← Eesti

2-24-136441/6

Obsah (11)§ 444§ 317§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Dagmar Danoa Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 09.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 29.01.2025 Harju Maakohtule hagi O M vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 11.02.
  2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali esitatud hagiavalduse kohaselt sõitis O M (kostja) 16.06.2024 Tallinnas Paekaare 16 juures sõidukiga xxx (xxx) otsa pargitud sõidukile xxx (xxx) (xxx) ning põhjustas oma tegevusega varalise kahju. Kostja ja varalise kahju saanud isiku vahel puudus leping. 2 Liiklusõnnetuse toimumiskohale kutsuti politsei. Liiklusõnnetuse põhjustanud kostja oli joobeseisundis – lõplik lugem 1,23 mg/l. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki xxx (xxx) liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr xxx. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk xxx (xxx) (xxx) kahjustada. Kahju kannatanu pöördus kahju hüvitamiseks enda sõiduki liikluskindlustusandja ehk xxx poole. Sõiduki xxx (xxx) (xxx) remondi eest tasus xxx ja esitas hagejale kui liiklusõnnetuse põhjustaja liikluskindlustusandjale tagasinõude kokku summas 1325,07 eurot, mis koosnes remondiarve käibemaksuta summast 1175,07 eurot ja käsitluskulust summas 150,00 eurot. Hageja hüvitas summa 1325,07 eurot. Põhjusel, et kostja oli joobeseisundis, saatis hageja nimel hageja koostööpartner xxx OÜ 20.09.2024 kostjale kui kahju põhjustanud sõiduki juhile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja kohtuvälisele kahju hüvitamise nõudele ei vastanud ning kahju ei hüvitanud.
  3. Harju Maakohtu 11.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5.

§ 317

lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. 6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1, 12 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 18.05.2025. Vastamise tähtaeg saabus 02.06.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 7. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 8.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 315 eurot, lepingulise esindaja kulusid 180 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 2000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 315 eurot. Tasutud riigilõiv 315 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
  2. Kohus peab põhjendatuks lepingulise esindaja kulusid summas 180,00 eurot (1,5 h x 120 eur/h). Juristi tunnitasu suurus 120 eurot ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud 1,5 h ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi.
  3. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 495 eurot (180+315). 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.