Obsah (9)

§ 387§ 377§ 663§ 657§ 378§ 365§ 173§ 666§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-17104 Tsiviilasi Janek Leevandi hagi OÜ Metstaguse-Me

§ 387lg 1).

Maakohus märkis, et kohus tühistab kostja avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, asendades selle rahaga või pangagarantiiga 244 000 euro tasumisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Nordea Bank. Kohus leidis, et hagi tagamise taotlus on avalduses toodud asjaoludega piisavalt põhistatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (

§ 377lg 1).

Seega on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Kohus nõustus hageja taotletud hüpoteegi summaga 244 000 eurot ja leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Arvestades hagis ja hagi tagamise avalduses toodud asjaolusid, leidis kohus, et kostjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi seadmine on hageja nõude tagamiseks vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Tegemist on piisavalt suure summaga ja suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et selle täitmisel võib tekkida raskusi. Kohtuotsuse täitmise võib teha võimatuks ka see, kui kostja võõrandab talle kuuluvad kinnistud ilma hüpoteekideta ning sellisel juhul ei oleks kostjal vara millega oleks tagatud hageja nõude rahuldamine. Kohtulik hüpoteek ei riiva oluliselt kostja huvisid ja ei ole kostjale põhjendamatult koormav, kuna kinnistute kasutamine, valdamine ja käsutamine ei ole takistatud, kuid samas on hageja rahalisele nõudele kohtuliku hüpoteegi näol seatud kindel tagatis.

§-ga 385 kohaselt määras kohus, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse 244 000 euro tasumisel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas Viru Maakohtu
2. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et asja on menetlenud ja hagi on taganud vale kohus. Puudub väikseimgi võimalus, et hagi rahuldamise korral (mis on ülimalt ebatõenäoline), asuks kostja oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma. Hageja väited nagu kostja oleks rikkunud oma müügilepingujärgseid kohustusi, on väärad, otsitud ja oletuslikku laadi. Hageja kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega aegunud. Hageja seisukohad nagu oleks kostja sõlmitud lepingut rikkunud, on tõendamata. Kostja ei ole seadnud vaidlusalustele kinnistutele kohtulikku hüpoteeki. Kohus ei ole kontrollinud hagi tagamisel hagi perspektiivitust. Kostja leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta hagi perspektiivikuse osas, esitatud väidete tõelevastavust eeldades. Samuti ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks kohus arvab, et kostja ei täida või ei saa täita võimalikku hageja kasuks tehtavat kohtulahendit. HAGEJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE
3. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu
4. detsembri 2024 määruse muutmata. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja väited hagi perspektiivituse kohta on ebaõiged. Asjas puudub vaidlus, et nüüd hagejale kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Kinnisasjal lasuvad õigused kujutavad endast üldjuhul lepingutingimustele mittevastavust (VÕS § 217 lg 2 p 4). Kuna kinnistud ei vasta lepingutingimustele on hagejal õigus kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh esitada kahju hüvitamise nõue. Kostja ei põhjenda oma määruskaebuses esitatud väidet, et hageja kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega aegunud. Hageja nõue ei saa kuidagi aegunud olla, arvestades, et Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-12644 jõustus
5. novembril 2023 ning hageja ei saanud enne otsuse jõustumist kinnisasjade omanikuks. Kostja väide, et puudub väiksemgi võimalus, et kostja asuks oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma, on vastuolus kostja senise käitumisega. Hageja pöördus
6. juunil 2024 kostja poole ning nõudis, et kostja täidaks oma kohustuse ja viiks müügilepingu esemeks olevad kinnistud vastavusse müügilepingu tingimustega, s.o vabastaks kinnistud neid koormavatest hüpoteekidest. Kostja kohustust täitnud, mis tingiski hagi esitamise. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ja puuduvad alused sekkuda kohtu diskretsiooniotsusesse. Kostja väited kohtualluvuse kohta on põhjendamatud.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 7.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. 4 Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on

§ 377lg 1 järgi täidetud.

Hageja taotluses nimetatud asjaolud võimaldavad järeldada, et hagi tagamata jätmine võib raskendada antud asjas tehtava hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata jätmise tagajärgi, mistõttu esineb alus hagi tagamiseks. 9. Asja materjalidest tuleneb, et hageja esitas kostjale tagasiostu nõude. Pärast tagasiostunõude saamist koormas kostja kinnistutud erinevate hüpoteekidega Priiuse Puhketalu OÜ kasuks. Hageja on praeguseks ajaks jõustunud kohtulahendi alusel teostanud kinnistute tagasiostuõiguse. Hagejale kuuluvad kinnistud ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 4 mõttes lepingutingimustele, sest kõik neli kinnistut on koormatud hüpoteekidega kolmanda isiku kasuks. Hageja esitas kostja vastu täitmisnõude, taotledes müügieseme (s.o kinnistute) vastavusse viimist müügilepingu tingimustega, s.o kohustada kostjat vabastama kinnistud neid koormavatest hüpoteekidest. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud täitmisnõude ja

§ 365alusel taotlenud tähtaja määramist ja kahju hüvitamist.

Kuna kostjal puudub muu vara siis on hageja taotlusel hagi tagamine kostjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteekide seadmise näol põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaolude pinnalt oht, et kostja võib asuda oma vara koormama või võõrandama, mis võib muuta kohtulahendi täitmise hagi rahuldamise korral võimatuks. Ringkonnakohus märgib, et arvestades nõude suurust esineb iseseisev hagi tagamise alus. Kostja väitis, et puudub võimalus, et kostja ei täidaks kohtuotsust, kui hagi rahuldatakse, kuid ei toonud esile, millistest vahenditest ta kohtulahendi täidaks. Kostja väited kohtualluvuse osas ei ole käesolevas menetlusetapis asjakohased. Kostja ei ole põhistanud oma väidet, et hagi võib olla aegunud. Kui kostja seda menetluse käigus põhistab, saab maakohus selles osas seisukoha võtta. 11. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja sisulises lahendis. 12. Tulenevalt

§ 666lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

13. Praegusel juhul on hagi hind 244 000 eurot ja ringkonnakohtu määrus on kaevatav

§ 390lg 1 teise lause kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ 5