KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1452

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.Z (kaebaja) esitas 16.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse prokuratuurilt, riigi õigusabi korras määratud esindaja/kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistikult ja Eesti Advokatuurilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks kohtu äranägemisel (kuid mitte vähem kui 5000 eurot). Kaitsja ei ole kaebajat käimasolevas kriminaalmenetluses esindanud, on kaebajat solvanud, alandanud ja mõnitanud. Samuti esitab kaitsja ebaseaduslikke arveid, kuigi pole arvelt nähtuvat teenust kaebajale osutanud. Kaebaja on mitmel korral taotlenud kaitsja tagandamist, kuid kaitsja taganeda ei soovi. Prokuratuur on rikkunud kaebaja õigusi 3-25-1452 sellega, et ei teavitanud kaebajat enne tema kaitsjata toimunud ülekuulamist tema suhtes Läti Vabariigis toimuva süüteomenetluse lõpetamisest ja menetluse Eestile üleandmisest. Samuti meelitati kaebajalt valega välja vereproov. 11.03.2025 prokuratuuri ja esindajaga toimuvast kokkuleppemenetlusest kaebajat ette ei teavitatud. Esindaja sundis kaebajat kokkulepet vastu võtma, alandas ja mõnitas teda ega seisnud tema huvide eest. Menetlus tekitas kaebajas pikaajalise vaimse trauma. Ka 07.04.2025 mingit nõupidamist esindajaga ei toimunud. Esindaja edastas kaebajale 2 dokumenti, solvates ja mõnitades kaebajat. 17.07.2024 toimunud kohtuistungil esindas kaitsja pigem prokuröri ja kriminaalhooldaja seisukohti ning keeldus kohtuotsust edasi kaebamast. Kaebaja taotles täiendavalt:1) esmast õiguskaitset; 2) diskreetsust, et tagada kaebaja julgeolek. Sel põhjusel taotles ta enda isiku salajas hoidmist, kuna kardab enda turvalisuse, elu ja tervise pärast. Samuti taotles ta, et Anu ToomemägiKivistikul keelataks kaebajaga seotud materjali ja kaebaja nägemine ning kohaldataks tema suhtes lähenemiskeeldu, et ta ei saaks kaebajaga kontakti võtta ega teda mõjutada; 3) kuriteo koosseisu kontrollimist; 4) mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist; 5) kriminaalmenetluse peatamist või tühistamist Lätis toimuva menetluse lõpuni; 6) riigi õigusabi määramist; 7) menetlusabi riigilõivust vabastamiseks ja 8) kaebusest koopia saatmist.
2. Tallinna Halduskohus tagastas
3. mai
4. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis diskreetsuse tagamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3), jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4), jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 5) ning koopiate saamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebaja taotles riigi õigusabi korras määratud kaitsja väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju on väidetavalt tekitatud nii ebapiisava kaebaja kaitsmisega kui ka kaebaja solvamisega.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebajale määrati riigi õigusabi kriminaalmenetluses, seega tuleb ka esindaja tegevuses esinevaid võimalikke vigu menetleda ja vajadusel taotleda esindaja vahetamist kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20 lg 31). Halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluses tehtud toimingute õiguspärasust ega esindaja tegevuse asjakohasust kriminaalmenetluses. Selliseid asjaolusid tuleb hinnata selles menetluses, milles esindaja määrati ja kus ta osaleb, antud juhul kriminaalmenetluses. Ka varasemalt on kriminaalmenetluses määratud esindaja tegevuse asjakohasust hinnanud kriminaalkohtud (vt nt RKKK 3-1-1-70-10; TlnRngK 1-16-11625). Sama moodi peab praegusel juhul kaebaja kaitsja tegevuse õiguspärasust ja piisavust hindama kriminaalmenetluses. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetlusse ja asuda kaitsjale ette kirjutama, mida ja kuidas ta peaks kriminaalmenetluses tegema. Halduskohtul puudub selline pädevus. Seetõttu tuleb kaebus kaitsja peale läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja taotles prokuratuurilt mittevaralise kahju eest hüvitist. Kahju tekitati väidetavalt õigusvastaste menetlustoimingutega süüteomenetluses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määruse peale võib kaevata Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ja Riigiprokuratuuri määruse peale võib kaevata maakohtule (SKHS § 17). Seega on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord ja halduskohus ei ole pädev sellist kaebust lahendama (

§ 4lg 1).

Kaebus prokuratuuri peale tuleb läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1). 2

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja taotles mahhinatsioonides osalenud ametnike vastutusele võtmist. Kui kaebaja peab silmas viidatud ametnike osas süüteomenetluse algatamist, siis sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja peab silmas distsiplinaarmenetluse algatamist, siis ka sellise menetluse algatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Iga ametniku osas saab distsiplinaarasja algatada ja seda menetleda ametniku tööandja. Seetõttu tuleb kaebus ka selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja taotles kriminaalmenetluse peatamist. Halduskohus ei ole pädev kriminaalasju menetlema. Samal põhjusel ei ole halduskohtul pädevust ka kriminaalmenetlusse sekkuda ega kriminaalmenetlust peatada või tühistada. Kaebajal tuleb vastava taotlusega pöörduda kas prokuratuuri või maakohtu poole. Kaebus tuleb vastavas osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebaja taotles esialgset õiguskaitset. Taotlus jääb ebaselgeks. Kui kaebaja pidas silmas

§ 249

lg-s 1 sätestatud esialgset õiguskaitset, siis sellise taotluse jätab kohus rahuldamata.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlust põhjendanud ega selgitanud, kuidas muutub kaebaja õiguste kaitse ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebust rahuldava kohtuotsusega raskemaks või võimatuks. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta taotleb (

§ 251lg 1).

Kuna kaebus kuulub nagunii halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastamisele, siis ei ole halduskohus pädev ka esialgset õiguskaitset kohaldama. Kaebuse tagastamise tõttu ei ole asjas tulevikus tehtavat kohtulahendit, mille täitmist tuleks eelnevalt tagada. Samuti tuleb tähele panna, et esialgse õiguskaitse taotlus esitati kahju hüvitamise asjas, milles ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine reeglina põhjendatud. Ei ole alust arvata, et kahjuhüvitise väljamõistmine võiks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuda pärast kaebust rahuldava kohtuotsuse tegemist oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebuse rahuldamise korral tekib kaebajal vastustaja vastu täidetav nõue, mida ta saab vajadusel kohtutäituri abiga täita. Kaebaja esitas kohtule taotluse tema diskreetsuse tagamiseks, soovides varjata kaitsja/advokaadi eest tema vastu kaebuse esitamist. Sellise diskreetsuse tagamise taotluse esitamist

ei võimalda ja selle rahuldamine ei oleks kaebaja selgitusi arvestades mitte mingil juhul ka põhjendatud. Isegi kui esitatud kaebuse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, ei saaks sellist taotlust rahuldada. Asja arutamine kohtus on avalik (

§ 77lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 37 lg 1). Kohtumenetluse avalikkuse näeb ette ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24, mille lg 2 järgi on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega ei ole Eesti Vabariigis võimalik isiku selja taga tema suhtes kohtumenetlust pidada. Kaebaja kaitsjast advokaadil on õigus osaleda oma kohtuasja arutamisel, esitada tõendeid ja seisukohti ning teise poole seisukohtadele vastu vaielda. 3

§ 121lg 1 p 1).

Sellist nõuet halduskohtule esitada ei saa (

§ 5lg 1, § 37 lg 2) ja sellise nõude menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses.

Seda ei saa taotleda ka esialgse õiguskaitse abinõuna (

§ 251lg 1). Lähenemiskeelu kohaldamist saab taotleda kriminaalmenetluses (Kr

MS § 38 lg 1 p 10) ja tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 378 lg 1 p 3, § 475 lg 1 p 7). Kaebaja taotles riigi õigusabi määramist. Kuna halduskohus ei ole pädev praegust kaebust lahendama, siis ei ole halduskohus pädev lahendama ka asjas esitatud riigi õigusabi taotlust. Kriminaalmenetluses on kaebajale juba kaitsja määratud. Samuti on tal võimalik põhjendatud vajaduse korral taotleda esindaja vahetust (RÕS § 20). Teiseks tuleks riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka põhjusel, et seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohus ei näe tungivat avalikku huvi selles, kui kaebaja ei nõustu kaitsjast advokaadi tehtud menetlustoimingutega ja leiab, et nendega on talle tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja taotles menetlusabi. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumist nõuda ja sellest vabastamise üle otsustada. Seetõttu jätab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja taotles oma kaebusest koopia saamist. Kaebus esitati e-toimiku vahendusel ja kaebajale jääb selle kaudu ka juurdepääs oma kaebusele. Kaebaja ei ole koopia saamist põhjendanud. Kaebaja saab teha vajadusel ise oma kaebusest väljakirjutusi või soovi korral teistele asutustele avaldusi esitades viidata praeguse asja numbrile. KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 19. mai 2025. a määruse peale, taotledes selle tühistamist. Kaebaja teavitas kohut toimunud kuriteost ja mahhinatsioonidest. Kaebaja kaebus tagastati. Kaebaja kohustus on teatada kuriteost. Kahju on riigile tekitatud. Kaebaja tervist on rikutud. Kaebaja on stressis, tal on hirm. Kaebaja soovib õigusabi. Kuriteost teatamata jätmine on kuritegu. Advokaat tegi fiktiivseid ja põhjendamatuid arveid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 4

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

1. Asjaolu, et isikule on kriminaalmenetluses määratud kaitsja, ei muuda kaebaja ja kaitsja vahelist suhet avalik-õiguslikuks suhteks (vt riigivastutuse seadus § 1 lg 2 ja lg 3 p 1). 6.
2. Riigikohtu lahend 3-1-1-1-70-10 (p-d 22–26) käsitas kaitsja taandamise, mitte aga kaitsja tekitatud kahju hüvitamist puudutavat küsimust. 6.
3. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus reguleerib menetleja tekitatud kahju hüvitamist (vt SKHS § 1 lg 1). Kaitsja pole menetleja (vt KrMS § 16). 6.
4. Määratud kaitsja osutab isikule õigusteenust, s.o kutsetegevuses õigusnõustab isikut, esindab või kaitseb isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostab isikule dokumendi ja teeb tema huvides muu õigustoimingu (advokatuuriseadus § 40 lg 1). Asjaolu, et selle eest tasub riik (riigi õigusabi seadus § 4 lg 1 ja lg 3 p 1), ei muuda õigusteenuse osutamist avalik-õiguslikuks suhteks. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt (AdvS § 47). Advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja olema sõlminud kutsekindlustuslepingu (vt AdvS § 48). Kui määratud kaitsja on õigusteenuse osutamisel tekitanud kaebajale kahju, siis on kaebajal esmalt õigus nõuda kahju õigusteenuse osutajalt. Keelduva vastuse korral on kaebajal õigusteenuse osutamisest võrsunud vaidlust võimalik vaielda maakohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1). Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus õigesti kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5