KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 29.05.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1333 H

) reguleeritud menetluskord.

§ 545

lg-st 1 sätestab, et kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus 30 jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale (

§ 545lg 2).

Riigikohus on 12.12.2017 otsuses nr 5-17-12 leidnud, et kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, tuleb analoogia korras kohaldada

§ 546lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise.

Sellisel juhul alustatakse sõiduki eest vastutava isiku kaebuse alusel väärteomenetlust üld- või kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on võimalik maakohtule kaevata. Ka juhul, kui kohtuväline menetleja ei rahulda kaebust trahviteate peale, on isikul õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus (

§ 76

). Kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi või tema õigusaktiga volitatud ametniku tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 78

). Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole ja seejärel Harju Maakohtu poole.

1. Kaebaja esitas 24.05.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määruse peale. Kaebaja jäi kaebuse juurde. Kaebaja palub tuvastada Tallinna Munitsipaalpolitsei tegevuse õigusvastasus, kohustada vastustajat tegema otsus ja mõista välja mittevaralise kahju eest 100 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
3. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on vaidlustanud kirjaliku hoiatusmenetluse raames tehtud hoiatustrahvi, mille vaidlustamine toimub

-s ette nähtud korras. Kaebajal oli õigus 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada (

§ 545lg 1), s.o esitada kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja seda õigust kasutanud. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil on pädevus otsustada ka seda, kas kaebuse esitamise tähtaeg on ennistatav. Kaebus tuleb lahendada määrusega (

§ 48lg 1 p 1).

Kohtuväline menetleja võib jätta kaebuse käiguta või läbi vaatamata, trahviteate tühistada või uuendada väärteomenetluse kiir- või üldmenetlusena. Kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, ning kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu (trahviteadet ei tühista), siis tuleb analoogia korras kohaldada

§ 54⁶ lg-t 6 ehk uuendada väärteomenetlus üld- või kiirmenetluse korras (Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 5-17-12, p 24 ja p-d 31‒35). Kui 2

§ 114lg 1).

Kohtuvälise menetleja tegevuse peale on õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile (

§ 76

) ning kui isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 78). 6.

Hoiatustrahvi vaidlustamiseks on seega ette nähtud erimenetlus ning kui kaebajal on tekkinud õigus esitada kaebus kohtule, siis esitatakse see mitte haldus-, vaid maakohtule.

1. Kaebaja on taotlenud ka kahju hüvitamist. Väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati (SKHS § 7 lg 1). Taotluse kahju hüvitamiseks esitab isik väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale (SKHS § 14 lg 2) ning väärteoasja kohtumenetluse kestel maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitamise küsimuse lahendamine kohtuvälise menetleja ja seejärel maakohtu pädevuses.
2. Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
3. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.05.2025 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3