Obsah (5)

§ 158§ 59§ 180§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2025, Tartu Haldusasja number 3-23-2263 Haldusasi V

§ 158lg 3).

Samuti ei saa haldusmenetlus täise mahus üle kanduda kohtumenetlusse. Olukorras, kus vastustaja jättis asjaolud välja selgitamata, ei hinda kohus kaebaja põhjendusi ja tõendeid tema väidetud ohtude ja mõjude kohta.

1. Tiiki saab käsitleda ehitisena. See vastab EhsS § 3 lg 1 tingimustele - tegemist on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud asjaga, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis ja kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Tiigi puhul võib tegemist olla kuivendusrajatisega EhS lisa 1 tähenduses. Haldusmenetluses tuleb arvesse võtta ka tiigi tegelik mõju. Piirkonnas on olemas maaparandussüsteem, mis on rajatud kuivendamise eesmärgil. See näitab, et tegemist on liigniiske alaga. Tiigil võib olla kuivendav toime olenemata sellest, millega põhjendavad kolmandad isikud tiigi rajamist. Isegi kui tegemist ei ole EhS lisas 1 nimetatud ehitisega, tuli vastustajal järelevalve raames kaaluda, kas põhjendatud on esitada kolmandatele isikutele EhS § 35 lg 4 alusel ehitusprojekti koostamise ja ehitusteatise esitamise nõue või EhS § 38 lg 3 alusel ehitusloa taotlemise nõue. Ehitisena ei ole käsitletavad aga tiigi kaevamise tulemusena tekkinud pinnasevallid. Tegemist on kaevisega, mis tekkis tiigi rajamisel.
2. Piisavad ei ole väärteomenetluses esitatud vastustaja põhjendused selle kohta, miks vastustaja ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist ei nõudnud. See, et varem rajatud 3 tiikidega ei ole probleeme olnud, ei tähenda seda, et probleeme ei saa põhjustada Xxx 42 kinnisasjale rajatud tiik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse resolutsiooni punktide 1 ja 4 tühistamist ning selles osas uue otsuse tegemist, millega lubada kaebuse muutmine, s.o kaebuse täiendamine kahju hüvitamise nõudega. Lisaks taotleb kaebaja halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 tühistamist osas, milles halduskohus kohustas vastustaja teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega Jõgeva vallas Xxx külas Xxx
4. Kaebaja hinnangul on halduskohus ekslikult jätnud märkimata, et vastustajal tuleb teha riiklikku järelevalvet EhS ja KorS alusel ning sellegi, millise tähtaja jooksul ja muid olulisi tingimusi järgides tuleb järelevalve läbi viia. Halduskohtu otsuse resolutsiooni kõrval vaidlustab kaebaja otsuse põhjendusi haldusmenetlust läbiviiva ametniku pädevuse ja erapooletuse, riikliku järelevalve tulemuse, rajatise rajatisena käsitlemise, vastustaja õiguse otsustada ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse üle ja haldusmenetluses kaebaja seisukohtadega arvestamise kohta. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kahju hüvitamise nõue on lubatav, sest vastustaja viivitus on otseselt ja sisuliselt seotud halduskohtu poolt menetlusse võetud nõude ja selle eesmärgiga. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ohu tõrjumise kiire vajaduse, mistõttu kaebuse muutmine on otstarbekas. EhS 15.peatükis „Riiklik järelevalve“ sätestatud õigusnormid ei anna vastustajale pädevust kuulutada ebaseaduslik ehitis seaduslikuks ehitiseks või nn vabaehitiseks, millel ehitusloa-, -teatise ja -projekti kohustus puudub. Kohaldada tuleb EhS § 132 lg-t 3 ja käsitleda tiiki ühes vallidega korrarikkumisena ja otsustada ehitise lammutamine. Halduskohus on eksinud, väites et kaebaja seaduslikke huvisid saab tagantjärele tasakaalustada kolmandate isikute ebaseaduslike huvidega ning, et riiklikul järelevalvel saab olla mingi muu tulem kui rajatise lammutamine. Halduskohus on ebakindel EhS sätestatud õigusnormide tõlgendamisel ja on seetõttu jätnud lahendamata vaidluse põhiküsimuse, kas rajatise ehitamiseks oli nõutav ehitusprojekti koostamine, ehitusteatise esitamine või ehitusloa taotlemine. Halduskohus on eksinud ,väites, et pinnasevallid ei ole ehitis. Ehitusprojektita ehitatud pinnasevallid on tihendamata ja seetõttu varisemisohtlikud. Haldusmenetluses vastustaja kaebaja seisukohtadega ei arvestanud ja neid oma avaldustes isegi ei maininud, rääkimata selgituste andmisest nendega arvestamata jätmise kohta. Vastustaja nimel haldusmenetluse läbi viinud ametnik tulnuks menetlusest kõrvaldada (HMS § 10 lg 1 p 4), kuna ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Halduskohus ja Keskkonnaamet on jätnud tähelepanuta, et tiik on ehitatud maaparandusehitisele ja et PTA on hoolitsenud selle eest, et see oleks maaparandusehitise dreenidega? korralikult ühendatud ja toimuks pidev vee äravool. Nii saab tiiki kogunev lähiümbruse surveta põhjavesi tiigist pidevalt ära voolata ja tiik ei saagi piisavalt veega täituda. Tiigi kui kuivendusrajatise ja maaparandusehitise kui kuivendusrajatise koosmõjul laieneb kuivendatava maa-ala ulatus veelgi.
5. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 4 Vastustaja selgitab, et ehitus- või kasutusloa on saanud tiigid enamasti siis, kui isik seda ise taotleb (nagu kaebaja oma kinnisasjal asuvale tiigile taotles) või on tiigil muu asjaomane otstarve. Väär on kaebaja selgitus, et vald teda selleks sundis või kohustas. Tiigi rajamine on vabastatud ehitusloa või ehitusteatise nõudest, kuna seda ei ole nimetatud EhS lisa 1 tabelis, mis määrab kindlaks ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse erinevate ehitiste ja rajatiste puhul. Samale seisukohale on asunud ka Kliimaministeerium. Vastustaja toob välja, et Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et Xxx 42 ehitatud tiik on põhjustanud põhjavee taseme püsiva alanemise. Kaebaja salvkaevu kuivamine ei ole seotud rajatisega. Vaidlusalune rajatis asub naaberkinnistu piirist 15 meetri kaugusel. Vastustaja on määranud riikliku järelevalve ülesande ametnikule, kellel on vastav haridus, töökogemus, teadmised ja oskused. Järelevalvet tehakse koostöös ehituse peaspetsialistidega, et saada valdkondlikud seisukohad.
6. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Kliimaministeerium apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kliimaministeeriumil puudub pädevus ja piisav informatsioon, et hinnata, kas vaidlusaluse rajatise osas on tegemist on ehitisega EhSi või maaparandusseaduse mõistes. Kui mõnda olemuselt ehitisena defineeritavat asja ei ole EhS lisas 1 või 2 nimetatud, tähendab see, et ehitis on vabastatud nii teavitamis- kui ka loakohustusest. Vastava ehitise osas tuleb järgida üldisi ehitistele ja ehitamisele esitatavaid põhimõtteid (EhS seletuskiri lk 173). Sama loogikat järgivad ka EhS § 35 lg 4 ja § 38 lg
8. Kolmandad isikud ei esitanud seisukohta apellatsioonimenetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10. Halduskohus rahuldas kaebuse, tühistas Jõgeva Vallavalitsuse
11. aprilli
12. a otsuse ja kohustas vastustaja teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega kolmanda isiku kinnisasjal. Täpsemalt leidis halduskohus, et vastustaja on jätnud ehitusjärelevalve teostamisel olulised asjaolud välja selgitamata ning seega ei saa hinnata, kas tiik põhjustab kaebaja väidetud mõjusid. Samas keeldus halduskohus lubamast kaebajal täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Kaebaja hinnangul eksis halduskohus nii kaebuse uue nõudega täiendamisest keeldumisel kui ka kohustades vastustajat üksnes üldise ettekirjutusega järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
13. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse
14. oktoobril 2023 ja täiendas seda menetluse jooksul korduvalt. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse
15. juuni
16. a määrusega kahes nõudes: a) tühistada Jõgeva Vallavalitsuse 23.04.2024.a otsus nr 10-1/2023/21-6 haldus-menetluse nr 10-1/2023/21 lõpetamiseks; b) kohustada vastustajat viima läbi järelevalvemenetlus Xxx 42 kinnisasjale rajatud tiigi ja pinnasevallide osas. Halduskohus määras
17. novembri
18. a määrusega kaebuse kahes nimetatud nõudes lahendamisele kirjalikus menetluses. Ühtlasi andis kohus menetlusosalistele tähtaja
19. detsembrini 2023 uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste ja tõendite esitamiseks. Kaebaja esitas
20. detsembril 2024 kaebuse täiendusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles soovis täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Kaebaja soovib vastustajalt rahalist hüvitist, kuna vastustaja oli alates
21. detsembrist 2022 tegevusetu tiigist ja pinnasevallidest lähtuva vahetu ohu kõrvaldamata jätmisel ja põhjustas seeläbi kaebajale varalist kahju. 5
22. Ringkonnakohtu hinnangul osutas halduskohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumisel põhjendatult sellele, et kaebaja välja toodud kahju tekitamise periood algas varem, kui haldusasjas vaidluse all olev haldusmenetlus. Vaidlusalune haldusmenetlus algas kaebaja
23. septembril 2023 esitatud taotlusega. Seetõttu ei seostu hüvitisenõudes väidetud vastustaja viivitus menetlusse võetud nõude või selle eesmärgiga. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et halduskohus mõistis ebaõigesti kaebuse algset eesmärki ning tegelikkuses on kaebaja eesmärgiks tagada avalik kord ning ohu kiire tõrjumine. Siinkohal vaatab kaebaja aga mööda sellest, et kaebuse täiendamine hüvitamisnõudega menetlusosalistele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja viimasel päeval ei teeni juba menetlusse võetud nõuete kiire lahendamise eesmärki ega aita seega kaasa kaebaja väidetud kahjulike mõjude kiirele kõrvaldamisele. Kaebuse muutmise vastuvõtmise korral pidanuks halduskohus andma teistele menetlusosalistele võimaluse vastata uuele nõudele, selgitama välja hüvitisenõude lahendamisel olulised asjaolud ning vajadusel koguma täiendavaid tõendeid. On ilmne, et see oleks kaasa toonud olulise viivituse asja lahendamisel ja seega töötanud vastu kaebaja soovile riikliku haldusmenetluse kiireks jätkumiseks, tiigi tegelike mõjude väljaselgitamiseks ning vajaduse korral kahjulike mõjutuste lõpetamiseks. Juba see on piisav, et keelduda menetluse hilises faasis kaebuse muutmise lubamisest.
24. Lisaks on halduskohtul õigus selleks, et kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel olulised asjaolud ei kattu halduskohtu menetluses olnud tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamisel oluliste asjaoludega. Esmalt on selge, et hüvitisenõude lahendamisel tulnuks halduskohtul hinnata vastustaja tegevuse õiguspärasust enne kaebaja
25. septembri
26. a taotlusega alanud haldusmenetlust. Kaebaja taotlusele eelnenud ca kümne kuu osas ei olnud kohus aga varasemalt kogunud tõendeid vastustaja tegevusele hinnangu andmiseks. Väheoluline ei ole seegi, et asja sisulisel lahendamisel leidis halduskohus, et kaebaja taotlusega alanud haldusmenetluses vastustaja ei uurinud tiigi rajamisest lähtuvaid mõjusid piisavalt ning seetõttu on järeldus, et tiik on ohutu ja ei mõjuta ülemääraselt kaebaja õigusi, tõenditega seostamata. Seega ei saanud halduskohus veenduda, kas on põhjendatud vastustaja järeldus, et tiigi rajamine ei rikkunud kaebaja õigusi. Hüvitamisnõude lahendamisel pidanuks halduskohus aga vastustaja poolt haldusmenetluses välja selgitamata jäänud asjaolud kindlaks tegema. Nimelt saab vastustaja tegevusetust pidada kaebaja esile toodud kahjulike tagajärgedega seoses olevaks üksnes juhul, kui tiigi rajamine põhjustas kaebajale kahjulike tagajärgede väidetud ulatuses tekkimise. Vastasel juhul ei oleks ka vastustaja aktiivne ehitujärelevalvealane tegevus saanud viia tagajärgede (tervikuna) kõrvaldamiseni ega kahju tekkimist ära hoidnud. Seejuures olnuks hüvitamisnõude lahendamisel esmane tõendamiskoormus kaebajal endal. Tulenevalt

§ 59

lg-st 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja pidanuks seega vähemalt osaliselt tõendama neid asjaolusid, mis vastustajal tuleb välja selgitada järelevalvemenetluse käigus, s.h tiigi rajamise kahjuliku mõju kaebaja kinnisasjale ja selle ulatuse.

1. Seega saab kokkuvõttes järeldada, et hüvitamisnõude lisandumisel oleks oluliselt laienenud asja lahendamisel oluliste asjaolude ring ning seega ka tõendamismenetluse ulatus. Ei saa välistada, et tiigi rajamise mõjude hindamiseks tulnuks küsida seisukohta valdkonna eriteadmistega isikult või määrata kohtulik ekspertiis. On ilmne, et seetõttu oleks asja lahendamine halduskohtus oluliselt edasi lükkunud. Vastavalt keeldus halduskohus õiguspäraselt kaebuse muutmise lubamisest. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue eraldi menetluses kohe või ka hiljem, tuginedes siis vastustaja poolt jätkatava ehitusjärelevalve menetluse tulemustele. Seega ei kahjusta kaebuse muutmise vastusvõtmisest keeldumine kaebaja õigusi ega takista hüvitise nõudmist. 6
2. Kaebajaga ei saa nõustuda selleski, nagu oleks vastustaja poolt jätkatava järelevalve tulemus ette määratud, vaidlusalune tiik tuleb likvideerida ja halduskohus pidanuks vastustaja kohustamisel selle otsuse resolutsiooni sätestama. EhS § 132 lg 3 p-d 1 ja 2 näevad tõepoolest ette alused ehitise lammutamise otsustamiseks järelevalvemenetluses, kuid praegusel juhul ei saa väita, et normis ette nähtud õigusliku tagajärje kohaldamise eeldused on tuvastatud. Nende normide kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (p 1); ja ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 2).
3. Raske on näha, et kaebaja puhul võiks kõne alla tulla EhS § 132 lg 3 p 1 kohaldamine, kuna kaebaja ei ole kirjeldanud ega väitnud, et tiik ehitisena oleks kaebajale ohtlik. KorS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset isiku õigushüve kahjustamine. Kaebaja aga ei väida, et tiigil on potentsiaal kaebaja õigushüve kahjustamisel. Kaebaja väidete kohaselt on tiigil püsiv negatiivne mõju kaebajale kuuluvale kinnisasjale seeläbi, et kaebaja salvkaev ja tiik on kuivaks jäänud ning kahjustatud on kinnistul kasvanud puud. Seega on oht kaebaja hinnangul juba realiseerunud. Vastavalt on asjakohane kontrollida EhS § 132 lg 3 p 2 eelduste esinemist.
4. Halduskohus leidis otsuses, et vastustaja jättis haldusmenetluses olulised asjaolud välja selgitamata, s.t puuduvad tõendid selle kohta, milline on vaidlusaluse tiigi mõju kaebaja kinnisasja veerežiimile. Seega leidis halduskohus, et kindlust ei ole püsiva negatiivse mõju olemasolus ega ka puudumises. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei lükka seda järeldust ümber. Kaebaja kirjeldab ja selgitab menetlusdokumentides paljusõnaliselt, miks tiigi rajamine oli õigusvastane, samas ei ole ka kaebajal tõendeid, millest võiks järeldada, milline on kahjulike mõjude kaebaja kinnisasjale kandumise mehhanism. Tiigi rajamise mõju on mõnevõrra selgitanud Keskkonnaamet
5. septembri
6. a vastuses (dtl 101) kaebaja taotlusele väärteomenetluse alustamiseks. Keskkonnaamet toob esile, et kaebaja ja kolmandate isikute kinnistud paiknevad ühel kõrgusel, rajatud tiik paikneb ca 0.5 m madalamal. Maapinna reljeef on lauge. Ei ole tõenäoline, et kogu lähiümbruse surveta põhjavesi on kogunenud Xxx 42 omaniku kaevatud tiiki. Kaebaja väitel on aga tiik osaks maaparandusrajatisest ja vee taseme püsiv langus on tingitud dreeni kaudu tiigist vee ärajuhtimises. Samas puuduvad tõendid kaebaja väite tõepärasuse hindamiseks. Olukorras, kus täpsed andmed puuduvad, ei saa välistada sedagi, et põhjaveetaseme langus kaebaja kinnistul seondub Keskkonnaameti poolt esile toodud põhjaveetaseme loodusliku kõikumisega. Seega ei ole praeguseks üheselt tuvastatav, kas ja millises ulatuses vaidlusalune tiik avaldab püsivat negatiivset mõju kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Kaebaja väidet kinnitavad või ümber lükkavad asjaolud tuleb välja selgitada haldusmenetluse jätkumisel.
7. Kuid ka juhul, kui eeldada, et kaebaja seisukoht leiab haldusmenetluses kinnitust, tuleb vastustajal seejärel objektiivselt hinnata, kas mõju on kaebaja suhtes üleliia koormav (kui suur on põhjavee taseme langus kaebaja kinnistul) ning kas on meetmeid selle vähendamiseks või leevendamiseks (kaebaja väitel tiigist vett ära juhtiva dreeni sulgemine?). Olukorras, kus ei ole teada võimalike mõjude kaebaja kinnistul avaldumise mehhanism, on ennatlik väita, et mõju ei saa kaebaja jaoks vähendada või leevendada.
8. Kokkuvõttes ei saa praeguseks tuvastatud asjaolude pinnal jaatada EhS § 132 lg 3 p 2 eelduste täidetust ega vastavalt sedagi, nagu tuleks vältimatult kohaldada normis sätestatud tagajärge. Seetõttu tegi halduskohus põhjendatult vastustajale ettekirjutuse jätkata riiklikku 7 järelevalvemenetlust ning otsustada menetluse tulemus oluliste asjaolude väljaselgitamise järel. Samuti on põhjendatud vastustajale menetluse läbiviimiseks konkreetse tähtaja sätestamata jätmine. Esmalt on vastustajal kohtu ettekirjutusest sõltumata üldine kohustus viia menetlus läbi efektiivselt ja võimalikult kiiresti (HMS § 5 lg 2). Teisalt ei ole teada, millist liiki tõendeid on vaja koguda järelevalve käigus asjaolude (tiigist lähtuva mõju avaldumine ja ulatus, mõju vähendus- ja leevendusmeetmete rakendamise võimalikkus) väljaselgitamiseks. Eriteadmistega isiku kaasamise või uuringu(te) tegemise vajadus võib oluliselt mõjutada seda, millise aja jooksul on võimalik järelevalvemenetlus lõpetada. Seetõttu võib vastustajale menetluse läbiviimiseks tähtaja määramine takistada mõne tõendi kogumist ja seeläbi kahjustada menetlust tervikuna.
9. Kaebaja vaidlustab veel halduskohtu otsuse põhjendavas osas väljendatud seisukohti, mis ei seondu otseselt halduskohtu otsuse resolutsiooni vaidlustamisega. Halduskohtu otsuse põhjenduste iseseisev vaidlustamine on lubatud erandjuhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele (

§ 180lg 1).

Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebaja seiskohad, et haldusmenetlust läbi viinud ametnik ei olnud selleks pädev ega erapooletu, et kaebajal ei võimaldatud menetluses kohaselt osaleda, kuidas tuleb tiiki ja selle rajamisel saadud materjalist kuhjatud valle ehitisena kvalifitseerida, samuti, kas vastustajal on õigus seadustada õigusvastaselt rajatud ehitis, ei seondu otseselt kaebaja halduskohtumenetluses kaitstava õigusega. Kaebajal on subjektiivne õigus sellele, et vaidlusalune tiik ei avaldaks ülemäärast kahjulikku mõju kaebajale kuuluvale kinnisasjale, selle veerežiimile. Kehtiv õigus ei anna aga kaebajale subjektiivset õigust kaitsta õiguskorda üldiselt, näiteks nõuda, et tiik ja selle lähistele rajatud vallid oleks riiklikes registrites õigesti kajastatud või, et ebaseaduslikult rajatud ehitist ei seadustataks, kui sellest ei sõltu negatiivse mõju avaldumine kaebaja kinnistule. Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu riikliku järelevalvemenetluse jätkamine ega selle tulemus otseselt vastustest kaebaja tõstatud küsimustele. Kui sõltuvalt järelevalvemenetluses tuvastatud asjaoludest siiski osutub vajalikuks vastata kaebaja seisukohtadele, tuleb seda teha esmalt vastustajal. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebus lubatav osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu otsuse põhjendusi iseseisvalt. Selles osas ei ole otstarbekas apellatsioonkaebuse tagastamine, kuna lubatav on jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 31. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 32. Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Seetõttu ringkonnakohus ei mõista vastustaja kasuks kaebajalt välja menetluskulusid (

§ 109lg 1 ls 4).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8