioonkaebuse väited kogumis alust kaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse muutmiseks, sh menetluskulude jaotuse osas.
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 9