← Eesti

2-24-124602/8

Obsah (5)§ 317§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-124602 Tsiviilasi Aktsiaseltsi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja TKM Finants AS-i vahel 08.11.2023 sõlmitud ostulimiidi leping nr 359140-1, mille kohaselt võimaldas TKM Finants AS kostjale ostulimiidi 500 euro kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. 24.02.2024 ütles TKM Finants AS lepingu üles. 24.02.2024 loovutas TKM Finants AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi hageja on nõude resolutsioonis märkinud edasiulatuva viivise protsendiks 0,65% päevas, nähtub nii lepingust kui ka arvutustest, et viivisemääraks on 0,065% päevas, mistõttu loeb kohus hageja märgitu resolutsioonis ilmseks ebatäpsuseks ning mõistab kostjalt edasiulatuva viivise välja määras 0,065% päevas. Hagimaterjalid edastati 07.05.2025 kostjale avalikult

§ 317lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (427 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole 2 keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 110 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 305 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et

§ 317

lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.