← Eesti

2-25-109477/6

Obsah (8)§ 468§ 407§ 444§ 162§ 177§ 415§ 150§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-109477 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi

§ 468lg 1 p 2).

  1. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (AS LHV Pank). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED
  2. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (

§ 407lg 1).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 30.05.2025, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

  1. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 14.01.2016 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (xxx) tulenevat võlgnevust. Hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1200 eurot, intressimääraga 17,000% aastas. Ühtlasi sõlmis kostja hagejaga samal kuupäeval ka krediitkaardi kindlustuse kindlustusleppe nr xxx. Krediidi kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 27,680% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 26.06.2024 kostjale postiga ning epostiga võlgnevuse teatise ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 23.07.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.
  2. Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 731,62 eurot, millest põhiosa moodustab 626,23 eurot, intress 36,18 eurot, põhiosa viivis 58,89 eurot ja kaardikasko 10,32 eurot. Lepingu lõppedes oli kasutuses krediidilimiit summas 626,23 eurot, mis ongi hageja põhinõude suurus. Lisaks oli lepingu lõppedes tasumata intressimaksed kogusummas 36,18 eurot ja kaardikasko 10,32 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ning intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millest tulenevalt kuulus lepingu kehtivuse ajal tasumisele intress kokku summas 16,43 eurot. Hageja on arvestanud 2

(3)kostja tasumistest intressi katteks kokku 260,88 eurot. Nimetatud summade vahe on 244,45 eurot (260,88-16,43), mille hageja arvestab põhivõla katteks. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja hagiavalduses kostjalt põhivõla tasumist summas 381,78 eurot (626,23-244,45). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 5. Kohus on tuvastanud, et lepingule kohaldunud krediidikulukuse määr 27,680% aastas ei ületanud selle sõlmimisel võlaõigusseaduse (VÕS) 4062 lg-st 1 tulenevat ülempiiri. Kuivõrd hageja intressi ei nõua kostjal välja, vaid põhinõue ja seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest, siis maksevõime hindamise asjaolude välja toomine ei ole hagiavalduse esitamisel vajalik ehk kohtul ei ole vajadust kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). 6.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasutud riigilõiv kokku 140 eurot. Hageja menetluskulu on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele. Menetluskulult tuleb hageja taotlusel välja mõista viivis (

§ 177lg 4).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. − Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

− Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (

§ 150lg 3¹).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2). / allkirjastatud digitaalselt / Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.